Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 30

Allikas: Vikipeedia

Vikipeedia köögipoolelt (0 kcal!)

Kui kasutaja on sisselogimata, siis on tal võimalik sisse logida, kas paremalt ülalt nurgast v lingi abil veateates "Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress on kõigile nähtav, /---/". Kui sisse logida hoiatuse linkide kaudu, siis on ärajäänud muutuja "&returntoquery=" koos action väärtusega, mis võib olla näiteks "action%3Dedit%26section%3Dnew" v "action%3Dedit", aga vb ka midagi muud. Actioni väärtus on tarvilik selleks, et kasutaja suunataks sisselogimisel viimati tehtud toimingu juurde. --kanakukk (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 14:08 (EEST).

Sellega vist mõeldakse midagi ette võtta: bugzilla:25973. Ülal paremal sisselogimislingi juures muide on "returntoquery" olemas, aga selle saamisega hoiatussõnumi lingi sisse on nähtavasti mingi raskus. Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

VisualEditor vaikimisi välja lülitada

Mitmes varasemas arutelus on avaldatud soovi see välja lülitada. Peamiselt seetõttu, et vigase koodi lisamisega tekitatakse toimetajatele lisatööd. Mõni hiljutine näide: Eri:Diff/4019279, Eri:Diff/4018869, Eri:Diff/4018941.

Võime paluda teha nii, et VE-d saavad kasutada need sisse loginud kasutajad, kes selle beetafunktsioonina eraldi sisse lülitavad. Kas keegi on sellise ettepaneku vastu? Küsin sellepärast, et ühes varasemas arutelus on VE-le ka poolehoidu avaldatud, kuna see võib uutele kasutajatele kasulik olla. Kui keegi on vastu, siis kas hääletame?

Võimalik, et palvet VE välja lülitada eiratakse, isegi, kui meil on selleks konsensus. Seni on õnnestunud see välja lülitada vaid paaris suuremas vikis. Ja kui ka saab selle välja lülitada, siis tõenäoliselt tahetakse see hiljem ikkagi uuesti vaikimisi sisse lülitada (mispärast ei tarvitseks muretseda, kui uued kasutajad sellest võib-olla kasulikust, aga mitte päris töökorras vahendist praegu veel ilma jäävad). Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

Ma olen nõus, et VE teeb vigu. Mina seda ei kasuta, sest olen vana süsteemiga harjunud. Olen isiklikult kuulnud uutelt redigeerijatelt, et nad on rahul sellega, et neile VE ette lükati, mitte vana editor. Mulle tundub, et kui selle peaks eraldi sisse lülitama, siis ei pruugi uus kasutaja kohe näha, et see üldse olemas on. Küsimus on siin see, et kas VE avanemisel on statistiline tõenäosus suurem, et esmaredigeerija reaalselt muudatuse ära teeb, võrreldes vana editori avanemisega. Mis puutub toimetajate lisatöösse, siis algajate töö tuleb nagunii üle vaadata hoolimata sellest, mille kaudu nad redigeerivad. VE bläkid võivad närvi ajada, aga kui selle taga on algaja redigeerija positiivne kogemus redigeerimisest, siis on tegelikult kasu suurem kui kahju. Kogenud kaastöölistena peaksime me algajatesse suhtuma nagu lastesse, kelle järelt tuleb alguses koristada. Küll ta kasvab ja õpib, praegu aga las lödistab süües putru sülle, peaaasi, et ei nuta. Pahatahtlikud inimesed ja VE vead on ju tegelikult kokkuvõttes vähemuses. Adeliine 24. oktoober 2014, kell 15:57 (EEST)
Me võime ju selle siis tagasi panna, kui lingi redigeerimist muudetakse.
Meil ei jätku praegu toimetamisressurssi, et kõik muudatused üle vaadataks, rääkimata parandamisest. Need on just niisugused vastikud vead, mis jäävad kergesti kahe silma vahele ja mida ei tehta pahatahtlikkusest ega sisulisest oskamatusest. Andres (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 17:36 (EEST)
Minu arvates peaks välja lülitama ja sisselülitamise kohas peaks olema silmatorkav hoiatus. Mina ei arva, et peaksime lasteaeda pidama. Kui koristamisega harjutakse, siis jäämegi koristama. Minu meelest on õigem kohe köögipoolt näidata. Märkasin, et eelistuste juures õpetatakse, et muudatused tuleks enne salvestamist üle kontrollida; mis mõte tal sel juhul üldse on? Lisaks tekitab ta ülearust teksti. --Epp 26. oktoober 2014, kell 07:00 (EET)

Peale selle, ma kahtlustan, et paljusid potentsiaalseid toimetajaid peletab see eemale. Mind küll peletaks. Ja mingit õpetust sellel ka poleks. Vähemalt see tuleks kõigepealt teha. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 09:14 (EET)

Koolitööd

Kui ülikooli ja Vikipeedia nõudmisi ei õnnestu ühildada, siis ehk ikka ei peaks selliseid asju Vikipeedias tegema. --Epp 28. oktoober 2014, kell 04:07 (EET)

Näiteks kopipeist ei ole ju tegelikult ülikoolis ka lubatud. On väga hea, kui seda märkad ja ütled. Muude asjade puhul ei pruugi tihti tegu olla ülikooli nõudmistega, vaid üliõpilane on millestki lihtsalt valesti aru saanud, ikka juhtub. Kui pidasid midagi muud konkreetset silmas, palun ütle. Adeliine 28. oktoober 2014, kell 10:36 (EET)
Eks praegu oli see muidugi ajendatud järjekordsest kopipeistist, aga ka muidu on ebakvaliteetse töö eest arvestused ära antud ja need on meile toimetada jäänud. Kui neid nii tehtaks nagu teisi artikleid, saaksid teised kohe sekkuda ja hulk tühja tööd jääks ära. --Epp 28. oktoober 2014, kell 19:33 (EET)
Oleks tõesti parem jah, kui mitte keegi mitte kunagi ei püüaks Vikipeediat muuta ja sa saaksid siin uhkes üksinduses tegutseda. Paraku pole maailm täiuslik.
Ei ole kohe kuidagi näha, et kõigi probleemsete artiklitega tegeleda jõutaks. Kohe mitte sinna poolegi. Aga need nn koolitööd peavad ilmtingimata iga viimne kui üks täiuslikud olema. Parem oleks, kui neid üldse poleks, kui mõne üksiku probleemse artikli juures mõnda parandust teha. Mis sest, et nende koolitööde keskmine kvaliteet on peajagu üle keskmiste lisanduvate artiklite kvaliteedist. Ivo (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 03:43 (EET)
Selliseid isiklikke rünnakuid on paha lugeda. Ma kahtlustan, et niisugune asi peletab stressitundlikke kirjutajaid Vikipeedia juurest eemale.
Keegi pole ju öelnud, et kõik tööd peavad täiuslikud olema. Probleemne on see, et Vikipeedia nimeruumi jõuavad tööd, mis ei oleks pidanud positiivset hinnet saama, (neid on vähemik). Ja imelik on see, et kuigi hindajad otsivad kõik vead üles, on meieni jõudvates töödes ikka palju vigu, isegi pealkiri on mõnikord keeleliselt vigane. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:11 (EET)
Kahjuks pean nentima, et valdav osa koolitöödest on täis ka elementaarseid kirjavigu ja neidki ei tohi parandada. Hullem lugu on see, et päris mitmedki sedasi kampaania korras loodud lehed tuleb tegelikult otsast peale uuesti kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. oktoober 2014, kell 05:11 (EET)
Tere!
Ma ei näe olulisust lahterdada sissetulevaid potentsiaalseid artikleid (kasvõi 'artikli eskiise') nn koolitöö materjale eraldi klassi võrreldes ülejäänud laekuva, erinevas seisuses, infoga...
Mis asi on Vikipeedia tühi töö (ma saan aru 6-ne peagi 8-ne perepoeg peab oma toa koristamist elu raiskamiseks aga mis see Vikipeedia adminitraatorite jaoks on)?
Koolitööde kohta lausujaid olen mina Vikipeedias kohanud küll vahel...
 • • • Kasutaja:Ahsoous •  avaldatud tegevusanalüüsi tulem: uued lehed ümber luua - kust Vikipeedia administraatorid selle aja võtavad ja teiseks nii ei ole ilus öelda - koolitööd võivad olla osade (üli)õpilaste või ka Vikipeedia kasutajate jaoks esimesed katsed infot korrastada ja mõista püüda näituseks ( - nii kuis mina proovisin siin näituseks Kawasaki haigus)
Kas need koolitööd on miskit siit (suvalises järjestuses):
Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika
Acne vulgaris
Sepsis
Huntingtoni tõbi
Tupe mikrofloora
Endometrioos
Kopsuvähk
Taimede kaitsemehhanismid
Mammograafia
Maksa regeneratsioon jmt...
Pigem jääb siin puudu suhtlemisest, et kui nende kasutajatega püüda kontakti saada siis kas neid on juhendatud või on neile räägitud, et üks asi on artikli 'doonoriks' olemine aga sellele võib lisanduda midagi koostöö-laadset - täpsustamine, küsimine, toimetamine - kas see neid kuidagi puudutab või mitte?, kui mitte siis oleks seda hea teada (kui need eeltoodud artikkel-lingid on koolitööd näituseks)...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 07:21 (EET) alias Простота
Kui inimene tahab hinnet saada, siis viki toimetajad ei saa põhimõtteliselt sekkuda ning nad ei saa ega ka tohi õpetada. Ja seda viimast kasvõi seepärast, et kui nad ühte õpetaksid siis peaksid nad seda tegema kõigi puhul, aga see ei ole lihtsalt võimalik. Võib ära ununeda või ei valda teemat jne. Ja seepärast nad ei tohigi seda teha. Sellest aga tekib häda, et osad tekstid saavad lõppude lõpuks korda, osad mitte, aga paraku jõuavad ka need viimased artiklite hulka ja vat see on paha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. oktoober 2014, kell 13:05 (EET)
Mul on küll õppeaegadest mõnda jooksnud aga seda mäletan küll, et referaate ja kursusetöid sai küll õppejõududega arutada ja nemad juhendasid teatud maani - paha lugu meenus küll ka nüüdseks surnud professoriga talle sattus terve kursus (va mina külaliskursuslasena) tegema seda va koopia-kleebist ta nuttis selle peale lausa... - nii, et koolitööde laekumine Vikipeediasse on siiski ka vikipedistide vähesusega seotud - kõike ei jõua käigupealt leida ja toimetada - vaatamata sellele ei saa me koolitöödele eritingimusi seada - need käivad ikka ühisvoo alla ja siis vikipedistid vaatavad kuis ja kas edasi saab ... noh jah minu jaoks laekub artikleid vähe ja ma ikka vaatan neid (omamoodi) ja kui vähegi jaksan siis füsioloogiaga saaksin miskit abistada küll aga mul ei ole ikka selgust selles, et kui 'artikkel on siit leiduvaks lingitud', kas siis on mõtet enam artikli autoriga miskit arutada või läheb ülejäänu jooksva läbivaatuse käigus...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 13:36 (EET) alias Простота
Tühi töö on see, millest Vikipeedias mingit kasu pole, eelkõige näiteks teiste autorite tekstide kopeerimine. Mõni asi minu meelest veel, aga ma parem ei ütle. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:46 (EET)
Õigupoolest pole see mitte tühi töö, vaid miinusmärgiga töö – Vikipeedia maine kahjustamine ja nt minu aja raiskamine. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:48 (EET)
Tere Epp!
see kõlab ju lausa mittemidagi-tegemisena - täpselt minu ala ☺!
kas need minu (siin alateemas) toodud lingid on koolitööd? - need küll ei ole minu arust tühi töö...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 09:57 (EET) alias Простота
Epp, ma austan väga Sinu panust Vikipeediasse ja õigust oma arvamuse välja ütlemisele. Aga Sina ei ole Vikipeedia peatoimetaja, Sul ei ole vastutust ega kohustust kõike toimetada ja kõigele oma heakskiit anda. Võta palun viimast lauset vabaduse andmisena, mitte millegi muuna. Vikipeedia on avatud kõigile, Sul ei ole võimalik kogu Vikipeedia üle üksinda kontrolli hoida, see ei ole niimoodi ette nähtudki. Sa toimetad täpselt nii palju, kui jaksad ja tahad, püüa ülejäänust veidi lahti lasta ja mitte keelata kõike peale selle, mida kontrollida suudad. See on keeruline, ma tean, olen seda tunnet tundnud. Ja ma kordan, Sinu hoolimine Vikipeediast ja selle kvaliteedist on austusväärne, arvamuste avaldamine paremuse poole viivate muutuste saavutamiseks tervitatav. Ma tean, et kõik kaastöölised, kes Sind Vikipeedias teavad, hindavad samuti kõrgelt Sinu kaastööd. Saame ikka koos hakkama, teeme igaüks võimalikult hästi seda, mis on meie võimuses, ja püüame ülejäänu pärast mitte liialt muretseda, sest see on mõttetu ja kahjustab meid ennast. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ei maksa nii isiklikuks minna. (Ma olen küll nõus, et ilma lahtilaskmiseta ei pääse, aga see on isiklik psühholoogiline probleem, mis ei kuulu Vikipeedia asjade arutellu.) Ma saan aru, et Sa seda nii ei mõelnud, aga see kõlab nii, et ära topi oma nina kõigisse asjadesse, niikuinii Sa midagi muuta ei saa, sest teised teevad nii, nagu tahavad. Aga tegemine, nagu tahetakse, on ka millegi muutmine. Arvamuste avaldamine ongi ju üks viis, kuidas asju mõjutada. Sa ei saa nõuda, et teine ei püüaks asju mõjutada, eriti kui need asjad olenevad Sinust ka. Ja praegu jääb mulje, et Sa summutad probleemide arutelu. Mulle tundub ka, et on tarvis midagi muuta, tuleb lihtsalt arutada, mida ja kuidas. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Aitäh! Aga kas kuulutame siis autoriõiguste rikkumise lubatuks? Mina olen absoluutselt üksi sellest juttu teinud. Mul tõesti on sellest väga kõrini. Ja nii on see olnud igal aastal. Jah, ei pea muidugi kõike toimetama, aga kui keegi teine sellele üldse mingit tähelepanu ei pööra, siis ei jää ju muud üle. Aga jah, üldiselt ignoreeringi peamiselt. Ma tõesti olen tihti jõuga suud kinni hoidnud. Oleks ju tõesti võimalik milleski kokkku leppida, aga näiteks minu küsimused ja märkused on lihtsalt vastuseta jäänud. Peaks olema mingi kontaktisik, kellega saaks koolitööde kvaliteedi teemal rääkida, igaüht eraldi ei jõua ju juhendada, kui see on korraldajatel tegemata jäänud. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
Jah, siin on ilmne probleem ja see ei puuduta ainult Vikipeediat, vaid ka ülikooli. See mõjub väga halvasti ülikooli mainele, kui saab avalikuks, et ülikooli hindajad peavad niisugust tööd normaalseks. Epp ju juhtis hindaja tähelepanu kopipeistile ja hindaja ütles, et kõik on korrektselt viidatud, kopipeisti ei ole. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Palun vabandust, kui ma läksin ebasobivalt isiklikuks. Väljendusõpetuses on kontaktisik Vikipeedia ja ülikooli vahel praegu Ivo, kui ma õigesti aru saan. Aine õppejõud on Ene Voolaid. Ma olen täielikult nõus, et hindajad peaksid kopeerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 13:02 (EET)

Minu meelest konkreetselt väljendusõpetuse aines kipuvad hindajad tühja teed tegema ja osaliselt sellepärast nad ei suuda töödesse sisuliselt süveneda ja jätavad suuredki prohmakad (näiteks Populatsioon; see ei ole veel artiklisse jõudnud) tähele panemata). Kui eesmärk on õpetada õigekeelt ja head stiili, siis on vähetõenäoline, et üliõpilane õpib paremini kirjutama, kui talle öeldakse ette, millised konkreetsed parandused ta peab tegema. See on minu meelest hindaja ressursi ebatõhus kasutamine. Selle asemel peaks ütlema, millistele õigekeele aspektidele tuleks tähelepanu pöörata. Vead peaks ikka ise leidma, ja kui ei leia, siis ei leia. Siis ta niikuinii ei õpi. Parem juba siis ise ära parandada, see nõuab vähem tööd ja kui inimene tahab õppida, siis ta õpib sellest ka. Põhitähelepanu peaks minema sellele, et mõtted oleks nii kirja pandud, et jutt oleks lugeja jaoks selge ja arusaadav. Tundub, et pahatihti ei saa hindaja teksti sisust midagi aru ega usugi, et ta seda suudaks. Siis ta ei saagi väljendusoskust õpetada. Ja veel, ka õigekeele asjus kipuvad hindajad abitud olevat, vaata näiteks Arutelu:Fentoni protsess.

Mul on tekkinud eelarvamus, et üliõpilased kirjutavad Vikipeedia artikleid vastu tahtmist ja neil pole tegelikku huvi selle vastu, et nende kirjutatu oleks Vikipeedias kasutatav. Ma möönan, et see on eelarvamus ja võib olla paljude suhtes ebaõiglane.

Pakun, et koolituse käigus võiks kõigepealt ette võtta midagi väikest, näiteks kirjutada nupuke, aga nii, et see oleks ülejäänud Vikipeediaga korralikult seotud. Ja hindajad ise vajaksid ka Vikipeedia koolitust. Nad peaksid ise oskama Vikipeedia nõudeid arvestades kirjutada, selleks neil peaks olema mingi kogemus Vikipeediast. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 11:50 (EET)

Just hindajate tööd ma silmas pidasin, kui enne ütlemata jätsin. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
See oli väga hea, Andres, aitäh. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ma ei viitsi ega taha neid koolitöid, mis kasutaja nimeruumis on, jälgida, sest parandada neid nagunii ei tohi. Enne seda kui need tavanimeruumi teisaldatakse, tuleb need ikka korda teha. Kes selle töö ära peab tegema pole vististi selge, aga kahjuks seda ei tehta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu29. oktoober 2014, kell 12:55 (EET)
No seda nüüd küll ei saa nõuda, et laekuvad koolitööd oleksid sellised, kus midagi toimetada ei ole.
Aga ülekirjutamist ei tohiks olla, see on kõige vastikum asi. (Sest toimetaja ei jõua varasemates versioonides tuhnida, ja nii võib teiste töö kaduma minna. Kõik muud asjad saab kunagi ära klattida.) Selleks tuleks nõuda, et juba olemasolev artikkel võetaks aluseks. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:34 (EET)

Teaduses ja ülikoolis on oluline täpne kopeerimine koos täpse viitamisega. See pole autoriõiguste rikkumine. Hariduslikel eesmärkidel on kopeerimine Eesti Vabariigis seadusega lubatud. Vaher (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 15:17 (EET)

Kui ei ole jutumärke ja sõna-sõnalt maha kirjutatakse, siis see ei ole lubatud. Aga kui jutumärgid ka oleksid, oleks igal juhul tegu kopipeistiga, kui töö on tsitaatidest kokku monteeritud. Selline töö on naeruväärne: referaadi puhul pole refereerimist, väljendusoskuse töö puhul laenatakse väljendusoskus põhiosalt teistelt.
Teiseks, Vikipeedias kasutamine ei kuulu hariduslikel eesmärkidel kasutamise alla. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:55 (EET)

Hindajateks võiks võtta need vikipedistid, kes õigekeelt enam-vähem tunnevad. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:06 (EET)

Nõus, aga teaduses tulebki täpselt näidata millest töö on kokku monteeritud.

Näidata tuleb muidugi, aga teaduses tekitatakse ise ka sisu.
Kirjuta oma repliikidele alla. Selleks vajuta neli korda ~ või klõpsa redigeerimiskasti kohal ikooni, millel on kujutatud pliiatsit. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:46 (EET)

Hello, Dear wikipedians. I invite you to edit and improve this article and to add information about your and other country.--Kaiyr (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 13:31 (EET)

Kreeka samanimeliste saarte ja asulate kohta artiklite pealkirjad

Kirjutan artikleid Kreeka saarte kohta ja on selline mure: pakun anda pealkirja artiklile saare kohta pealkirja "NNNN" ainult kui puudub saar nimega NNNN. Kui on olemas samanimelised saar ja asula, siis pakun kasutada pealkirja "NNNN" asula artikli jaoks, aga saare jaoks pealkirja "NNNN saar". Samuti teha täpsustuslehte "NNNN (täpsustus)", kuhu võib lisata ka artikleid "NNNN vald", "NNNN piirkonnaüksus" jne. Geonarva (arutelu) 3. november 2014, kell 19:38 (EET)

Me oleme nii teinud ka, tegin ainult Rhodosele erandi, sest see on teistest suurem ja väga tuntud saar, millele tuli palju linke. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 19:19 (EET)

Haldusjaotuse küsimus

Kasutaja Castellumi arutelus on tõstatunud niisugune probleem. Palun öelge sõna sekka. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:07 (EET).

Ma tegin seda juba, rohkem mul ei ole midagi öelda. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:53 (EET)
Vabandust, ma arvasin, et see on minu aruteluleht. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:56 (EET)

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944

AAUT on aadressil eha.ee (eha.ee/andmed/search.php?type=aaut) lõpetanud tegevuse ning üleviidud siia. Palun viiteid korrigeerida. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:32 (EET).

Kuupäeva vormistus viites

Siin on kuupäeva vormistusega seoses üks küsimus, mille kohta võiks rohkem inimesi arvamust avaldada. On olemas tehniline standard kuupäeva kirjutamiseks kujul AAAA-KK-PP ja see standard on ka Eestis kasutatav. Aga üldiselt vist ei tule kellelgi pähe kirjutada artikli tekstis kuupäev kujul 2014-10-05. Kui nüüd viites on kirjutatud näiteks "vaadatud 2014-10-05", kas siis võib olla tegu sedavõrd erandliku kontekstiga, et sinna sobib ka selline vormistus ehk seda ei tuleks parandada? Pikne 5. november 2014, kell 17:36 (EET)

Mina parandaksin, sest see ei ole üldmõistetav. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:55 (EET)
Panin juba kirja oma seisukoha malli arutelus, kuid olgu see siin veel ära toodud. 1. "Eesti keele käsiraamat" ütleb: "Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02". 2. Jutt pole artikli tekstis, vaid viites kasutamisest, mis minu meelest on oluline erinevus. Seega: ei, seda ei peaks parandama. Mind isiklikult see formaat ei häiri. Kui aga enamus vikipediste arvab teisiti, siis olgu. Taavi (arutelu) 6. november 2014, kell 00:17 (EET)
Loomulikum tunduks kuupäeva kasutamine n.ö õigetpidi, s.t järjekorras päev, kuu ja aasta. See oleks selgem, sest eri riikides kirjutatakse kuupäeva eri viisidel. Näiteks Rootsis kirjutatakse sageli enne kuu ja siis päev, aga mitte alati. Ühemõtteliselt selge on säärane kirjaviis vaid siis, kui kuupäev on suurem kui 12. Ssgreporter (arutelu) 6. november 2014, kell 00:36 (EET)
Kuupäevade osas, see kuidas neid välja kuvada on üks asi, aga see, et malli poole pöördumisel on siiski parem need kirjutada ISO standardi järgi. Kuupäevade kuvamise osas, ega see arvutiajastu nii kaua nüüd kestnud ei olegi ja algusaegadel olid kuupäevad kord üht ja kord teistpidi kirjutatud. Enamasti sõltus see riigist või siis ka lehekülje autori oma eelistustest. Millalgi tekkis aga soovitus kuupäeva kirjutamisel kuu välja kirjutada, kuid tollal kirjutati aastanumbrit veel kahe numbriga. Nüüdseka aga on see ISO 8601 standard informaatikas vägagi levinud (OK, enne 1583. aastat on sellega probleemid), kuid mõnes mõttes on selle kasutamine lihtsam kasvõi kuupäevadega tehtavate arvutuste pärast ja see puudutab ka muide kasutajate keeleoskust. Heakene küll, et eestikeelsed enimkasutatavad kuunimed on rahvusvaheliselt suhteliselt arusaadavad, aga kui meil on vaja kasvõi soome- või poolakeelsest vikist mingeid kuupäevi kasutada, hakkame võib olla ise kiruma. ISO kuupäevaga seda muret pole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu6. november 2014, kell 02:02 (EET)
Eesti keeles minu meelest tegelikult pole erinevate järjestustega probleemi, kuna levinud on ainult üks järjestus. Võiksime seda probleemi mitte tekitada. Et mõnel maal võidakse kasutada mitut erinevat järjestust, see on minu meelest nii juba arvutieelsest ajast. Malli parameeter põhimõtteliselt võiks olla ühes kindlas vormingus ja miks siis mitte juba selles lihtsasti teisendatavas vormingus, aga malli kasutamine oleks siis keerulisem (kui ei tea üht õiget vormingut, tuleks alati juhendit vaadata). Küsimus on siin rohkem selles, kuidas kuupäeva lugejale näidatakse, mitte selles, kuidas kuupäev arvutile loetavalt sisestada või arvutile loetavaks teha.
Keele käsiraamat minu arusaamise järgi lihtsalt sedastab, et kui on tarvis kasutada mingit standardset vormingut, siis võiks eelistada kõnealust. Aga millal seda vormingut tarvis läheb (võib-olla mingis tehnilises dokumentatsioonis), see on lahtine.
Milles on artikli teksti ja viite teksti vahel oluline erinevus? Viide on n-ö punktidena kirja pandud, seal võib olla mõistlik lühendada. Aga jällegi, kuupäeva lühendamiseks on eesti keeles tavaks kasutada punkti, mitte sidekriipsu (pigem ka mitte kaldkriipsu), nagu eelmises arutelus viidatud eesti keele standardi seletuses öeldud. Pikne 6. november 2014, kell 13:56 (EET)

Teoste kokkuvõtted

Palun vaadake Malli arutelu:Sisukokkuvõte. Üks asi on teosed, mis on ise artikliväärilised, teine asi teosed, mis sobiksid ainult artiklite sisu allikaks ehk kasutamiseks viidetena. Minu arvates on seda teist liiki praegu tekkinud Ignoreerides tõde ja Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus. Iga teadusartikkel ei vääri vastavat entsüklopeediaartiklit. Adeliine 25. november 2014, kell 15:03 (EET)

Nõus, et teadusartiklid valdavalt pole artikliväärilised. Need kaks ka tõenäoliselt pole. Kui on artiklivääriline, siis see peaks siinsest artiklist välja tulema.
Aga malli arutelus pole päris see teema. Malli arutelus ja sealt viidatud aruteludes on eeldatud, et artikkel või muu teos, millest kirjutatakse, on artiklivääriline, aga märksõnaartikkel pole kirjutatud entsüklopeediaartiklina. Pikne 25. november 2014, kell 18:44 (EET)
Jah, ma tahtsingi kahte asja: suunata inimesi malli aruteluu ühe asja üle arutama ja teiseks anda märku ebasobivatest artiklipealkirjadest. Tänaseks on neid veel tekkinud. Kas see on kuskil koolitöö, et neid niimoodi palju korraga tekib? Adeliine 26. november 2014, kell 18:12 (EET)

Me peame need kuidagi ära seedima, kuigi see võtab aega. Andres (arutelu) 27. november 2014, kell 00:29 (EET)

Eks püüame seedida jah. Kirjutasin sellele õppejõule ka, vaatab mis saab. Adeliine 27. november 2014, kell 15:11 (EET)
Õppejõu ja tudengite vahel olid väiksed arusaamatused. Nende tööde ülespanek peeti nüüd kinni, rohkem ei peaks tulema. Õppejõud küsis, kas peaks need hoopis maha võtma, mina arvan (ütlesin talle ka), et las nad ehk esialgu olla, püüame neist midagi vormida. Adeliine 28. november 2014, kell 11:57 (EET)
See on hea, et nad kaastööd teevad. Minu meelest me reageerisime üle, nii me peletame nad eemale. Sõbralikum tuleb olla. Materjal on enam-vähem OK, meil on hullematki. Kuidas seda paigutada, on ise küsimus, aga mida rohkem psühholoogiast kirjutatakse, seda lihtsamaks see läheb. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:31 (EET)
Jah, ma rõhutasin õppejõule seda, et kavatsus ise oli väga hea ja kaastöö on üldiselt oodatud. Õppejõud ise oli veidi ehmunud sellest, kuidas välja kukkus ja ise ütles tudengitele, et pidage hoogu, enne kui mina temaga üldse rääkisin. Adeliine 28. november 2014, kell 12:36 (EET)
Praegu ei ole põhimõtteliselt muud hullu, kui et võib-olla artiklid ei ole iga artikkel eraldi võttes tähelepanuväärne. Praegu ei ole selge, kuidas sellega on, aga küll see pikapeale selgub, ja kui tarvis, saab materjali ümber korraldada. Ainult et mul ei ole praegu mahti nendega põhjalikumalt tegelda. Ühega ma tegelesin, aga rohkem praegu ei jõua. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:49 (EET)

Mulle ei tundu, et üle on reageeritud. Kaastööd iseenesest jah tuleks soosida ja suunata. Minu meelest pole pigem ükski neist teadusartiklitest artiklivääriline. Kui oleks artikliväärilised, siis artikli kohta käiva käsitluse asemel on ainult põhjalikumapoolne sisukokkuvõte. Teise siin viidatud artikli lõpus on veel midagi, mis ilmselt on originaaluurimus. Kui vormistada need kokkuvõtted ümber teadusartiklites käsitletud teemasid käsitlevateks artikliteks, siis tundub, et rahuldava (mitmekülgse ja neutraalse) käsitluse saamiseks on lihtsam eri allikaid kasutades otsast alata. Kui need kokkuvõtted sellisel kujul seisma jäävad, siis pole minu meelest midagi, mida on mõtet säilitada. Pikne 28. november 2014, kell 15:04 (EET)

Nojah, me peame need asjad ära seedima. Aga kui inimesed ei oska teha nii, nagu me tahame, ja me siis me lihtsalt kustutame nende töö ära, mis mõtet siis üldse on tahta, et meile midagi kirjutataks. Mulle tundub, et vähemalt suurem osa sisust on niisugune, millega on midagi peale hakata. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 17:30 (EET)
Kas sa tahad öelda, et entsüklopeediast ei tohiks eemaldada teksti, mis pole entsüklopeedia tekst, sest äkki teksti ülespanija solvub siis? Ma ei ütle, et kustutame lihtsalt. Loodame, et antud juhul õpitakse õppejõu tagasisidest ja ehk püütakse ka midagi paranada. Kui vaja, siis püüame veel juhendada. Kui on keegi teine, kes oskab nende töödega midagi peale hakata ja kellel pole käsitluse kirjutamiseks lihsam allikate juurde tagasi pöörduda ja otsast alata, siis palun, kustutamisega pole kiiret. Olgu, kuidagi kaudselt ehk on praeguse sisuga midagi peale hakata. Aga kui hiljem on näha, et ei hakata, siis igaks juhuks ebasobival kujul minu meelest sälitama ikkagi ei peaks, vähemasti mitte artikliruumis. Pikne 28. november 2014, kell 20:02 (EET)
Ei, ma mõtlen seda, et kui tekst ei ole nii kokku pandud, nagu me tahaksime, siis tuleb see ümber tõsta (ja vajaduse korral muidugi redigeerida ja täiendada), mitte kustutada. Selline materjal, mis üldse ei ole kasutatav, tuleb muidugi kustutada.
Mis tähendab, ei hakata, ma juba hakkasin, aga ma ei jõu seda kiiresti teha. Igatahes minu meelest ei ole praegu olukord nii hull, et peaks kustutama hakkama, ma tegin hädavajalikud ümberkorraldused ära. Raskus on praegu selles, et psühholoogia teemad on läbi kirjutamata, seda tuleb hakata tegema. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 20:44 (EET)
Entsüklopeediat saab kirjutada päris mitmel moel. Näiteks kas Britannica esseed polegi entsüklopeedia? Kuid on ilmselt nii mõnigi valdkond, kus tahtes asja põhjulikult kirjutada, siis pole enam aga üldse võimalik kirjutada nii nagu seni vikit tehtud on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. november 2014, kell 21:41 (EET)
Ma ei tea, psühholoogia üldine kajastatus Vikipeedias tundub siinkohal kõrvalisena. Siin on konkreetsed kirjatööd, mille juures on eeskätt asi selles, et 1) need teadusartiklid pole artikliväärilised ja 2) käsitluse asemel on sisuks mahukas kokkuvõte (ja mõnel juhul pisut originaaluurimust), nii ka selle artikli juures, mida muutsid. Minu meelest mõlema küsimusega tegelemine ongi hädavajalik. Ma lihtsalt püüan olukorda realistlikult hinnata ja muu hulgas arutlesin, millisesse seisu need artiklid suure tõenäosusega jäävad, olgu pealegi mingisugune algus ära tehtud. Pikne 28. november 2014, kell 22:44 (EET)

Abipalve!

Tere! Vikipeedia administraatorid vaadake palun üle kasutaja ‎Sals100 (arutelu | kaastöö) - mõnel on vast 'varajased vastlaliud'...

‎Mariina 28. november 2014, kell 18:50 (EET) alias Простота

Üks loa küsimine

Palun vaadake Malli arutelu:KI. Äkki keegi võtaks loa küsimise enda peale. Andres (arutelu) 7. november 2014, kell 23:17 (EET)

Tegin katse leida piltide autorit ja temalt kasutamiseks luba küsida. --kanakukk (arutelu) 13. november 2014, kell 21:54 (EET).
4. detsembri seisuga olen saanud põhimõttelise nõusoleku nende failide kasutamiseks. Ma katsun selle kuidagi ära ka vormistada. --kanakukk (arutelu) 12. detsember 2014, kell 13:53 (EET).

Вики-сабантуй

Приглашаю всех в вики-сабантуй который пройдет 24-26 апреля 2015 года в Уфе. Регистрация тут. Срок подачи заявок: до 31 марта 2015 года включительно. --Kaiyr (arutelu) 2. detsember 2014, kell 20:06 (EET)

Enamus kustutamise malle võiks asendada vaidlustatud malliga

Kustutamise malliga seisavad lood aastaid. Võiks need kas ära kustutada aga kuna tegelikult on nad kehvalt vormistatud või ebareeglipärased siis võiks panna vaidlustus malli. See tähendab, et lugu pole kustutatud lootuses kunagi täpsemale teabele või selle valmimisele --Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 18:29 (EET)

No ja mis takistab vaidlustamise malliga lugudel aastaid seista? Kustutamismärkusega artikleid on ikka mitu korda revideeritud, samas kui tavalist toimetamismärkust on mõni artikkel varsti 10 aastat kandnud.--Kyng (arutelu) 17. detsember 2014, kell 08:16 (EET)

Writing weeks about Baltic region

The Baltic region

Hello!

Today the writing weeks about the Baltic region have started on the Dutch Wikipedia!

Several times a year, especially during holidays, we organize on the Dutch Wikipedia writing weeks to focus much of our attention to a specific region in the world that can use some improvements, based on reasons. This edition is about the Baltic region, because on 1 January Latvia becomes the president of the Council of the European Union and Lithuania becomes member of the Eurozone and adopts the Euro as currency. But what do we (outside this region) know about these countries?

Everyone can participate in writing about Estonia, Latvia, Lithuania and the Kaliningrad Oblast. We work on both improving existing articles as writing new articles.

The Dutch project page is at nl:Wikipedia:Wikiproject/Schrijfweek/Baltische regio.

What can you do?

  • You can give us suggestions what certainly should be written/improved.
  • You can simple start up your own writing weeks, like about the Netherlands and Belgium.

Let's make Wikipedia better! Romaine (arutelu) 20. detsember 2014, kell 03:27 (EET)

Palun vastake

Vaadake Arutelu:Randvere raamatukogu (Viimsi vald). Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 14:59 (EET)

Vastasin. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)

Paha nali?

Vaatasin mina kõige oodatumaid lehti, et kas on midagi, millele minu nupp peale hakkab. Esimene ots oli täis olematuid kuupäevi. tahetakse 30. veebruari, lausa 31. veebruari tahavad. Ei teagi, kas selle peale nutta või naerda... - Melilac (arutelu) 20. detsember 2014, kell 15:29 (EET)

Vaata en:February 30, en:February 31. Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 16:03 (EET)
Nojah, kuna nende kuupäevade lingid on kuupäevade navigeerimismallis, siis on neile kuupäevadele viidatud kõigi kuupäevade juurest. Proovisin korra neid linke sealt mallist ära võtta, aga ei lubatud. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)

Tehniline probleem

Viimasel ajal juhtub Operas eelvaate avamisel ja seejärel salvestamisel, et mulle näidatakse redigeerimiskonflikti hoiatust. Ootan siis veidi ja püüan uuesti salvestada. Lõpuks tuleb uuesti kirjutada ja siis õnnestub salvestada, pärast näen Viimastes muudatustes, et olen õige mitu korda ühe artikli kallal askeldanud. Praegu tegin paranduse artiklisse Star (laev) ja nägin, et esmalt on mu 37 tähemärki arvesse läinud ja samas kohe kustutatud ning esialgne versioon taastatud. Sain oma paranduse tagasi, kui viimase miinusmärgiga muudatuse tühistasin. Tähendab, see redigeerimiskonfilt tekib iseendaga. Mida selle vastu ette võtta? Ssgreporter (arutelu) 29. detsember 2014, kell 00:06 (EET)

Mul juhtub teiste brauseritega ka vahel nii. Olen põhjuseks pidanud seda, et olen mitu korda Save-nupule vajutanud. Andres (arutelu) 29. detsember 2014, kell 11:02 (EET)

Tänu avaldamine

Juhiksin tähelepanu sellele, et kui avada artikli ajalugu, siis on seal iga redaktsiooni järel sõna 'täna'. See ei tähenda tänast päeva, vaid võimalust avaldada tänu redaktsiooni tegijale. Pidin just küsima, et miks meil ei ole seda võimalust, samas kui ingliskeelses Wikipedias on. Ja avastasin siis, et meil on ka, ma pole lihtsalt varem märganud. Võib-olla leidub veel keegi peale minu, kes pole veel märganud. Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:09 (EET)

Juba ammu mind keegi administraator tänas aga siiamaani ei teadnud, kust kohas seda oli võimalik teha. Arvasin, et ainult administraatoritel on see võimalik. Tänan info eest! :) --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:14 (EET)
Jah, see on seal mõnda aega, aga praegune sõnastus ei ole hea. Ehk võiks 'Täna' asemel olla 'Tänu' või 'Tänamine'? --Metsavend 4. detsember 2014, kell 02:42 (EET)
"Kiida"? --Kyng (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:00 (EET)
"Kiida" sobiks sinna rohkem. --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:24 (EET)
Kiitmine ja tänamine on eesti keeles veidi erineva tähendusega. Peaasi, et me sinna "meeldib/like" ei pane :D. Mul tuli veel pähe variant "ütle "aitäh"". Ei pea tingimata ühesõnaline olema. Adeliine 4. detsember 2014, kell 15:10 (EET)
Arvan, et kiitmine ei sobi, sest see ei ole tähenduselt tõesti päris sama. Pakutud variantidest meeldivad mulle tänamine ja "ütle "aitäh"". Aitüma võiks ka olla. (OK, nali.) Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 20:57 (EET)
Kui muuta, peaks tekst jääma imperatiivi nagu selliste tegevuslinkide puhul üldiselt on. Võib-olla siis ka "avalda tänu".
Aga kas "täna" ikka on halb? Kas pole mitte nii, et kui te ei teadnud, kuidas tänada, siis sellepärast, et te ei teadnud, kus link asub? Kui teada, kus ingliskeelses vikis tänamisfunktsiooni link asub, siis võiks arvata, et see on kokkuviidav eestikeelses vikis samas kohas asuva lingiga "täna". Iseenesest tänamise funktsiooni on siin osatud kasutada küll, umbes aasta jooksul on seda kasutanud üle 50 inimese.
Kui "täna" tähendaks tänast päeva, siis mida see redaktsiooniga seoses tähendama peaks? Kuna "täna" on antud juhul linkidega "eemalda" ja "tühista" samas pundis, siis see viitab ka "täna" juures imperatiivile. Kusjuures nagu nende teiste linkidegi juures, on sõnade tähendus tinglik, kui ka valida täpsem või ühemõttelisem sõna, tuleb süveneda, et aru saada, miks selline link sellise koha peal on ja kuidas ta täpselt töötab. Sellepärast julgeks ma eelistada ikkagi praegust lakoonilisemat ja vähem ruumi võtvat varianti. Pikne 4. detsember 2014, kell 22:28 (EET)
praegune variant (täna) on halb, sest oluline on, et kohe mõistetaks. Muudame siis "kiida", ütle "aitäh" või "tänamine". Ma eelistaks esimest varianti ehk "kiida"--Bioneer1 (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:04 (EET)
Pooldan samaks jätmist samal põhjusel nagu Pikne: esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu, pärast juba tead. Praegune sõnastus on kõige täpsem ja teistega ühes reas.
Probleemi näen pigem selles, et see nupp ei torka üldse silma, ja läheb ka meelest, kus see on. Mina leidsin selle nupu alles hiljuti üles. Andres (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:52 (EET)
Mina leidsin selle nupu üles umbes aasta tagasi ja sain aru, mida see teeb, kuid unustasin ära. Nüüd avastasin uuesti. Arvan, et võiks siiski olla midagi muud kui "täna", sest pealiskaudsel vaatamisel võib teadvus jätta nupu registreerimata, pidada seda "täna"-t tänaseks päevaks. Kui seal oleks selgem sõna või väljend, siis oleks ka raskem seda registreerimata jätta. "Avalda tänu" on ka sobiv variant. Taavi (arutelu) 6. detsember 2014, kell 06:50 (EET)
Pooldan "Avalda tänu", sest siis saaksid funktsioonist aru ka need, kes muidu kvalifitseeruksid "esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu" alla. Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 09:57 (EET)
Mõeldud oli, et ilma järele proovimata ta ei oska seda kasutada (juhendis ka seda pole). Olen nõus, et oleks väga hea, kui saaks kohe aru, aga pikaks ja lohisevaks ajada pole ka hea. Võib-olla piisaks juhendi koostamisest. Andres (arutelu) 6. detsember 2014, kell 10:12 (EET)
Juhend peaks ka olema, võib-olla saaks tänaja sealt teada, kas tänamisest ka mingit jälge jääb (mul tekkis kord probleem, et kas olin juba tänanud või mitte). Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 14:04 (EET)
"Täna kirjutajat" võiks olla.Valju (arutelu) 8. detsember 2014, kell 20:39 (EET)
Mina pidasin pikalt "täna"-t just tänast päeva tähistavaks sõnaks ega süüvinud sellesse, mis täpsem point sellel lingil olla võiks. Ma arvan ka, et mingi selgem väljend võiks selle asemel olla. Minnekon (arutelu) 19. detsember 2014, kell 20:36 (EET)
Ka mina arvasin enne seda arutelu, et see tähistab võimalust vaadata viimase 24 tunni jooksul tehtud muudatusi (redigeerimiste all ju)! Täna kirjutajat on kõige loogilisem. Kiida võiks ju ka olla, kui keegi sinu arvates väga vajaliku töö ära teeb, korraliku ja sisuka tekstiga maha saab, aga sellel oleks vist oht muutuda facebooki like sarnaseks?

Statistikat ka:

--WikedKentaur (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 11:36 (EET)

Happy Public Domain Day!

Logo Public Domain Day
Logo Public Domain Day

Feel free to translate this message in your language!

On January 1 we celebrate Public Domain Day as many works of authors who died 70+ years ago now enter the public domain and can be used freely.

Let us be aware: copyright is temporary. It only lasts during the authors lifetime and 70 years afterwards (in most countries). During those years it is limiting Wikipedia and her sister projects in showing works of art, literature, public art and buildings in countries without freedom of panorama, and more in the articles. But now a new batch is freed from copyrights!

An overview of images and texts that are restored or added to the Wikimedia Commons, are collected on: this page.

Many of these files still need a place in articles. You can help!

You can also help by uploading new files of subjects that are freed of copyrights.
You can also help by tagging all requests for deletion pages with the category when the file can be restored, which will be/was deleted.

As I follow the log of restored files this week, more images and texts will follow. If still files or texts are missing in the list, let me know or add them yourselves.

A very happy Public Domain Day! Romaine (arutelu) 1. jaanuar 2015, kell 20:30 (EET)


  • Some of the freed files:

ETBL-i kasutamine

Mulle esitati küsimus, millele ma ei oska vastata.

Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid?

Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:59 (EET)

Pm pole mingit takistust ETBL kolme ülejäänud köite (1, 2, 4) ületoomiseks Vikipeediasse. Lihtsalt kolmanda köide ületoomise eest vastutanud isik ei saanud oma tööga hakkama ja edasi ei hakatud enam punnitama. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:03 (EET)
Kas selleks on olemas elektroonilised allikad? Kas trükitud köiteid tohib ümber kirjutada? Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:25 (EET)
ETBL-i kohta on meil konkreetne luba selle kohta, et võime sealt infot otse üle võtta. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:52 (EET)
1. ja 2. köite autoriõigused kuuluvad vististi üleüldse Entsüklopeediakirjastusele ja see peaks tähendama ka seda, et neid materjale niisamuti kopeerida ei tohi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu7. jaanuar 2015, kell 01:29 (EET)
Lepingus on klausel autoriõiguslike piirangute kohta, kuid on teadmata, mis need piirangud on. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 10:20 (EET)

Mall:ETBLis viidatud kokkulepe on sõlmitud tähtajaliselt. Kas see tähendab, et kui pikendust ei sõlmita, siis tuleb kõik üksühele sönastusega ETBLi tekstid maha võtta? --WikedKentaur (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:32 (EET)

No vot. Mitte ei mõistnud nad ka normaalset lepingut teha.
Maha ei pea võtma midagi. Küll tuleb aga kunagi leping (või mitu) juurde tekitada. Ühenduse enda huvi oli materjale laiemalt kättesaadavaks muuta ja Vikipeedias publitseerida. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:48 (EET)

Mulle tundub, et selle lepingu juures peavad olema lisad. Kohe alustuseks nimelt küsiks: millised on vormistuse- ja kvaliteedinõuded ja milline näeb välja ajagraafik materjalide lisamiseks?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu7. jaanuar 2015, kell 01:36 (EET)

Täpsustuseks: "kolmanda köide ületoomise eest vastutanud isik" (see, kelle nime ei nimetata) tegeleb neljanda köite toimetamisega väljaspool vikit, kuna toimetamata teksti kiputi siin kohe artiklite nimeruumi kandma. Asi võtab natuke aega, kuna tal on selle kõrvalt ka muud tegemist. Kui tekst saab toimetatud, tulevad ka artiklid. Esimesed köited tulevad pärast neljandat. - Leping kehtib 2016. aasta 20. detsembrini ning seda võib siis pikendada, muutes sõnastuse selgemaks. Aga muidugi pole väike mõnus paanika kunagi ülearu. - TTEÜ on veendunud, et 1.-2. köite sisu õigused kuuluvad neile kui koostamise algatanud juriidilisele isikule, nüüdseks pankrotistunud Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts omas konkreetse trükiväljaandega seotud õigusi (peamiselt kujundus; ma ei mäleta, võib-olla oli nende poolt ka näiteks ees- või järelsõna). Kas viimasel ajal Eesti Entsüklopeedia veebiprojektiga tegelnud Mittetulundusühing Entsüklopeedia võiks olla mingis tähenduses AS-i õigusjärglane, on kahtlasevõitu, aga teoreetiliselt võib keegi tahta niimoodi väita; ETBLi sisu ei ole see MTÜ siiski teinud. Mis tollest MTÜst ja ta projektist viimaste sündmuste järel üldse saab, on eraldi küsimus ja ei puutu otseselt Vikipeediasse ega ETBLi. --Oop (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 11:16 (EET)

Oop, vaata, tahaks äkki ka aidata, aga ei tea kuidas ja mismoodi seda üleüldse võimalik teha on... Igastahes ma tean, et mina päevas üle kümne biograafia (selles mahus nagu need on ETBL-is) vikindada ei jõua ning järelikult ma tean, et mis selline suur töö aega võib võtta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu8. jaanuar 2015, kell 14:38 (EET)

Segane lugu. Sisulitsentsiga (CC BY-SA 3.0) peaks olema vastavad õigused antud vabaks pöördumatult, sõltumata siin viidatud lepingu kehtivusest. Kas siis on eraldi leping/luba (peale selle), mis annab konkreetsete (või kõigi) köidete sisu (või tekstiosa) nimetatud litsentsi alla, või ei ole? 88.196.241.249 8. jaanuar 2015, kell 15:58 (EET)

Mõte (arutelulehtede loetavuse parendus)

Näiteks enwiki arutelulehtedel, kui arutelu liiga "küljele" kipub minema (näit. en:Talk:Timeline of the war in Donbass), kirjutatakse teksti näiteks vastav mall {{od|:::::}} ja jutt läheb jälle vasakusse äärde tagasi (vt Mall:Outdent). Lihtsalt mõte. —Pietadè (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:35 (EET)

Poolt --kanakukk (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 22:45 (EET).

Ma ei leia, et see eriti loetavust parandaks. Ja mis takistab taas väiksemas hulgas kooloneid toppida? Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:27 (EET)

Help from a photographer

Hello everybody, sorry for writing in English but my Estonian is not so good ;-) I am currently working about Armenian Genocide memorials and found the estonian woman Hedwig Büll. As i understood a memorial dedicated to her was errected in Estonia [1]. It would be good if some photographer from there could find a little time and make some photos of it. At best it includes also details of possibly mounted plaques or inscriptions. For a start even the GPS coordinates would help me. In any case, i thank you very much in advance. --Aschroet (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 23:43 (EET)

It was errected in Haapsalu if that helps. It is a town not a city. Ave Maria (arutelu) 11. jaanuar 2015, kell 00:08 (EET)
There's a plaque in Haapsalu (opened in 1989) and a khachkar (opened in 2014). As we don't (yet) have a FOP in Estonia, then getting images about those two to Commons is bit challenging. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)
How long must i wait for FOP in Estonia? ;-) Is there any way to work around or must i contact the creator to make a photo and publish it under an appropriate license? Is there anyone who could provide the coordinates of this plaque and khatchkar? --Aschroet (arutelu) 12. jaanuar 2015, kell 00:00 (EET)
Plaque in Haapsalu. Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 16:28 (EET)

Mikrograndid

MTÜ Wikimedia Eesti käesoleva aasta eelarves on ette nähtud 1000 eurot väiksemate projektide rahastamiseks ehk nn mikrograntideks. Toetust võib küsida näiteks Wikimedia tegevusega seotud üritusel osalemiseks või nende korraldamiseks, artiklite kirjutamisel vajaliku kirjanduse ostmiseks vms. Märgime, et esemete ja nt raamatute hankimisel jääb ostetav vara ühingu omandusse ning tagastatakse pärast projekti lõppu ühingule. Taotletav summa ei pea olema suur; aktsepteerime ka väga pisikesi taotlusi. Kõik, kellel on huvitavaid ideid, võivad saata oma projekti kirjelduse ja eelarve (sh kes teeb, mida teeb ja milline on selle mõju; kokku kuni 2 lk) aadressile mattias@wikimedia.ee hiljemalt 20. veebruariks 2015. Seejärel sõelub juhatus välja pakkumised, mis pannakse MTÜ üldkoosolekul hääletamisele.

MTÜ Wikimedia Eesti juhatus 13. jaanuar 2015, kell 19:11‎ (EET)

Teen ettepaneku, et hangitav kirjandus jm infomaterjalid antakse pärast üle mõnele riikliku tasemega raamatukogule (näiteks Rahvusraamatukogu või Tartu Ülikooli raamatukogu). --Andrus Kallastu (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 10:11 (EET)

Global account yet

Tere !

Kelle (Vikipeedia kasutaja) poole võib pöörduda globaalse vikipeedia konto küsimustes.

Mariina 15. jaanuar 2015, kell 08:15 (EET) alias Простота

Klõpsa oma eelistuste nuppu lehe ülaosas, kohe esimesel leheküljel on vastavad lingid. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 10:50 (EET)
Tere Andres!
Ma saan aru, et ma võin vahel tunduda lihtsa(meelse)na aga kas ma peaksin esimesele 'ettekirjutavale' Steward'ile oma Vikipeedia kasutajakonto salakoodid saatma või? Ja lisaks ei tee ma ju globaalselt kaastööd vaid lokaalselt... ma ei näe raskust kui lisanduks Vikipeedia kasutaja Mariina2 ja/või miskit sarnast... või on see mingi statistika tarbeks?
Mariina 15. jaanuar 2015, kell 15:44 (EET) alias Простота
https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Mariina?uselang=et ehk mallina {{commons|User:Mariina|User:Mariina}}
ja selle lehel ja arutelust on näha, et kasutajakonto on olemas,
mis on ka mõistlik ja kasulik, kui vaja miskit graafikat, graafikuid, pilte, fotosid jne lisada
??? suwa 15. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET)


Salakoode pole tarvis saata. Kui soovid ühendkontot, siis järgi juhiseid. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)

Ma sain nüüd Üleminekuseisundis-sse...
Mariina 15. jaanuar 2015, kell 19:38 (EET) alias Простота

Suur- väiketähed pealkirjades

Oskab keegi ehk öelda: enwikis on ümbersuunamine Unian-ilt UNIAN-ile (täisnimega), etwikis ei lase seda teha, ja, Unian on punane. —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 19:14 (EET)

Selle saab teha aadressirea kaudu. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 19:55 (EET)
Aitäh! —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 20:10 (EET)
Aga milleks selline suunamine, kui tekstis tuleks see kirjutada suurte tähtedega ja kui väikeste tähtedega otsing viib niikuinii ka ilma suunamiseta otse artiklisse "UNIAN"? 2001:7D0:88C2:F401:71C5:66B9:9AF9:47C5 24. jaanuar 2015, kell 20:11 (EET)
Kui ta oli nt kujul ...|publisher=Unian..., siis oli ta punane link; ja igaüks ei pruukinud teada, mida see tähendama peaks. Päris alguses ei saanud ka mina aru, mida see Unian tähendama peaks. —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 20:56 (EET)

Publikatsioonide järjestus

Veider on publikatsioonide kramplik järjestamine vanemad enne, uuemad sabas. Nii järjestades on esikohal teadlaste selli-eas tehtud tööd, meistri-eas tehtud töid tuleb otsida loetelu lõpust. ETIS-es on uuemad tööd ees, enamasti ka inimeste oma veebilehtedel nii. Sama lugu ka muude kronoloogiatega. Näiteks Nobeli preemiate ametlikul veebilehel algab loetelu viimati antud preemiatega. Siin keeras Epp tagasi saja aasta tagused tööd kõige ette (tühistas sellega ka kõik lisatud vikisisesed lingid), 2014 preemia saanud tööd tuleb otsida kümmekonna ekraanitäie kauguselt.193.40.5.245 24. jaanuar 2015, kell 21:31 (EET)

Meil, nagu muide on ka entsüklopeediate traditsioon üldse, kehtib põhimõte, et kronoloogiline järjestus käib tagantpoolt ettepoole koos aja liikumise suunaga. Elulugusid jutustatakse ka selles harjumuspärases suunas. Tagantpoolt ettepoole kirjutatakse CV-des ja muudes sarnastes kohtades, kus suurem huvi on viimase aja tegevuse vastu või käiakse uudiseid vaatamas.
Kümme lehekülge kerida ei ole ju üldse raske:) Kui tahate teada, kes 2014. aastal Nobeli auhinna sai, võite vaadata ka lehekülge 2014. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 23:20 (EET)

Et publikatsioonide loetlus on eespool väheolulised asjad, peaks minu meelest olema välditud sellega, et loetletakse vaid tähtsamad publikatsioonid. Siin pole tarvis loetleda kõiki publikatsioone, mida võib olla sadu. Vikipeedia pole raamatukogukataloog. Nobeli auhindade loetelus pole selles suhtes vahet. 2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B 25. jaanuar 2015, kell 10:36 (EET)

Minu meelest võinuks Nobeli auhindadega ja muude sarnaste pikkade loeteludega tõesti olla paigutusskeemiks 'uuemad eespool', kuid see eeldanuks sisestajalt sellise sammu arutelulehel enne läbi arutamast. Seda aga anonüüm "245" ei teinud ning sai tunda karmikäelise administraatori vahelesegamist (kui jutt on ikka füüsikapreemiatest). Vikisiseste linkide kordategemise võtan ma heameelega oma peale, sest minu meelest neid ei peaks taastama see, kelle töö annulleeriti.
Publikatsioonide osas ei viitsiks keegi kõiki publikatsioone niikuinii esitada, ikka tehakse valik. Ja need nimekirjad pole ka pikad.
Teemaväline küsimus: Kas Sa oled ka "245"? Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 12:18 (EET)
Ei, eeldusel, et ma endale vastu ei räägi, ma ei ole "245". 2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B 25. jaanuar 2015, kell 12:24 (EET)

Meil on mõned eraldi lehed, kus loetletakse kellegi kõik publikatsioonid. Minu meelest ei ole kõigi publikatsioonide esitamine Vikipeedia põhimõtetega vastuolus. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 12:56 (EET)

Minu meelest on ka mujal tavalisem VP-s juurdunud tava järjestada vanemast uuemani. --Morel (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 14:04 (EET)

Arutelulehekülgede siselingid

Kui arutelulehel on välja kirjutatud potentsiaalne sünonüüm(id) või tihedalt seotud märksõna(d), siis need tuleks lingistada. Näide: Arutelu:Gong. Lingistades näeb selle olekut (nt punane siselink) ja siis on lingistatud sõna näha ka "Lingid siia" tööriista kaudu, mis võib luua vajalikke seoseid seotud sõnade, mõistete jne vahel. Vt nt tegemata siselinke hiljutistes aruteludes Arutelu:Rummu järv, Arutelu:Balti jaam (kommentaar 23.01) Arutelu:Priiskava poja kojutulek--Bioneer1 (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 20:59 (EET)

Ons sõjaoht, ja, w tegevus

Selgituseks, kirjutamine läks liiga pikale, ja, prillid, uudne klaviatuur jne, loodan et sai kirja, öeldatahetu. —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:22 (EET)(PS! moraal: ära kirjuta W-s liig pikalt, oht red-konflikti sattuda)
Siiski, sõjaohus olles, olex huvitav teada Eesti wiki suhtumist sellesse (nt englishwiki on jõudnud enam-vähem lahendusele, aga,neil ta sõdadereohke), kas siis meil on ikka nii, et kui Pariisis tapetakse toimetusejagu inimesi, siis on see terroriakt, kui Burgassis tapetakse 13 rahulikku inimest, Eesti poolt toetatava riigi kodanikku, ... kas siis EV Viki on neutraalne kajastaja või ei (ma ei lisa siia Kasutaja Minnekon väiteid, à la ma ei oska v.keelt, aga "Putini politbüroo aavalduse suutis lisada). Et jutt liiga pikaks ei lääks: üks tänapäevase infowar'i osa oleme ka meie, mis ei olene meie tahtest. —Pietadè (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 23:45 (EET)

Minu meelest seda enam me peaksime pingutama, et olla võimalikult vähe infosõja osa.
Terrorismi mõiste ei ole üheselt fikseeritud ja seda kasutatakse sageli poliitilistel eesmärkidel. Sellepärast tuleks minu meelest nii Pariisi kui ka Bugassi puhul selle sõnaga ettevaatlik olla. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 08:55 (EET)
Nõus. Võtame näiteks Moskva Dubrovka teatri juhtumi, kus enamik pantvange hukkus vabastamise käigus ja vabastajate käte läbi ja kus pantvangide võtjad kohtuta maha lasti.. Kui Tšetšeenia oleks iseseisvunud, oleks seal hukkunud kandnud vabadusvõitlejate nime ja terrorismiks oleks klassifitseerunud Vene eriüksuslased. Ka Pariisi ja Bugassi puhul (kui ma täiesti ausalt enda südame põhja vaatan) ei julgeks ma seda sõna kasutada. Bugassis sõltub tõlgendus lõpptulemusest ja Pariisi puhul võtavad solvatud tüübid automaadid ning kukuvad kõmmutama. Terrorism või afektiseisund? - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 09:09 (EET)
Pariisi puhul, oma 24-aastasele õpetatusele tuginedes, on kindel, et vendetta saab olema..., ja see kooli kriis (Bešlan), või siis, et Hr Uljanov hävitas riikide-hulgaliselt rahvaid; mite nii väga teemase: kui mulle öeldakse, et ole netraalne, seejärel lisatakse abtsatsid, ja järele lisataks à la, "ma hästi ei oska seda keelt" mis peaksin mina siis lisama, nt materjalide tugevusõpetuse exami tegin Piiteris, yks naine + laps elab Odesas. Pietadè (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 12:00 (EET)
Mitteneutraalsus on inimlikult vältimatu. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 12:50 (EET)
100% nõus, vaata neid viiteid, mis DS artikli alguses lihtsalt kopeerisin (tegel peax olema nii, et V neutraalne, aga, fsb, cia jms, ilmselt nii ei arva, kasvõi juba töökohustuste, pere elu-heaolu vms pärast), aga nojah, kuna ma ei osale aruteludes, siis pyyan lõpetada (ah ja, mu meelest on cite viites mõlemad versioonid valed (vaadatud: x. septembril 3000 vs vaadatud x. kuu 4000)) —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)

Olgu mitteneutraalsus inimlikult vältimatu, siiski on neutraalsus soovitav ideaal. Vastasel juhul aitame kaasa igasuguste mõtlematute ja mittevajalike vendettade tekkele. Pariis ja Charlie - prantslased lihtsalt ei vaata asja selle külje pealt, et a: Toimetuse ründamine ei pruukinud olla organiseeritud, võis olla ka lihtsalt afektiseisundis isikute ettevõtmine. Pole kuulnud, et ükski organisatsioon selle eest vastutuse enda peale oleks võtnud. b: Sellal kui usuliste organisatsioonide puhul oleks selline oma vaadete agressiivne propageerimine nagu Charlie puhul tavaks oli, rahva seas nördimust tekitanud (Prantsusmaal on ju isegi silmatorkavate ususümbolite kandmine seadusega keelatud), ei peeta ateismi usundiks (kuigi see seda loogiliselt võttes ju on) ja ajakiri tegutses vabalt. c: Euroopalike väärtuste nagu usuvabadus ja tolerantsus puhul ei peeta heaks tavaks teiste uskude säärast kritiseerimist nagu ajakirjal tavaks. Kaks euroopalikku väärtust versus üks euroopalik väärtus... Andres ütles hästi: Pariisi juhtumi puhul tuleks sõnaga terrorism väga ettevaatlik olla. - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 13:49 (EET)

Pariisi kohta panin kronoloogilise ja sünkroniseeritud ülevaate, suhteliselt kokkuvõtliku ja ülevaatliku (BBC sulest, aga, kui nad valetaks, siis me sellist sõnaühendit (bbc) ei tunneks) ühte artiklisse, linkidesse (kusagil ajaliselt hiljem, kui luured avalikustasid, mida vajalikuks pidasid).—Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:33 (EET)
Miks ei voix olla V-s nt artikkel "punase hüdra" kajastamisest eesti meedias aastatel 1920-193? ;-) —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:42 (EET)
Euroopalikest alusväärtustest. Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 2 - Õigus elule - Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. --VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:46 (EET)
Kasu, kaitsest, Aafrikast Euroopa emigrantide poolt US-se integreeritud orjadele, kes pole senini "integreerunud" (ja ka vastupidist pole kuulda olnud); lisa Haag, Budapesti memorandum, OSCE väitel Donetski lennujaamas mürkgaasiga "toidetud" 80 ua dessantväelast; ei ole suutnud selliseid asju lahendada UN julgeolekunõukogu, ei suuda ka ükski Wiki, mtak. —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:51 (EET)
Jah, aga mõned kirjutavad paremalt vasakule,... millega tuleb leppida Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)
Ma ei soovi siia debatti väga sekkuda. Mainin vaid kommentaariks viimasele postitusele, et rünnaku eest võttis vastutuse Al-Qaeda Araabia Poolsaarel (vaata näiteks siia) ja ka ründajad ise kuulutasid oma seotust selle organisatsiooniga. Pealegi, tegemist oli selgelt hästi ettevalmistatud, muuhulgas ka täpselt ajastatud rünnakuga, mistõttu afektiseisundist on siin rääkida kohatu. Kas ajakiri järgis head tava või mitte, ei ole siinkohal oluline. Ajakiri tegutses sekulaarse riigi seadustega lubatud piirides ja selle vastu toime pandud rünnak oli igasuguste üldkehtivate juriidiliste ja eetiliste normide rikkumine. Tõsi on see, et terrorismil ei ole ühtset ja täpset definitsiooni, ent aktid, mis on toime pandud mitteriiklike rühmituste poolt primaarselt tsiviilisikute vastu viisil, mis tekitab ühiskonnas massilist hirmu ja paanikat, reeglina selle alla siiski liigitatakse. Seega ma pigem kasutaksin seda terminit Pariisi sündmuste puhul kui väldiksin selle kasutamist, minemata neutraalsuse põhimõttega vastuollu. Vastasel juhul ei saavuta me mitte neutraalsust, vaid laskume enesetsensuuri, kus me ei julgegi ühtegi vastuolulist mõistet kasutada, kartes vääritimõistmist, ebatäpsust, solvumist ja mida kõike veel.
Põhiteemasse korraks siiski tulles. Igasugustes kronoloogiates peaksime püüdma esitada eelkõige kiretult fakte, nii palju kui see võimalik on (mitte et ma ise poleks selle vastu eksinud). Sageli on vastuoluliste sündmuste kajastamisel muidugi raske kindlaks teha, mis on fakt. Tõlgendused ja selgitused võiksid igal juhul jääda sündmuste artiklitesse, kus peaksid olema ära toodud kõigi osapoolte seisukohad, soovitavalt võimalikult täpsete allikaviidetega. Alati saab lisada selgituse, milliseid seisukohti on peetud enam usaldusväärseteks, kelle poolt ja miks. See on suur ja keeruline töö ja ma saan aru, et sageli pole vabatahtlikus töös selleks aega ega võimalust, aga ideaalina peaks see meil sihina silme ees olema, sest ainult nii jõuame me mingigi neutraalse vaatekohani tekstides, mis kajastavad vastuolulisi sündmusi. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:20 (EET)
Vaata ka [2]. Tõesti, Vikipeedia artikkel Al-Qaeda käsitleb seda kui islamistlikku liikumist ... Tunneme siis huvi, kuidas on defineeritud terrorism. Artikkel esitab boldis: Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. On muidugi ka teisi definitsioone. Õiguslikku kvalifikatsiooni ei saa kohus sellele juhtumile paraku enam anda, sest teo toimepanejaid ei saa enam vahi alla võtta. Seega jääbki üle vaid kajastada seda, kuidas erinevad valitsused, riigijuhid, organisatsioonid jm on seda tegu kvalifitseerinud. See ei ole neutraalsus kui jätta ettevaatlikkusest või muudest kaalutlustest sellised hinnangud kajastamata.--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:35 (EET)
Jah, ma mõtlengi seda, et tuleb kajastada hinnanguid, mitte ise hinnanguid anda. "Terrorismiga" on õigupoolest kaks häda: esiteks on see sõna mitmeti mõistetav, teiseks on raske kindlaks teha, kas konkreetne tegu käib mõiste alla. Minu meelest on terrorism vägivallaaktidega hirmu ja ebakindluse õhkkonna tekitamine, et rahvas sellest vabanemiseks nõuaks riigijuhtidelt teatud poliitilisi otsuseid. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 21:25 (EET)
Inimliku mitteneutraalsuse mõju aitab vähendada koostöö. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2015, kell 11:04 (EET)

Viimastel aegadel olen kasutatanud nt määratlust "valitsusvastased relvajõud" (sinna alla käib palju, ka tuhandeid surmateated omastele)

Mnjah, eilsest saadik vaagisin: kas sõna 'neutraalsus' on neutraalne? võib olla ei ole ta seda kiviaajast alates — Pietadè ([[Kasutaja

arutelu:Pietade|arutelu]]) 18. jaanuar 2015, kell 19:26 (EET)

Reaalselt vastutuse endale võtnud organisatsiooni suhtumine võib olla üks, teo toimepanijate oma aga teine. Ma ei vaidle vastu, meestel olid relvad, mida nad niisama tänavalt ei leidnud ja millega neid varustas Ilmselt terroristlike kavatsustega organisatsioon. Ja samas on mul sealse migratsiooniametniku väide, et tegemist oli hästi lõimunud immigrantidega, kelle varasemate sidemete kohta terrorismiga tõendeid ei ole. Ja veendunud püha sõda pidava võitleja asemel, kes kontrolliks, et ega keegi ellu ei jäänud ning ei kardaks langeda, on meil sellid, kes põgenevad nii intensiivselt, et vigastavad inimesi tänaval. Maailma Kaubanduskeskuse torne ramminud ilmselgete terroristide asemel kipub siin olema veidi hallim maa ja "Terrorism!" hõikava Prantsuse politsei avaldusi ei suuda ma neutraalseiks pidada, ei saanud nad ju oma tööga eriti hästi hakkama. Ka ajakirjanduse erapoolik suhtumine on üsna loomulik.- Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 18:23 (EET)

«kui Burgassis tapetakse 13 rahulikku inimest, Eesti poolt toetatava riigi kodanikku, ... kas siis EV Viki on neutraalne kajastaja või ei (ma ei lisa siia Kasutaja Minnekon väiteid, à la ma ei oska v.keelt, aga "Putini politbüroo aavalduse suutis lisada).»

1. Artikli neutraalsuse saavutamine ja otsustamine, kas või mil määral (fakti või refereeringuna) kedagi terroristiks nimetada saab, on keeruline (tuleb vaadata definitsiooni, kui üldlevinud taoline sõnakasutus on jne). Aga kindlasti ei sõltu terroristi määratlus sellest, kas hukkunud olid Eesti, USA või mõne kolmanda riigi valitsuse poolt toetatava riigi kodanikud. 2. Pole olemas "EV Vikit". On eestikeelne Viki. Ja see pole ühegi valitsuse hääletoru, vaid tegelikkust kajastada püüdev entsüklopeedia. 3. Kuidas täpsemalt seondub teemaga minu väidetav "Putini politbüroo aavalduse" leidmine (enda teada pole ma midagi sellist leidnud) ja miks kehvapoolne vene keele oskus peaks selle välistama? Minnekon (arutelu) 19. jaanuar 2015, kell 13:36 (EET)

Kas siis kuid tagasi Aafrikas röövitud tüdrukutest kooliõpilased provotseerisid nende röövijaid ja võimalik, et osaliselt edasimüüjaid, oma olemasoluga seda akti? Järjest rohkem on tekkinud araabiakeelseid vägivalda propageerivaid SAT kanaleid (kas see tähendab, et naftamiljardäridel, kel on raha, on õigus seda teha? (raha tahab ju kasvatamist))... vanast ("i" on meelega puudu)oli vist nafta asemel lihtne lammas, mida siis vahetusvahendina kasutati.
Või siis, kas neutraalne art nt ISIS-est eeldab mõlema osapoole osavõttu; selise arutluse tulemuseks siis ehk nii, et eri usundite esindajad omavahelisi vahekordi selgitama, ja, kes peale jääb, see on ainus ja õige? (India pidavat rahvaarvult õige pea Hiinast ette minema). Üldiselt on vist nii, et minule tänaseks KIA-dest aitab. Samas, siinne lk ei ole vist koht, kus meie vaidluse õige koht. Kõik/palju on subjektiivne ja sõltub suuresti kehtestatult omavõetud arvamustest, mtak, näide: 1500. aastal oli Firenzes vähem rahvast (populo) kui Roomas prostituute (P: Villari andmeil 6000, kui ma nüüd e eksi, arvus, prostituutide)
"hääletorust" — kui Tln-s on NATO küberkaitsekeskus, kas poleks mitte loogiline arvata, et ka sellel (neil), kelle eest kaitstakse, on miskit analoogilist?—Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)

Mitte et mul miskit teha poleks, aga, millises wikis (entsüklopeedias?, Nerol ehk) on artiklid à la hea, halb, neutraalne, mitteneutraalne? ehk on lihtsam leppida sellega, et oleme sündinud inimesteks? —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:09 (EET)

Tere!
Hetkel leian, et nii 'neutraalsust' kui 'mitte-neutraalsust' 'ootavad' Vikipeedia kasutajad-lugejad võiksid pisut laiemalt seletada mis ootused need sellised võiksid reaalselt olla ja kuidas neil õnnestuks, juhul kui osutub vajalikuks, väidetavalt mitte-neutraalsuse seisundis artikkel neutraalseks toimetada - kui kokkuleppele jõuate milline saaks olema neutraalne sõjaolukord, neutraalne konflikt, neutraalne nälg, neutraalne haigus, neutraalne vaesus, neutraalne tapmine ja neutraalne rumalus, kas ehk siis saaksime rääkida 'inimeste hüppelisest arengust' kõikide möödunud sõdade aegadest või jälle hoopis millestki muust - koolitatud tapjad on käsude sunnil oodatud tapma ja kas käsundiandjaks on "N" ehk "V" - kui vaatan taevasse ja satun "N" ehk "V" ehk "EL"i masinate tööraadiusesse siis kuidas täpselt tuleks seisu 'neutraalselt kirjeldada' - halb õnn, halb geograafia, halvad inimesed või "kõik on täiesti normaalne- neutraalne ju"...
Ma ise küll mõtlen, et ma ei saa kasutaja Pietadèt Vikipeedia kaudu vaadata kui neutraalset kasutajat, jõud on teised - mina näituseks ei oska artikleid nii komplekteerida nagu tema seda teeb...
Mariina 24. jaanuar 2015, kell 10:58 (EET) alias Простота
Mida sa õigupoolest öelda tahad? Kui viimasega on viidatud Andrese väitele, et "mitteneutraalsus on inimlikult vältimatu", siis mõeldud on minu meelest ikka seda, et kuigi täiesti neutraalne ehk ei õnnestu olla või see on väga raske, siis sellegipoolest tuleks püüda olla nii neutraalne kui vähegi võimalik.
Mis lahendusele inglise vikis sinu meelest siis on jõutud? Et nad neutraalsuse põhimõttest loobunud on, seda ma ei usu. 2001:7D0:88C2:F401:EC0D:5E0B:BC87:5571 24. jaanuar 2015, kell 10:26 (EET)

Vikipeedial on alusprintsiibid täiesti olemas ja ka põhjalikult lahti kirjutatud, teie siin ei pea hakkama neid oma peaga leiutama. Alustuseks tehke need endale selgeks, on vähem kehva kirjaoskusega hullukeste pillerkaari nagu see siin. en:Wikipedia:Neutral point of view en:Wikipedia:Five pillars

Täiesti nõus kahe viimase kirjutajaga. Palun ärge muutke seda arutelu siin delfi kommentaariumiks.--VillaK (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 11:36 (EET)
Kas nii FOXP2? Mariina 25. jaanuar 2015, kell 08:52 (EET) alias Простота

Kas ma olen neutraalsusest õigesti aru saanud, kui väidan, et artiklis Pavlik Morozov ei tohiks olla alapealkirja "Tegelikkus", vaid peaks olema "Uuema aja seisukoht" või midagi säärast (vähemalt siit "Perhaps the easiest way to make your writing more encyclopedic is to write about what people believe, rather than what is so" lubaks nii arvata)? Võib-olla ikkagi tuleks artiklis Vikipeedia:Põhimõtted täpselt välja kirjutada, mida see neutraalsus siis endast õieti kujutab. --kanakukk (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 14:48 (EET).

"Tegelikkus" on vist jah liiga pretensioonikas, aga kui on selgunud faktid, mis varem üldiselt teada polnud, siis ei saa seda ka lihtsalt seisukohaks nimetada. Peame siiski eristama fakte, milles pole mõistlikku kahtlust, ja kaheldavaid väiteid. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 17:12 (EET)

Neutraalsus versus objektiivsus. Kui nt Donbassi sõja ajal (27. I) ajal väidab üks pool (DRV, VF meediakanali kaudu), et on hävitanud nädalas 1100 vastast (LRV andmeid pole käepärast), kas neutraalsus on mõlema poole (tegelikult on "pooli" rohkem) väljaütlemiste kajastamine? (Ja mobiilkrematooriumid (Mida juba Jelena Vassiljeva informaatorid mõni aeg tagasi Rostovi oblastis täheldasid, Volvo šassii vist) on sel juhul on lihtsalt külma ilma leevenduseks...).
Pean tõdema, et 1100 KIA-t pani küll muigama (selle loogika järgi (52×1100+52×1100-LRV) oleks ua varsti meestühi, "NATO leegionitest"...) —Pietadè (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 21:10 (EET)

EKSS ütleb et objektiivsus on sama mis neutraalsus. Mina pooldan seisukohta, et me ei hakka tõde kuulutama ("tegelikult oli nii..."), vaid lugeja ise otsustagu. Artikkel "Objektiivsus" näib seda seisukohta toetavat: "Objektiivsust ei saa siiski võrdsustada tõega või vahetada üks-ühele alustõdedega, vaid see võib anda vaid hetkel kehtiva uurimisseisu õigekstunnistuse ja kinnituse ning kokkusobivuse reeglite ja meetoditega, mida teadlaste kogukond praktiseerib. /---/ Objektiivsus on seega saavutatav alles sellisel tasandil, kui kättesaadavad on kõik vaatenurgad, mistõttu neutraliseerub sõltuvus teatud vaatenurkadest." --kanakukk (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 23:14 (EET).

Minu meelest nii ka ei saa, et me ütleme, et meie tõde ei tea ja me ei oska andmete usaldatavust hinnata. Sõjas on tavaline, et eri poolte andmed on omavahel vastuolus. Siiski kuidagi peaks ka teise poole andmed ära tooma. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 10:31 (EET)

Taoliste sündmuste puhul nagu nt Donbassi sõda on konflikti osapoolte ja nende toetajate väited niikuinii ebausaldusväärsed ja nende roll objektiivsust taotlevas artiklis ongi ennekõike lihtsalt osapoolte seisukohti tutvustada. Ses suhtes on vähetähtis, kui reaalne mingi konkreetne väide tundub. Artikli see osa, mis püüab näidata, kuidas asjad tegelikult on, peab toetuma sõltumatutele ekspertidele, organisatsioonidele, meediaväljaannetele jms. Muidugi pole needki 100% usaldusväärsed, aga nende usutavus on üüratult suurem kui konflikti osapoolte endi väited (Pietadele: ka nt Dmõtro Tõmtšuk ei kvalifitseeru kuidagi sõltumatuks usaldusväärseks allikaks). Kui sõltumatud hinnangud mõne sündmuse kohta puuduvad, siis võib ka osapoolete väiteid kasutada, aga kindlasti kujul "X allika väitel" ja mitte kirjutaja isikliku äranägemise järgi ühe poole sõnu välja jättes. Taolises olukorras peaks väidete usutavuse üle otsustamine jääma igal juhul lugejale.
Seega vastates küsimusele, "kas neutraalne art nt ISIS-est eeldab mõlema osapoole osavõttu?", siis vastus on, et neutraalse ja objektiivse artikli eelduseks on hoopis, et seda ei kirjuta ei ISIS-e (või vastavalt Ukraina, Donbassi RV või Venemaa) fännid ega vaenajad (kellel on kalduvus üleusaldada ühe osapoole väiteid ja umbusaldada muud infot), vaid inimesed, kes ei ole ennast emotsionaalselt ühegi poolega sidunud ning kel puuduvad oma lemmikud ja "pahad" ega ürita seetõttu artiklis oma vaateid propageerida (kasvõi endale sellest aru andmata, soovitan tutvuda nt en:Confirmation bias). Minnekon (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 13:31 (EET)
Olen üldiselt Minnekoniga nõus. Arvan, et esialgu on kõige usaldatavam autoriteetsete infoagentuuride info. Ja ideaal oleks tõesti, kui kirjutaksid ainult erapooletud inimesed, aga ka see, kui eri pooli pooldavad inimesed üksteise väiteid kontrollivad, annab päris hea tulemuse. Erapooletuid inimesi ei pruugi võtta olla. Ja meil ei ole siin teise poole pooldajaid ka eriti võtta. Aga ikkagi, kui me nõuaks, et mitteerapooletud inimesed hoiduksid kirjutamast, siis meil ei oleks asja kohta midagi. Asja parandamiseks on igal juhul tarvis rohkem kaastöölisi. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 14:50 (EET)
Hiljemalt tänaseks on jõudnud "Der Spiegel"-i kaudu vene keelde, et angela ei joonud Minskis — nn "normandia formaadis" kohting kolme mees- ja ühe naisisiku vahel, vähemalt esimene osa, grupp ühines hiljem — tilkagi alkoholi, et härrased (tandem volodja-peeter) kippusid häälepaelu üleliigselt koormama (mida nad teineteist sinatades nurga taga tegid, seda ei edasta isegi "Der Peegel")... —Pietadè (arutelu) 16. veebruar 2015, kell 20:17 (EET)
Vahelemärkusena juhin siiski tähelepanu, et DonbS kronol algusosa (ehk siis suurem osa kogu sellest kupatusest) on tõlge enwikist; sellega ei taibanud tõlkimise ajal tegelda, et hakata muutma (à la terrorist=x-pool, y-pool); ja tahes-tahtmata, viitad sa siis Reutersile või UNNIAN-ile või Novorossijale, viidatava artikli pealkirjad (ja ka tekst) jäävad muutmata, ei hakka ju originaali pealkirjades sõnu (suvaliselt ehk kallutatult) tärnidega asendama. Samas, iga päeva kohta pole Reutersilt vms allikalt artikleid võtta, kui nt BBC World News näitab (eile vist) Gradi rünnakut "ametlikult tunnustatud suveräänse keskvalitsuse" inimasustusega alade vastu ja teine pool... (ei hakka näiteid tooma, egas see "propagandanurk" siin ole), siis tuleb tahes-tahtmata teha valik.
Tegelikult on nii ka, et käesolev arut-elu ei näi kuskilt otsast produktiivsemaks muutumise märke, MTAK, nii et .Pietadè (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 15:15 (EET)
Tere! Vahelmine: kuidas tõendada 'tapimiskäsu-liine' sõdurielu läbi tänapäeval, meie esivanematel olid kellel ja millal, kas Красноармейская книжка näitas kuuluvuse ja sõdurielu geograafia jvm, kas tänapäeval saadakse käsud SMS-iga - ma ei tea kuidas sõdur saab kindel olla, kellelt käsk tuleb?
Ukrainasse sõdima minek võib kaasa tuua üsna tõsised tagajärjed ...
Mariina 31. jaanuar 2015, kell 12:46 (EET) alias Простота

Picture of the Year 2014

Kui keegi ei ole veel märganud, siis kõik vikipedistid on oodatu osalema Commonsis aasta piltide valimisel. Ivo (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 18:43 (EET)

Praegu on käimas aasta pildi valimise finaal. Eestist jõudsid sinna 2 fotot (Altja jõgi Lahemaal ja müürlooga lehekarva jäädvustus). Oma lemmikuid saab valida siit. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2015, kell 16:07 (EET)

Eesti asulad

Hiina Hiinaks. Kui nad seal isegi aru saavad, mis neil on mis. Aga nagu öeldakse, et käime Nuustakul ära enne Pariisi. Ma oleksin tohutult tänulik kui keegi valdkonnas pädev inimene teeks korda artiklid Asula, Asustusüksus, Asum, Maa-asula, Linnaline asula. Vähemalt selles osas kuivõrd seal on juttu Eestist. Ilmselt tuleb seejuures arvestada, et nende mõistete inimgeograafiline tähendus võib mõnevõrra erineda kehtivast õiguslikust tähendusest. Mistõttu tõenäoliselt ei saa tugineda vaid ühele-paarile allikale. Loodan, et leidub inimene, kes teab ja oskab neid mõisteid ka teistele arusaadavalt selgitada. (Ehk isegi koos väikese tagasivaatega, kuidas varem on käsitletud). Ma panen praegu tähele, et meil on Eesti kohta artikleid, kus just ongi kirjeldatud asula sees olevaid asulaid, kasutades seejuures eksplitsiitselt sõna asula, nt küla sees olevate väiksemate moodustiste kohta (mis võivad kunagi olla olnud eraldi külad, kuid mõnikord isegi ei ole olnud kunagi eraldi). Formaalselt ei pruugi seejuures isegi olla vastuolu, sest ühel juhul võib olla juttu asulast kehtivas õiguslikus tähenduses (ja selle järgi on küla väikseim, kuni 300 elanikuga asustusüksus) ja teisel juhul räägitakse asulast paindlikumas inimgeograafilises tähenduses, kus küla siseste külade vaheline lahkmejoon võib olla näiteks mõtteline, mitte tingimata geograafiliselt määratletud. Aga kui see on nii, siis võiks sedagi artiklis Asula selgitada.--VillaK (arutelu) 8. veebruar 2015, kell 16:36 (EET) Samasse kobarasse kuuluvad veel artiklid Asundus, Küla, Asustus, Tiheasustusega asula, Tiheasustusala, Hajaasustusala. Mõistan, et siin ei pruugi olla valdkonna asjatundjat, muidu oleks need artiklid vast juba korrastatud. Kuid kas sellisel juhul poleks kohane pöörduda asjatundjate poole palvega kaastööle. Et siis mitte lihtsalt omaette nokitsedes oodata, et kas lähemal dekaadil leidub keegi, kes omal initsiatiivil selliste artiklite kirjutamise ette võtab, vaid paluda pädevatelt inimestelt kaastööd. See ei pea olema tingimata vikindatud tekst. Kuid oleks oluline, et mõisted oleks omavahel loogiliselt seostatud. Piisaks nö baastekstidest, mida teised saaksid edasi täiendada. Praegu tundub olema see häda, et selle artiklikobara vundament on viltu ja siis tuleb paraku uuesti otsast alustada. --VillaK (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 10:57 (EET)

Me ei ole varem tavaliselt asjatundjaid appi kutsunud, sest eeldame, et üldjuhul neil ei ole aega. Proovida võiks igatahes esitada konkreetseid küsimusi (meenub, et seda on mõnikord tehtud), ja kui läheb õnneks, võib-olla keegi ka kirjutab. Sellist asjatundjat praeguste vikipedistide seas kindlasti ei ole. Aga kui me selle ette võtame, küllap siis suudame koos (vajaduse korral asjatundjatelt nõu küsides) ka ise kirjutada. Andres (arutelu) 9. veebruar 2015, kell 20:51 (EET)
Asula sees olev asula on tegelikult üsna mõttetu kombinatsioon, sest asula on ju koondsõna, mis tähendab erinevaid kohti, linna, küla, alevit, asundusi, mistõttu see on omandanud tähenduse ikkagi seoses administratiivsete piiridega, mis on üheselt määratletud. On ju erandeid, Citta del Vaticano asub keset Roomat, ajalooliselt on rooma linna osa olnud, aga praegu on see siiski teine asula. Küll on aga "Küla" mitmetähenduslik, mis võib segadust tekitada. Küla, kus ma sündisin, oli 19. sajandi algul ametlikult kolm küla, praegu üks - aga kohaliku rahva jaoks on seal alati olnud kaks küla. Rocca al Mare vabaõhumuuseum Tallinnas võiks olla jaotatud näiteks kalurikülaks, Lääne-Eesti külaks, setu külaks jne... Elik lisaks administratiivsele tähendusele on sel olnud mingi muu tähendus. Sama kehtib ka linna kohta, Tallinna äärealade rahvas ütleb ikka, kui kesklinna vaja minna on, et nüüd tuleb linna minna. Aga asjatundjad - kas neid ongi? Küla üks tähendus on ikkagi rohkem rahvakultuuriline või midagi taolist, teine geograafiline. Võimalik, et asjas selguse saamiseks peaks keegi mingi uurimuse lausa tegema.

Malli dokumentatsioon malli lehel ei uuene

Mingist hetkest dokumentatsiooni alamlehel tehtud muudatused malli lehel enam ei kajastu. Võrdle lehti Mall:Liita ja Mall:Liita/doc. Kas ainult mina näen erinevust? Asi pole veebilehitseja puhvris. See on teine kord mul sellist asja märgata; kui malli dokumentatsiooni leht ära kustutada ja uuesti tekitada, siis kõik töötab. Taavi (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 23:45 (EET)

Asi on serveri puhvris. Aitab ?action=purge. 84.50.7.230 10. veebruar 2015, kell 23:59 (EET)
Ahaa, tänan info eest! Taavi (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 00:01 (EET)

Artiklite kustutamine

Toodud kasutaja arutelust.

Mitte et ma oleksin otseselt vastu ühegi artikli kustutamisele, mis sa ära kustutasid täna, kuid minu arvates võiks oodata mingi mõistliku aja enne artikli kustutamist. Näiteks kaks nädalat alates sellest, kui kustutamise mall pandi. See annab inimestele veidi aega arvamust avaldada. Taavi (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:23 (EET)

Kuid kui artikkel on 1)n.n. "originaaluurimus", lisaks 2)kaldub vandenõuteooriaks, siis on aimus õige tegegus kustutamine. --Juhan121 (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:30 (EET)
Ainus, mille kohe peaks ära kustutama, on vandalism. Originaaluurimus ja vandenõuteooria on juba liiga subjektiivne määratlus, millega kõik kasutajad ei pruugi nõustuda. Taavi (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:41 (EET)
Tihtilugu seisavad meil kustutamist ootavad artiklid aastaid. Kui keegi tahab seda konkreetset artiklit lappida, siis võib selle alati taastada, kuid ma kahtlen sügavalt antud artikliteema üldises tähelepanuväärsuses. Ivo (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 02:28 (EET)
Kui me teame, et väidetakse midagi, mida mujal ei väideta, siis pole originaaluurimuse äratundmises minu meelest eriti midagi subjektiivset. Originaaluurimuse keeld on üks Vikipeedia kolmest aluspõhimõttest, ma arvan, et me ei hakka selle üle tingima. Vandenõuteooriatage võib mõnel juhul jah küll pisut keerulisem olla. Originaaluurimus on mõnes mõttes vandalismist isegi halvem, pahaaimamatud lugejad ei pruugi aru saada, et tegu on tõenäoliselt jamaga.
Ma küll ei tea, mis sisuga artiklit praegu silmas peetakse ja kui kiiresti see kustutati. Kui on vähempakiline asi, siis vähemalt mõne päeva võiks oodata küll. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 22:06 (EET)
Kas äkki Tuuletooja? Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 22:54 (EET)
Seal vist oli originaaluurimust, kuigi viiteid oli ka. Vandenõuteooriat ma ei pannud tähele. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 22:56 (EET)
Originaaluurimus ei pruugi tegelikult üldse jama olla, halb on ta veel sellepärast, et tõenäoliselt on see ka mittetähelepanuväärne. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 22:57 (EET)
Mis on originaaluurimus? Kui artiklis viiteid pole (nendeta pole teada, millele tekst toetub) ja artikli tekst ei koosne endastmõistetavatest väidetest, nagu päike tõuseb idast, siis ongi ju tegu originaaluurimusega. Selliseid artiklid moodustavad poole kõigist artiklitest. Miks me siis siiani pole neid ära kustutanud?
Jah, Tuuletooja oli põhjus, miks ma kirjutasin. Kuid ma ei soovi mitte selle artikli olemasolu kaitsta, see on vaid üks näide. Minu meelest oleks vaja täpsemaid reegleid artiklite kustutamise jaoks. Ühest küljest on kustutamine üks õigustest, mis eristab administraatoreid tavakasutajatest. Tavakasutajale ei tohiks jääda muljet, et administraator meelevaldselt ja oma suva järgi kustutab mida tahab (ja näitab sellega oma võimu). Teisest küljest, osad artiklid seisavad aastaid kustutamismärkust kandes. Keegi ei võta nendega midagi ette, sest pole selge, mida nendega tuleks teha. Kuni lõpuks keegi julgem admin kustutab artikli ära või võtab kustutamismalli ära, oma suva järgi.
Sellepärast ma pakun välja:
1) Ainsad artiklid, mille võib kohe ära kustutada, on need, mis on loodud vandalismi/sodimise tulemusel, sisaldavad isikuandmete
lubamatut avaldamist, ...
2) Artiklid seisavad peale kustutamismärkuse saamist kaks nädalat (nädal, kuu, ...) ja seejärel märkus kas eemaldatakse või artikkel
kustutatakse.
3) Kommentaatorid paneks artikli arutelusse enne oma kommentaari kirja, kas nad on kustutamise Poolt või Vastu. See ei ole hääletus, kuid annab võimaluse saada kahenädalase perioodi lõpus kerge ülevaade ja artikkel kustutada või alles hoida, vastavalt sellele, mis on valdav meelsus. Kui peaks leiduma keegi, kes ei nõustu sellise tulemusega, siis saab artikli ikka panna päris hääletusele Hääletuste lehel. Kui Poolt ja Vastu on täpselt pooleks, siis peab artikkel ka minema pärishääletusele.
Keegi võib nüüd öelda, et siis sisuliselt enam ei arutatagi ja igaüks paneb ainult enda Poolt ja Vastu kommentaarina kirja. Kuid kustutamisele pandud artikli puhul ongi ainult kaks valikut: kas jätta alles või kustutada. Miks siis mitte seda lihtsamaks ja selgemaks teha. Taavi (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 04:54 (EET)
Kui viiteid ei ole, siis sellepärast veel ei ole originaaluurimus. Originaaluurimus on siis, kui viiteid polegi võimalik panna.
Nojah, selline protseduur on võib-olla vajalik selleks, et kellelegi ei tunduks, et kustutamine käib suva järgi. Kui seda mitte arvestada, siis minu arvates kahte nädalat tarvis pole. Mida kiiremini otsustatakse, seda parem. Kustutamismärkus võibki aastateks jääda sellepärast, et kellelgi ei tule see artikkel enam meelde, kui see silme alt ära on.
Ja kustutamist ei saa minu meelest otsustada lihthäälteenamusega. Peab olema ligikaudne konsensus kustutamiseks. Pärishääletust on tarvis siis, kui vaidlus läheb väga teravaks. Andres (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 08:35 (EET)
Artiklid seisavadki aastaid kustutamismärkusega, sest kustutamise protseduuris pole paika pandud otsustamise aega. Mis omakorda seisab osaliselt selle taga, et pole selget protseduuri. Ja see tähendab, et lõplik otsustaja on neil segastel juhtudel üks administraator ning teised lihtsalt aktsepteerivad/ei hooli, või siis jääbki asi aastateks seisma. Taavi (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 08:57 (EET)
Ega see otsustamise aeg üksi ei aita. Peab olema keegi, kes jälgib, millal see täis saab.
Minu meelest on 14 päeva liiga pikk aeg. Enamasti saaks kiiremini otsustada.
Kustutamist ikka jälgitakse. Kes on vastu, see ei jäta asja niisama. Arutelu toimub tavaliselt siis, kui asi on piiripealne või ebaselge. Andres (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 09:12 (EET)
Jah, üksi ei aita. Kuid kui kustutamise malli peal on kirjas selle lisamise aeg (et oleks lihtsam vaadata) ja protseduur on selge, siis saab esimene admin kohe asja ära lahendada. Praegune olukord soodustab määramatust.
14 päeva suhtes puudub mul eelistus, otsustamise ajaks võib vabalt olla ka üks nädal. See peaks olema vähemalt 4 päeva.
Oletame, et viiest artikli all sõna võtnud inimesest on kolm kustutamise poolt ja kaks vastu. Sina oled üks kahest. Sa ütled, et ei saa kustutada, sest puudub konsensus. See tähendab, et küsimus peab minema Hääletuste lehel hääletamisele ja sealsete hääletuste puhul otsustatakse asju lihthäälteenamusega. Seega lõpuks otsustatakse ikkagi asi lihthäälteenamusega.
Minu meelest võiks teha nii, et on kustutamise lihtprotseduur, milleks on arutelulehel poolt/vastu häälte järgi otsustamine. Kui nüüd keegi peaks protesteerima selle tulemuse vastu, siis võib asja edasi viia Hääletuste lehel hääletamisele. Taavi (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 20:50 (EET)
Minu ettepanek on, et kui kustutamise pooldajatel ei ole selget ülekaalu, siis mitte kustutada, ja hääletame ainult juhul, kui kustutamise pooldajad nõuavad hääletust. Andres (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 21:05 (EET)
Kui juba mitmel kasutajal on soov artikkel (või artiklilaadne moodustis) kustutada, siis järelikult on tegemist probleemse leheküljega. Selge ülekaalu nõudmine on minu arvates liigne, kuna see ainult soodustab ebamäärasust ja selle tulemusena jääb järgi probleemse sisuga ja/või mittetähelepanuväärsel teemal loodud artikleid, mida keegi hiljem tõenäoliselt korda ei tee. Ivo (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 21:40 (EET)
Probleemse sisuga artikleid ei tule kustutada, vaid korda teha. Varem või hiljem ikka tehakse. Aga kui jutt on tähelepanuväärsusest, siis lahkarvamused näitavad, et see ongi vaieldav. Andres (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 21:52 (EET)
Tihtilugu on nullist kirjutamine palju lihtsam ja kiirem kui olemasoleva jama parandamine. Kas sa ei ole märganud, milline hulk probleemset sisu meil siia kogunenud on? Üks põhjuseid on just nimelt liiga leebe poliitika selliste artiklite suhtes (või teisisõnu igasugu reeglite puudumine). See raiskab toimetajate aega ja kahjustab Vikipeedia mainet läbi ebakvaliteetse sisu. Kohendamist ootavat materjali on niigi küllalt. Pole vaja soodustada selle edasist kuhjumist. Ivo (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 22:02 (EET)
Sellist sisu, mis tuleks täiesti ümber kirjutada, meil palju ei ole.
Aga sellistest formaalsetest protseduuridest parem (vähem tööd nõudev) lahendus on minu meelest see, kui keegi vaatab kustutamismärkusega lehekülgi süstemaatiliselt üle, nii nagu Sina kiiduväärselt teed, ning kas kustutab või võtab kustutamismärkuse ära. Teised saavad seda jälgida ja vajaduse korral taastada. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 01:16 (EET)
Praegune olukord soodustab selliste artiklite teket, mis aastaid kannavad kustutamise malli. Kui kustutamise pooldajatel selget ülekaalu pole, kuid neil on lihtülekaal või 50-50 olukord, siis kustutada ei saa. Puudub konsensus. Kuid kustutamise malli ära ka ei võeta, sest enamus ju pooldab kustutamist. Taavi (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 22:26 (EET)
Kui meil on kokkulepe, et kustutamiseks on vajalik kustutamise pooldajate selge ülekaal, siis võib küll kustutamismalli ära võtta. Tähtaja seadmisel on see hea külg, et siis saab otsustada, millal hääletamine on lõppenud, aga see halb külg, et protseduuride läbimine nõuab kirjutajatelt täiendavat tööd. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 01:16 (EET)
Hääletamisele ka ei panda kõiki taolisi artikleid, sest keegi ilmselgelt ei viitsi niipaljusid hääletusi läbi viia. Taavi (arutelu) 12. veebruar 2015, kell 22:29 (EET)
Muidugi. Hääletus tehakse ainult siis, kui tekib äge lepitamatu vaidlus. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 01:16 (EET)

Minu meelest põhiline peaks olema, et iga hääle ja kustutamisotsusega käib kaasas põhjendus. Kui kustutatakse kohe, siis lühike põhjendus. Hääle juures juba midagi argumendilaadset. Ja kustutamisarutelu sulgeja peaks selgitama, kuidas ta erinevaid põhjendusi kokku võttes tegi kaalutletud otsuse artikkel kustutada või alles jätta. Muul juhul jääb nii või naa mulje, et kustutatakse meelevaldselt ja suva järgi. (Lihthäälteenamus korral oleks sedasi tegu kollektiivse võimunäitamisega.) Pealiskaudne häältelugemine minu meelest pole ideaal, mille poole püüelda ja mida veel enam juurutada.

Teisest küljest selge protseduur peaks olema, ebaselgus on praegu tõesti väga segav. Üldiselt jalgratast ei tarvitseks väga leiutada, enamvähem toimivad lahendused, millest eeskuju võtta, on juba olemas. Kui näiteks inglise viki süsteemi vaid pisut lihtsustada, siis võiks olla nii, et teeme alati, kui keegi kustutamisega ei nõustu, eraldi alamlehele kustutamisarutelu. Eraldi alamlehtedega oleks siis esile toodud need kohad, kus on vaja, et kasutajad tuleks välja mingi põhjendatud seisukohaga, et lõpuks saaks lahkarvamuse korral siiski teha paljude arvamuste põhjal võimalikult hea otsuse, ja samas väldiksime seda, et artikli arutelu ise kustutamisaruteluga mõnes mõttes rikutakse. Poolt- ja vastuhäälte markeerimine oleks lihtsalt selleks, et arutelu paremini jälgitav oleks. Arutelu kestaks vähemalt nädala. Jah, kustutamismärgised võiks olla kuupäevaga, nii et seitsmest päevast vanemad arutelud lähevad eraldi kategooriasse. Probleemiks võib küll osutuda see, et piisavalt paljud kasutajad ei osale kustutamisarutelus ja ei pruugi olla piisavalt palju aktiivseid administraatoreid, kelle hulgas leiduks keegi, kes pole arutelus ise osalenud ja samas oleksid hiljem valmis otsustama kustutamise üle. Selles suhtes tuleb võib-olla mingeid mööndusi teha, aga oluline on minu meelest mitte taganeda sellest, et hääli ja kustutamisotsuseid tuleb põhjendada.

Seda ka, et võimalus probleemse sisuga artikkel korda teha minu meelest ei saa olla argument kustutamise vastu. Kustutamisarutelud pole ju ainult tähelepanuväärsuse üle, vaid ikka ka konkreetsel kujul sisu kustutamise üle. Kui teame, et lähemas tulevikus tõenäoliselt korda ei tehta, siis pole päris konstruktiivne väita, et "varem või hiljem tehakse" ja jätta ebasobival kujul asi sellepärast seisma. Eks siis tehakse artikkel hiljem uuesti, ja kui sisu on nii halb, et see kustutamiseks esitakse, siis võib arvata, et tõesti on lihtsam otsast alata, mõnel juhul võib igaksjuhuks sisu sälitada ka kasutajalehel. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 00:31 (EET)

Nõus, et põhjendus on vajalik, kui põhjus pole ilmne. Kui on olulised lahkarvamused, siis peaks kokkuvõtte tegija muidugi otsust selgitama. Aga võimu näitamist pole minu meelest karta, sest tõsiseid lahkarvamusi tekib harva, ja kui tõepoolest on tegu olulise ja põhimõttelise otsusega, siis tuleb lõpuks tahes-tahtmata hääletus korraldada. Ja iga administraator saab kustutatu taastada ja igaüks saab kustutamismärkuse uuesti panna, nii et jõu rakendamine pole võimalik.
Mina ei poolda kustutamisprotseduuri väga formaalseks ajamist, sest siin on vähe muudatusi ja vähe inimesi ning kõik toimub kõigi silme all. Kui me hakkame iga kord formaalseid hääletusi tegema, siis jääb sedajagu muid vajalikke asju tegemata. Ja näiteks mina küll ei tahaks enda peale võtta hääletustähtaegade jälgimist.
No ma ei tea. Tavaliselt kustutatakse ilmselt kõlbmatu artiklihakatis kohe, ja kui on kahtlus, siis ühe või kahe lisaarvamuse põhjal. Ma ei poolda selle protseduuri keerulisemaks tegemist. Niigi ei jätku meil patrullijaid ja vandalism ning muu sarnane läheb mõnikord läbi, mina igatahes tunnen, et mul on liiga suur patrullimiskoormus. Õnneks töötab ka rahvusvaheline vandalismipatrull. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 01:16 (EET)
Mina ka ei taha, et kustutamise protseduur oleks liiga formaalne. Kuid see võiks olla selge ja artiklite kustutamise korra all kirjeldatud. Kui meil on selline kokkulepe, et kustutamiseks on vaja selget enamust, siis panemegi nii kirja, et kustutamiseks peab poolt olema vähemalt 80%. Tähtaeg on oluline selleks, et mitte enne seda kustutada, vaid anda aega inimestele oma sõna sekka öelda. Kui tähtaeg on kukkunud, siis lihtsalt saab otsuse ära teha, pole oluline kaua aega tagasi tähtaeg möödus. Olen ka selle poolt, et see, kes lõpuks asja ära vormistab, paneb põhjenduse juurde kirja. Kustutamise arutelu saab otsuse järel arhiveerida, siis see ei riku artikli arutelu ära. Eraldi lehele kustutusarutelu tegemine on minu meelest liiga suur formaalsus ja pingutus. Taavi (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 03:41 (EET)
80% on peaaegu sama, mis 100%. Ma ei näe mõtet sisse seada mingeid formaalseid (ja eriti veel nii kõrgeid protsente). Või siis võib ju ka kohe öelda, et kui üks inimene on kustutamisele vastu, siis ei kustutata.
Reeglina on kustutav sisu kas vandalism, reklaam või täielik jama. Sellisel juhul on ei ole küll mitte midagi arutada või oodata. Ivo (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 04:55 (EET)
Minu meelest on ka liiga kõrge, kuid mingi numbri või suhtarvu peaks määrama. "Selge enamus" on kõike muud kui selge. Taavi (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 05:29 (EET)
Kohe kustutatav peaks olema see, mille puhul praktiliselt kõik administraatorid oleks kustutamisega nõus. Reklaam näiteks ei sobi, tuleta meelde artiklit Hullud Päevad, Ahsoous arvas ja arvab vist siiani, et see on reklaam. Taavi (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 05:34 (EET)
Me ju räägime ligikaudsest konsensusest, see tähendab, et ühe inimese vastuhäälest ei piisa, kui just ta ei nõua hääletust. Vastuhääled on ka erineva tugevusega. Ja oleneb ka sellest, mis laadi on põhjendused. Minu meelest ei ole täpseid reegleid tarvis, sellega teeksime kustutamise liiga keeruliseks. Lahkarvamusi on üldse harva.
Jah, kui kustutamise vajadus on ilmne, siis minu meelest ka ei ole mõtet oodata. Kui on tõsiseid eriarvamusi, siis need tulevad ju kohe välja, ja keegi ei kiirusta kustutamisega, kui ta pole asjas kindel.
Kui Ahsoous oleks Hullud Päevad kustutanud, siis see oleks lihtsalt taastanud. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 08:23 (EET)
Minu meelest protseduurireeglite puudmine ja üldine ebaselgus teenib peamiselt inklusionistlikku maailmavaadet. Sellega tehakse kustutamine võimalikult raskeks, kuna ebaselguse tõttu ei teata, kas tohib kustutada. Artikli kustutamist ja allesjätmist ei tohiks sedasi vastandada, et üks on Vikipeedia üldistes huvides ja teine ei ole, mõlemad võivad seda olla sõltuvalt olukorrast. Nii ei saa minu meelest väita, et kustutamiseks on vaja ligilähedast konsensust (või suurt häälteprotsenti), aga artikli allesjätmiseks ei ole. Näiteks inglise vikis on minu arusaamise järgi võimalik, et artikkel kustutakse ka siis, kui allesjätmise pooldajaid on pisut rohkem, juhul kui arutelu sulgeja põhjenduse järgi on kustutamist pooldavad argumendid märksa kaalukamad. Tõsi küll, kui sulgeja otsustab, et põhjendused kustutamise poolt ja vastu on umbes sama kaaluga, siis jäetakse artikkel alles. Me võiks ka pigem loobuda üldse sellistest kustutamishääletustest, kus otsustav on ainult häälte arv. See vähendakski liigset formaalsust. Teisest küljest lihtsad protseduurireeglid minu meelest ei tee asja formaalsemaks, pigem on protseduur sedasi ikka selguse tõttu lihtsam. Et näiteks arutelul on tähtaeg ei pea isegi tähendama tingimata, et arutelu ei võiks kesta kauem, kui keegi selleks soovi avaldab või kui konkreetsel juhul peetakse vajalikuks veel mõni nädal veel kellegi arvamust oodata.
Minu meelest kustutamisarutelu eraldi lehele tegemisest ei tule erilist lisapingutust. Kui keegi kustutamisega ei nõustu, saab panna teise kustutamismalli, kus oleks automaatne link sellele lehele. Peale selle pole siis vaja kustutamisarutelu hiljem eraldi arhiveerida, kui see juba ongi eraldi leheküljel.
Tõsi küll, kui pidada kustutamisarutelusid umbes nii nagu inglise vikis, siis see eeldab teatavat kompromissivalmidust, mida siin praegu eriti paista. Ei pea olema nii, et kui asi, millest kirjutatakse on mainimisväärne ja artiklit põhimõtteliselt saaks parandada, siis nui neljaks jääb artikkel endisel kujul alles. Kustutamisarutelu lahenduseks võib olla ka see, et sisu tõstetakse teise artiklisse, kui sisu omaette artiklit tingimata ei vääri (see on võimalik lahendus hullude päevade juures) või sisu tõstetakse esialgu kasutajalehele.
Pärast kustutamist pole kustutamise põhjus minu meelest peaaegu kunagi ilmne, kuna valdav osa kasutajaid ju ei näe kustutatud sisu. Pealegi pole kustutamise põhjus kõigi jaoks ühtmoodi ilmne, isegi kui nähakse, mis kustutati, saab mõnel juhul vaid oletada, mida kustutaja silmas pidas. Kui me hakkaksime ilusti resümeedesse kustutamise alati põhjuseid kirjutama, siis ka see oleks samm edasi. (Ma ei mõtle, et alati on vaja pikemat põhjendust, ka üks sõna "vandalism" on piisav.)
Et praegu on lahkarvamustega kustutusarutelusid suhtelist vähe, on arvatavsti samuti ebaselgusest tuleneva raskuse tõttu, kustutamistvajavatest asjadest vaadatakse sellepärast pigem mööda. Protseduurireeglid üksi muidugi ei aita selle ebaselguse vastu. Üldised seisukohad ja see, kuidas nendega on püütud arvestada, tuleks kuskil abilehtedel formuleerida, et need oleks lihtsast leitavad ja viidatavad. Praegu on selliste reeglilaadsete juhendmaterjalide puudumise tõttu liiga lihtne varasemates kustutamisaruteludes välja käidud seisukohti eirata. Või kui meil pole mahti midagi ise kirja panna, siis jällegi võiks kokku leppida selles, et järgime üldiselt näiteks inglise viki selleteemalisi materjale, ja kokku lepime vajadusel selles, millistes punktides teeme teisiti. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 14:27 (EET)
Noh, inklusionism tähendab madalamat latti tähelepanuväärsuse hindamisel. Enamik artikleid kustutatakse muudel põhjustel, ja ka mittetähelepanuväärsus on enamasti arutelutagi selge. See, et kustutamist üldse arutatakse, annab inklusionistidele rohkem võimalust :) See on küll tõsi, et kui nõutakse kustutamiseks ligikaudset konsensust, on see inklusionismile soodne. Inglise vikis on teistmoodi: seal on reeglid juba paika pandud, ja argumendid seisnevadki põhiliselt selles, millise reegli alla miski läheb. Minu meelest on reeglite põhiline roll selles, et saaks põhjendada, miks kustutatakse: näe, meil on reeglid sellised. Aga reeglites tuleb ikkagi kokku leppida, ja need juhtumid, mille üle me vaidleme, oleksid ikkagi problemaatilised, sest me ei saaks ka reeglites kokkuleppele, kui just hääletama ei hakata. Kui me vaatame argumente, mitte häälte arvu, siis ei muutu praegusega võrreldes midagi. Argumentide hindamine on subjektiivne, ja see ei saa vaidlust lõpetada.
Mulle tundub, et asja loomu pärast tuleb (mittetähelepanuväärsuse pärast) kustutamisega olla ettevaatlikum. Kustutamisega me tühistame kellegi töö ja võib-olla jätame vastu tulemata kellegi vajadustele. Kui me ütleme, et miski pole tähelepanuväärne, siis dikteerime teistele, millele tähelepanu pöörata. Need, kes on kustutamise vastu, ju tahaks selle teema kohta Vikipeediast lugeda.
Formaalsuse all ma mõistan seda, et enne kustutamist tuleb tükk aega "paberit määrida" ja oodata.
Minu meelest võib kustutamisarutelu vabalt arutelusse jääda. Igasugune arhiveerimine ja lisalehekülgede loomine on minu meelest liigne pingutus.
Kui artiklit saab parandada, siis tuleb parandada. Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, siis ei puutu see asjasse. Selliseid arutelusid, kus põhjuseks on artikli viletsus, meil praktiliselt ei ole.
Mõnikord võib küll kasutajalehele tõsta, ja mõnikord tulebki liita, aga siis on tarvis liitmismalli, mitte kustutamismalli. Ma ei oska seda tõsiselt võtta, kui öeldakse, et mõni asi eraldi ei kõlba, aga teise artikli sees kõlbab. Noh, kui Hullud Päevad on reklaam, siis ta on teise artikli sees ka reklaam.
Kui kustutatakse üherealine artikkel, siis see ilmub ise resümeesse. Minu meelest see on kõnekam kui mingi põhjendus. Mina panen küll muidu põhjenduse, aga sellistel juhtudel ei pane. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 14:54 (EET)
Mina olen rahul selle korraga, mis praegu kustutamise korra lehel on. Kustutamisarutelu võiks olla arutelulehel, mitte eraldi lehel. Tähtaegade määramisel (välja arvatud eriti raskete juhtude puhul hääletusel muidugi) ma ei näe mõtet, sest nende jälgimine nõuab lisaenergiat ja tähtaeg ise ei loo arvamusi ja seisukohti. Kui artikkel ja selle kustutamisküsimus on oluline, st üks ja/või teine pool on tugeva seisukohaga ja valmis selle eest seisma, siis arutatakse ja enamasti jõutakse lahenduse või hääletuseni. Kui artikkel jääb "hõljuma", siis järelikult ei ole tugevaid arvamusi ja otsustusvalmidust, asja mittetundmise või muudel põhustel, ja las siis artikkel olla, kuni tuleb aeg, kus arvamused ja otsustusvalmidus tekib. Minu arvates on selliseid ebaselgeid olukordi ehk hõljuvaid artikleid väga vähe. Aeg-ajalt (küll mitte väga tihedalt) vaatan isegi kustutamiettepanekute kategooriasse ja kustutan artiklid, mis on tegelikult lahenduse saanud, aga kogemata hõljuma jäänud. Ülejäänud jäävad ootele, et tuleks uued inimesed, keda teema huvitab, või uued andmed. Adeliine 13. veebruar 2015, kell 15:44 (EET)
Nojah, kui me ise reeglites kokku ei lepi, siis võikski pidada mõistlikuks näiteks inglise viki reeglite järgimist. Muidu tõesti lihtsalt eiratakse tavaliselt kustutamist pooldavaid seisukohti, kui neid just ei võeta vaevaks igakordselt uuesti formuleerida, ja pole lootustki, et kustutamisotsus on kaalutletud. Minu meelest neid artikleid on tegelikult palju, kus (mitte)tähelepanuväärsus pole selge, aga mille kustutamisarutelusid on ebaselgetes oludes peaaegu võimatu pidada (tähendab ei võeta vaevaks). Kui vaatame argumente, mitte häälte arvu, siis kuidas ei muutu midagi? Praegu on ju suuresti vastupidi. Jah, argumentide hindamine on subjektiivne, aga kui sulgemisotsuse põhjendusest on näha, kuidas kokkuvõttev kaalutletud otsus tehti, siis mulle tundub, et seda otsust on siiski enamasti võimalik aktsepteerida.
Kui on lahkarvamus, siis on mõlemat pidi keegi, kelle ootustele ei tulda vastu.
Minu meelest "paberit määrime" niikuinii, ka praegu, selle vahega, et põhjendamist ei nõuta ja ootame sageli määramatult kaua. Pakkusingi, et kui keegi kustutamise vastu pole, siis pole vaja eraldi kustutamisarutelu teha.
Nagu eespool välja toodud, kusutamisarutelu mõnes mõttes rikub artikli arutelu (eriti kui artikkel jääb alles). Sellepärast võiks see toimuda mujal. Samuti, nii on kustutamisarutelude üle lihtsam arvet pidada ja see on leitav ka siis, kui artikkel kustutatakse. Kui kustutamisarutelu on eraldi alamlehel, siis seda polegi vaja enam eraldi arhiveerida.
Nojah, sellest ma räägingi, et kustutamisarutelude lahendamine nõuab teatavat kompromissivalmidust. Näiteks, kui artikkel on väga viletsas seisus, aga pole näha, et see lähemal ajal korda saab, siis võib lubada parandamist esialgu kasutajaruumis. See on lõppude lõpuks ju Vikipeedia huvides, kui vilets sisu Vikipeedia usaldusväärsust võimalikult vähe kompromiteerib. Või mis mõttes on millestki teise artikli sees kirjutamine samaväärne eraldi artiklis kirjutamisega? Teise artikli sees puudutaks asja põgusalt. Tuleks pidada silmas, et tähelepanuväärsuse juures on küsimus eeskätt artikliväärilisuses, mitte mainimisväärsuses. Muidugi ei peaks tegu olema reklaamiga sõltumata sellest, kas on eraldi artikkel või ei ole, aga antud juhul oli küsimus ju ka tähelepanuväärsuses.
Artikli sisu kustutamise resümeesse jätmine minu meelest tavaliselt pole hea. Kui seal on näiteks roppused, siis seda ei pea kustutamislogis eksponeerima ja kui selle asemel on konkreetne põhjus, siis on kustutamislogi üldiselt paremini jälgitav. Aga põhjuse peaks ära toodama ka siis, kui ei kustutatud kohe ja oli kustutamisarutelu. Kui on eraldi lehel kustutamisarutelu, siis saaks sellele konkreetselt viidata. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 16:19 (EET)
Kui Sa leiad, et mõni artikkel tuleb kustutada, siis kirjuta aruteluse või pane kustutamismärkus, muidu keegi ei tea, et Sa seda arvad. Minu meelest kui keegi tõesti tahab kustutamist, siis ta ka märgib seda. Ei peagi pikka põhjendust kirjutama, või kui kuskil juba on analoogne põhjendus, siis lingi sellele. Mis tähendab, et ei võeta vaevaks? Sa väidad, et on palju artikleid, mis tuleks võib-olla kustutada, aga need on alles, sest keegi ole küsimust tõstatanud?
Milleks on näiteks tarvis, et muusikust võib kirjutada alles siis, kui tal on kaks albumit? Minu meelest niisugustel jäikadel reeglitel pole mõtet, ja kui neid otsustatakse eirata, siis seda enam.
Minu meelest praegu ei loeta hääli. Lihtsalt peetakse teistega nõu. Argumente arvestatakse ka.
Ootused on küll erinevad, aga minu meelest pole kaugeltki võrdse kaaluga ootus, et miski oleks, ja ootus, et midagi poleks.
Kui algne kirjutaja on teinud viletsa artikli, siis pole lootust, et ta seda paremaks teeb. Pigem juba tuleks teistele võimalus anda.
Mainimisväärsus tähendaks seda, et asja kohta pole midagi rohkem (tähelepanuväärset) kirjutada kui üks lause. Aga siin on ju tehtud nii, et sama sisu on lihtsalt tõstetud teise artiklisse. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 18:31 (EET)
Ma olen aeg-ajalt artikleid kustutamiseks esitanud küll. Ma räägin, et praeguses segastes tingimustes on see väga nüri tegevus.
Kriteeriumite mõte on ju selles, et oleks selge, mida üldiselt tähelepanuväärseks peetakse ja et igal üksikjuhul oleks sellevõrra pisut vähem vaidlemist. Nii et üldine praktika oleks mingilgi kujul fikseeritud ja vaidlust ei tuleks igakordselt nullist alustada. Kui kriteeriumit otsustatakse mitmel pool eirata, eks siis tuleb kriteeriumit vastavalt kohandada.
Kustutamishääletuses ju loetakse praegu ainult hääli, kui inglise vikiga võrrelda. Ja ma saan aru, et eespool pannakse ette põhjendamise asemel igas arutelus peamiselt hääli laduda.
Nojah, aga kui vilets artikkel kustutakse, siis see ei tähenda ju, et teistel pole lubatud hiljem ikkagi paremat kirjutada. Mainimisväärsuse all ma pean silmas seda, et on vähe olulist, mis väärib mainimist, ja mainimiseks ei tarvitse alati eraldi artiklit teha. Kui asi oleks selles, et lihtsalt pole kirjutada rohkem kui näiteks üks lause, siis milleks sinu meelest üldse tähelepanuväärsusest räägitakse? Siis võiks tähelepanuväärsuse samahästi taandada viidatavusele. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 19:03 (EET)
Minu meelest on meil tähelepanuväärsuse piir enam-vähem välja kujunenud, vaidlused käivad ainult hämaralal. Kui Sa tahad seda väljakujunenud piiri nihutada, siis on muidugi raske.
Kriteeriume eiratakse sellepärast, et need on jäigad ega võta kõiki asjaolusid arvesse.
"Häälte ladumine" on siis mõttekas, kui peetakse nõu, kuidas kellelegi tundub.
Kui artikkel on nii vilets, et sellega midagi ei ole peale hakata, siis muidugi kustutada. Aga kui on lihtsalt vilets, siis tuleb paremaks teha. See ongi ju Vikipeedia põhimõte.
Tähelepanuväärsus on juba eeldatud. Kõik see, mis on mainimisväärne, on ju tähelepanuväärne. Jutt on sellest, kas eraldi artikli tegemine on otstarbekas. Ma mõtlen, et siis ei ole, kui on kirjutada ainult see, mida teises artiklis mainitakse. Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 19:30 (EET)
Milline see tähelepanuväärsuse piir siis on? Minu meelest on see praegu juhuslik ja sõltub sellest, kes konkreetsesse arutellu satub. Pealegi, kui kustutusarutelude pidamine on segaste tingimuste tõttu pärsitud ja seetõttu on soositud peamieslt inklusionistlik lähenemine, siis minu meelest ei saa aruteludest enamasti ka eri seisukohtadest adekvaatset pilti.
Arusaadav, et ei pea kustutama kõike, mis on lihtsalt vilets. Ma pean siin silmas neid juhte, kus on väga viletsa sisuga artikli kustutamist on takistatud sellega, et põhimõtteliselt saaks kirjutada parema sisu, sõltumata sellest kas seda lähitulevikus teha kavatsetakse.
Ma pean tähelepanuväärsuse all silmas seda, mille kohta inglise keeles öeldakse notability. Kui me tähelepanuväärsusest räägime, siis on minu meelest mõtet teha seda samas tähenduses. Mõeldakse eeskätt seda, kas peaks tegema eraldi artikli, mitte seda, et antud asja ei võiks mujal siiski mainida. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 19:55 (EET)
No ma ei tea, meil on ju oma praktika, mida tähelepanuväärseks arvatakse. Minu meelest see, et enamasti lahkarvamusi pole, näitabki seda.
Ma ei saa aru, kuidas arutelud pärsitud on.
Kui kellelegi tundub, et midagi takistatakse, hakaku siis vastu.
Ega siis tähelepanuväärsuse mõiste sellest ei muutu, mida keegi tähelepanuväärseks peab. Kust Sa seda võtad, et tähelepanuväärsus on sama mis artikliväärilisus? Andres (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 20:22 (EET)
Nii nagu eespool selgitatud, ebaselgusega on kustutamine tehtud võimalikult raskeks.
Seda mõtlengi, et tähelepanuväärsust ei peaks defineerima kuidagi omamoodi. Palun, ingliskeelset lektüüri selle kohta, mis on tähelepanuväärsus: en:WP:N. 84.50.7.230 13. veebruar 2015, kell 20:39 (EET)

Kas leiduks ehk keegi nii lahke inimene,

KUoostaks umbes 5-lauselise artikli, à la 2015. aasta veebruarikuu arutelu artiklite kustutamise teemadel. Kasu tulex arvutada välja mingi valemiga, kus sees lugejate-kirjutajate arv, sellele kulunud aeg-närvid, tõhusaks tegevuseks kulutamata aeg jms. Ette tänades ;-) —Pietadè (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 20:33 (EET)

Ära muretse, igaüks kes selles arutelus osaleb, teeb seda omal vabal tahtel ja naudib seda. Iga viimast kui hetke. Üks võimalus on mõelda järgmiselt. Kui antropoloog läheb uurima väikest pärismaalaste hõimu mõnel kaugel saarel, siis ta peab aastaid koos pärismaalastega elama, vaatlema, võtma nende tegevustest osa, küsima küsimusi. Alles siis hakkab ta tasapisi nende kultuurist aru saama. Teine võimalus on see, et iga grupp peab enda elu määravaid reegleid pidevalt läbi räägima ja selgitama. See tagab grupi seesmise sidususe ja aitab kaasa grupiliikmete vaheliste arusaamatuste vähendamisele. Niiet miski pole asjata. Taavi (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 21:51 (EET)
Võib-olla aitab Eri:Logid/delete (paari minuti mõttetöö).--Juhan121 (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 21:54 (EET)