Vigursuusatamine olümpiamängudel

Olümpiarõngad

Vigursuusatamine

Vigursuusatamine taliolümpiamängudel on olnud ametlikus olümpiaprogrammis alates 1992. aasta taliolümpiamängudest. Varem toimusid 1988. aasta olümpiamängudel demonstratsioonaladena kolm ala – mogulid, suusahüpped ja ballett. Mogulitest sai esimene vabastiilis suusatamise ala, mis olümpiamängude programmi lisati 1992. aastal. Kuigi vabastiilis hüpped said olümpiaalaks samuti kaks aastat hiljem, jäeti suusaballett programmist välja. Kolmas ala, suusakross, lisati 2010. aasta taliolümpiamängudel. Slopestyle ja rennisõidualad laiendasid programmi alates 2014. aasta taliolümpiamängudest. Big Air lisatakse programmi esmakordselt 2022. aasta taliolümpiamängudel.

Eesti tuntuim vigursuusataja Kelly Sildaru, osales 2022. aasta taliolümpiamängudel Pekingis ja sai seal esimese eestlasena freestyle-suusatamises olümpiamedali, olles pargisõidus kolmas.

Olümpiamängude kokkuvõte

     Vigursuusatamise võistlust ei toimunud
     Vigursuusatamine oli näidisspordiala

Mängud Aasta Alasid Parim riik 1. → 14. 15. 1988 6 Saksa FV (1) 16. 1992 2 Prantsusmaa (1) 17. 1994 4 Kanada (1) 18. 1998 4 USA (1) 19. 2002 4 Soome (1)

Mängud Aasta Alasid Parim riik 20. 2006 4 Hiina (1) 21. 2010 6 Kanada (2) 22. 2014 10 Kanada (3) 23. 2018 10 Kanada (4) 24. 2022 13 Hiina (2) 25. 2026 15

Medalid

Uuendatud pärast 2022. aasta taliolümpiamänge.

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Kanada	12	12	6	30
2.	USA	11	13	9	33
3.	Šveits	6	3	4	13
4.	Hiina	5	8	4	17
5.	Austraalia	4	3	2	9
6.	Norra	4	2	4	10
7.	Valgevene	4	2	2	8
8.	Prantsusmaa	3	6	6	15
9.	Rootsi	2	1	3	6
10.	Soome	1	2	1	4
11.	Ukraina	1	1	0	2
12.	Jaapan	1	0	4	5
13.	Uus-Meremaa	1	0	1	2
14.	Tšehhi	1	0	0	1
	Usbekistan	1	0	0	1
16.	Venemaa	0	1	3	4
17.	Saksamaa	0	1	1	2
18.	Austria	0	1	1	2
	SRÜ	0	1	1	2
20.	VOK (ROC)	0	0	3	3
21.	OSV	0	0	2	2
22.	Eesti	0	0	1	1
	Kasahstan	0	0	1	1
	Suurbritannia	0	0	1	1
Kokku 24 riiki		57	57	57	172

Välislingid

• Vigursuusatamine ROK-i veebilehel