Vigala vald (1939)

Allikas: Vikipeedia
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Läänemaal

Vigala vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Tõnumaa külas.[1]

Vald kuulus Riigivolikogu 25. valimisringkonda, kust valiti Eduard Arnover, Märjamaa põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ja Lihula jaoskonnakohtu jaoskonda. Esimene vallavanem oli Jaan Reimer,

Vald moodustati senise Vigala valla maa-alast, välja arvatud Uhja küla piirkond ning Jõeäärse küla Paisuotsa-Hansu nr. 251, Paisuotsa-Jüri nr. 252, Toomajaagu nr. 253 ja Toomajaagu-Viiu nr. 254 talude maa-alad; senise Velise valla Rääsküla ja Kurevere külade maa-aladest.[2]

Valla täitevkomitee esimees Aleksander Aava abistas metsavendi, arreteeriti 7. juulil 1941 ja piinati Haapsalus surnuks[3].

1945 septembris moodustati Vigala vallas Kivi-Vigala külanõukogu keskusega Kivi-Vigala alevikus ja Vigala külanõukogu keskusega Vana-Vigala asunduses.[4] 1950. aastal Vigala vald likvideeriti ja selle alad arvati Pärnu-Jaagupi rajooni koosseisu.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-ameti kaardirakendused
  2. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  3. Talud muutusid kindlusteks. Eesti Sõna, 24. aprill 1943, nr. 95, lk. 5.
  4. Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501
  5. Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114