Victoria (võidujumalanna)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Victoria (jumalanna))
Jump to navigation Jump to search
Berliini võidusamba tipnev Victoria skulptuur, mis viipab loorberitest pärga

Victoria (eesti keeles Võit või Võitjatar) oli vanarooma mütoloogias isikupärastatud võidujumalanna, kes tiivustatult pärgas loorberitega peaasjalikult sõjakangelasi.

Ta oli üheväärne vanakreeka jumalanna Nike'iga ning teda seostati Rooma sõjajumalanna Bellona'ga. Tema entiteeti kohandati sabiini maaharimisjumalanna Vacuna eeskujul ning talle pühendati tempel Palatinuse künkal. Mõnikord juurdlesid impeeriumi kodanikud samuti jumalanna Vica Pota ja Victoria samasuse üle. Victoriat on sageli kirjeldatud kui Pallase ja Styxi tütrena ning Zeluse, Kratose ja Bia õena. Emb-kumb, Nike või Victoria, oli Zeusi sõjavankri juhiks tolle võitluses Olümpose üle.

Erinevalt Nike'ist, oli Victorial (ladina keeles “Võit”) rooma ühiskonnas kanda tähtis roll. Tema auks tarindati mitmeid templeid. Kui keiser Flavius Gratianus Augustus lasi tema kuju 382. aastal likvideerida, tekitas see Roomas raevu. Jumalanna kultus levis eelkõige sõjast naasnud triumfaalsete väepealike seas. Samuti vastupidiselt Nike'ile, kes oli tuntud sportlike mängude edutajana, oli Victoria surmaülene võidusümbol, määrates kindlaks osapoole edu sõjarindel.

Ilmend[muuda | muuda lähteteksti]

Victoria ilmendit kasutati laialdaselt Rooma müntidel, ehetel, kunstis ja arhitektuuris. Ta ilmus nendel tihti Rooma sõjapidamisele omaste hobukaarikute kõrval või nende peal. Kvadriigadel asetseb tema skulptuur Brandenburgi väraval Berliinis ning kaksikskulptuuridena “Il Vittoriano” külgtiibadel Roomas. Mõlemad rajatised ehitati uusklassitsistlikus stiilis, mis taaselustas antiikseid eeskujusid uusajal; sellekohaselt eriti itaalia, saksa ning prantsuse kultuuriruumides, mille mõjud levisid kaugemalegi.

Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma ametlikus ikoonikas käsitleti võitu esindavaid ning võitjannadeks kutsutavaid tiivulisi figuure tihti paarikaupa. Kõrgkompositsioonina täitsid need sageli spandrillide tühimikke või muid arhitektuurilisi vahesid. Figuurid kujutasid endas pigem võiduvaimu kui jumalannat ennast. Nende kasutamine jätkus pärast Rooma impeeriumi kristianiseerimist, läbides aeglase metamorfoosi, muutudes inglideks. See pani aluse keskaegsele glorifitseerivale inglikultusele.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ladina keelsest vastest on tuletatud võidu tähendust enim romaani keeltes (erandiks on inglise keel, mille sõnavara põhineb osati ladina terminoloogial ja prantsuse mõjutustel):

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]