Vicente Quadra

José Vicente de la Quadra y Ruy Lugo

Vicente Quadra (José Vicente de la Quadra y Ruy Lugo või Vicente Cuadra Lugo, 25. juuli 1812 – 10. detsember 1894) oli Nicaragua poliitik, Nicaragua president aastail 1871–1875.

Elulugu

Vicente Quadra sündis 1812. aastal Granadas. Ta oli Dionisio de la Quadra y Montenegro ja Ana Norberta Ruy Lugo y Sandovali poeg. Ta abiellus Miguel Gómez y Molina ja Dolores Bendaña y Guerrero tütre Josefa Gómez y Bendañaga.

1970. aastal valiti ta suure häälteenamusega riigi presidendiks. Tema vastaskandidaadid olid Evaristo Carazo Aranda, Mariano Montealegre y Romero, Hermenegildo Zepeda, Juan Bautista Sacasa, Pedro Joaquín Chamorro y Alfaro, Pío Castellón ja Apolonio Marín.

Kuu aega enne oma ametiaja lõppu tahtis ta tagasi astuda, ent tema lahkumisavaldust ei rahuldatud.

Tema ametiaega iseloomustavad kõrge eetika ja austus riigi seaduste vastu. Ta arendas riigi haridussüsteemi, rajas riigi kohtusüsteemi, toetas koole, sõlmis ettevõtetega lepinguid Nicaraguasse raudtee ehitamiseks, võttis vastu Guatemalast ja El Salvadorist välja saadetud jesuiidid ja tegi veel mitmeid muid riigi heaolule suunatud tegusid. Geograaf Pablo Levyl aitas ta välja anda raamatu "Notas Geográficas y Económicas de Nicaragua".

Aastal 1874 lasi ta riigis toimuda vabadel valimistel, kus võidu sai Pedro Joaquín Chamorro.

Kaks tema võimuloleku aja kõige olulisemat sammu olid ebaõnnestunud katse arendada suhteid Moskiitoranniku kuninga Moscoga, et sõlmida kahe maa vahel liidulepe, ja teistest Kesk-Ameerika riikidest välja saadetud jesuiitidele varjupaiga andmine.

Oma ametiajal tuli tal silmitsi seista mitmete martinistade ülestõusudega. Nende mahasurumiseks oli ta sunnitud võtma laene, mis viisid riigi võlgadesse.

Vicente Quadra ei nautinud tegelikult tipp-poliitikas osalemist. Sellele positsioonile sobis paremini tema vend Jose Joaquin. Vicente eelistas ise tagaplaanile jääda, just nagu ta oli toiminud aastal 1858, mil ta aitas koostada Nicaragua põhiseadust. Kui tema ametiaeg läbi sai, pöördus Quadra tagasi oma perekonna juurde, hoolitses oma ettevõtete eest ja asus kirjutama. Poliitikasse eelistas ta mitte sekkuda, kui temalt just riigimehe arvamust nõudma ei tuldud. Iroonilisel kombel alustas kindral José Santos Zelaya, kes kasutas konservatiivide parteis tekkinud lõhesid võimule tõusmiseks, aastal 1891 poliitilist kampaaniat kõigi konservatiivide mustamiseks, ja erilise sihtmärgi moodustasid talle Vicente Quadra taolised märgilise tähendusega presidendid. Tema ettevõtted hävitati, enamik tema maadest konfiskeeriti ja tema teosed põletati. Kõige tipuks vangistati Quadra, kui ta oli juba 79-aastane (tõsi küll, seda vaid mõneks nädalaks).

Vicente Quadra suri 10. detsembri varahommikul 1894 oma kodulinnas Granadas, viibides oma pere ja sõprade ringis. Tema surma põhjuseks olid kõrge vanus ja loomulikud põhjused, aga kohalviibijad pidasid selle tegelikuks põhjuseks eelnenud vangistust. Tema matustel viibisid kõik tähtsamad Nicaragua riigitegelased peale Zelaya.

Poliitiline pärand

Cuadra on üks vähem tuntud Nicaragua presidente, kuna osa teda mainivatest kirjalikest allikatest hävis aastal 1856, mil William Walkeri väed hävitasid Granada, seejärel aga aastal 1891, mis Zelaya kaasosalised põletasid tema arhiivi. Ka hävisid tema kohta Managua arhiivis olnud materjalid aastal 1936 toimunud maavärinas. Tema poeg ja sekretär Vicente Cuadra Gomez, ei soovinud samuti "Zelaya julmuse ja kurjuse tunnistajaks olles" tema kohta midagi kirjutada, mistõttu Cuadrade pere jäi aastakümneteks poliitikast eemale.

Vicente Quadra peetakse Nicaraguas musterpresidendiks. Teda tunnustatakse kui ausat presidenti ja auväärset riigimeest.

Üks tema poliitilisi vastaseid, liberaalne ajakirjanik Enrique Guzmán, kirjutas Quadra kohta nii:

„Sellest pole veel möödunud nelja aastatki, mil Nicaraguat valitses mees, kes oli ettevaatliku ja tüsise poliitiku näidiseksemplar. Temal, nagu ta iga päev korrata armastas, ei olnud poliitilisi värvinguid. Tema sõbrad üritasid teda partei huvide eest ohverdada, aga tema üle valitsesid suured rahvuslikud huvid. Tema vastased süüdistasid teda ihnsuses, kangekaelsuses ja tagurlikkuses, aga mitte ebapuhastes motiivides ning valelikkuses... “

–

Näitlik anekdoot

President Quadra kohta on teada järgmine anekdootlik juhtum:

Presidendi kell

Palju teil kellad maksavad? küsib don Vicente.

Kümme peesot: vastas muusikust kellassepp.

Kas tõesti, Bias?

Just nii, härra president.

Võtke siis üks kellake ja tooge see homme minu lossi.

Mitte homme, vaid laupäeval.

Olgu.

Don Blas Villaltat ei üllata see, et don Vicente ei vaidlusta kella suurt hinda, ega ka see, et ta üpris suurt kella kellakeseks nimetab. Nimetatakse ju ka suuri petatón-vaipasid deminutiivis petatillodeks.

Saabub siis isand Villalta nõutud kellaga lossi. Don Vicente uurib seda mõnda aega ja ütleb siis:

Väga hea.

Siis ütleb muusik-kellassepp don Vicentele:

Ja siin on kümnepeesone arve selle toomise eest. Kiitke see heaks ja ma lähen sellega varahoidja juurde.

Don Vicente rebib isand Villalta antud paberi puruks.

Meister saab selle peale vihaseks.

Aga kella oodanud Don Vicente ulatab don Blasile oma taskust kümme dollarit ja ütleb sealjuures:

Mitte kell ei teeni rahvast, vaid don Vincente Cuadra teeb seda. Mis tähtsust omab rahvale see kell? Seega maksab teile need naeruväärselt suure summa moodustavad kümme peesot mitte rahvas, vaid Vicente Cuadra ja seda raha ei pea teie mitte kellegi teise käest saama.

Kolmekümneaastased inimesed on taoliste asjade suhtes tundlikud. Kell jäi sinna paleesse rahvast teenima, sest see teenis samal ajal ka presidenti. Samal ajal tegi don Vicente Cuadra riigikassast naeruväärseid kulutusi ja lähtus oma otsuste tegemisel sageli kuulujuttudest, kui need kulutused tema meelest vaid rahvuslikku hüvangut teenisid.

Õnnis on rahvas riigis, kus majanduslikud huvid on poliitilisi otsuseid tehes naeruväärsed!

Välislingid

• Endine president Vicente Cuadra (hispaania keeles)

Eelnev Fernando Guzmán

Nicaragua president 1. märts 1871 – 1. märts 1875

Järgnev Pedro Joaquín Chamorro