Vištytis

Vištytis
leedu Vištytis poola Wisztyniec
Vištytise vapp
Elanikke	436 (2011)
Koordinaadid	54° 27′ N, 22° 43′ E

Vaade alevile ja Vištytise järvele

Vištytis on alev (endine linn) Leedus Vilkaviškise rajoonis, Vištytise valla ja Vištytise regionaalpargi halduskeskus. Alev asub Vištytise järve kaldal Sūduva kõrgustikul. Saksa keeles on alevi nimi Wystiten, ka Wyschtyten.

Alevis on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1844 valminud luteri kirik ja aastal 1829 valminud katoliku kirik. Kooli juures asub koduloomuuseum. Alevi lähedal asub Vištytise rändrahn (pikkus 6 meetrit, laius ja kõrgus neli meetrit).

Ajalugu

Asula tekkis XVI sajandi esimesel poolel Preisimaa piiri äärde. Aastal 1538 on esimest korda mainitud sealset mõisa. 8. septembril 1570 kinnitas Zygmunt II August asula vapi (see oli vanim vapp selles piirkonnas); ühtlasi sai Vištytisest linn. 1777. aastal avati seal kihelkonnakool.

XVIII sajandi lõpus ähvardas linna linnaõiguste kaotamine; seimi otsusega jäid linnaõigused küll asulale alles, aga sealsed elanikud kaotasid senised privileegid. Kohtuvaidlustele tegi lõpu Poola jagamine, mille tagajärjel hakkas linn kuuluma Preisi kuningriigile kui alev. Aastal 1815 läks Vištytis Venemaa koosseisu. Aastal 1842 sai asulast luterliku kihelkonna keskus.

Asula taandarengus mängis suurt rolli 1865. aastal rajatud Peterburi–Berliini raudtee, mille Vilniusest Königsbergi viiv haru asulat ei läbinud. Siiski oli veel 1892. aastal asulas 4017 elanikku.

14. juulil 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed 222 kohalikku juuti. Nõukogude ajal oli Vištytis kohaliku sovhoosi keskasula.

Pilte

• 
  Vištytis
• 
  Luteri kirik
• 
  Katoliku kirik
• 
  Vištytise rändrahn

Tuntud elanikke

• Julian Gruner – poola kõrgushüppaja ja odaviskaja
• Algimantas Kezys – USA fotograaf
• Irena Ylienė – leedu laulja

Välislingid

• Alev portaalis vietoves.Lt
• Vištytise kroonika
• Keiser Wilhelmi visiidist alevisse
• Alev Poola geograafilises sõnastikus