Vesna Vulović

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vesna Vulović (serbia keeles Весна Вуловић; 3. jaanuar 1950 Belgrad, Jugoslaavia23. detsember 2016 Belgrad, Serbia)[1] oli Jugoslaavia stjuardess. Ta jäi ainsana ellu, kui JAT lend 367 pommiplahvatuse tagajärjel lõppes.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Vesna Vulović sündis 1950. aastal Belgradis. Esimesel ülikooliaastal suundus ta inglise keele harjutamiseks elama pere sõprade poole Suurbritanniasse Newburysse, ent seejärel suundus ta koos sõbraga Stockholmi. Sealt kutsusid vanemad ta koju tagasi. Koduteel märkas ta stjuardesside ametirõivastuse ilu ja otsustas ka ise sama elukutse valida. Aastal 1971 asuski ta ametisse Jugoslaavia lennufirmas JAT.

25. jaanuaril 1972 teenindas ta Stockholmist läbi Kopenhaageni ja Zagrebi Belgradisse suunduvat lendu 372. Ta oli pardal segaduse tõttu – tema asemel pidi olema lennul teine Vesna. Srbská Kamenice kohal toimus lennukis plahvatus.[2] Oletatakse, et plahvatuse taga olid horvaadi natsionalistid, ent plahvatuse korraldajaid ei tabatud.[3]

Vesna Vulović kukkus alla 10 160 meetri kõrguselt, hoides sellega rekordit kui kõige kõrgemalt ilma langevarjuta kukkumise üle elanud inimene.[4] Kui ta avastati, oli ta osaliselt lennukis, osaliselt sellest väljas; tema keha oli lennukirusude ja toidukäru vahele kinni kiilunud.[5] Tema leidis Bruno Honke, kes oli Teise maailmasõja ajal meedikuna töötanud, nii suutis ta Vesnat päästjate saabumiseni elus hoida.[6] Ta oli haiglas sama aasta juunini; algselt oli ta alakeha halvatud, ent tema liikumisvõime taastus; deformeerunud selgroo tõttu jäi ta aga lonkama.

Septembris oli Vesna valmis tööle tagasi pöörduma, ent lennufirma leidis, et stjuardessina töötamine ohustaks nende mainet ja nii hakkas ta seal tööle sekretärina. Samal ajal omandas ta rahvuskangelase kuulsuse.[7] 1977. aastal abiellus ta Nikola Brekaga, ent saadud vigastuste tõttu ei olnud Vesna võimeline lapsi saama.[8]

1990. aastatel lahutas Vesna abikaasa temast. Sel perioodil astus ta välja Slobodan Miloševići vastastel meeleavaldustel.[9] Tema maine hoidis võime teda arreteerimast, ent tema vastu alustati kampaaniat, kus väideti, et tegelikult tulistasid lennu nr. 372 alla Tšehhoslovakkia õhujõud, kuna lennuk lendas märgatavalt madalamal.[10] Kuigi amneesia all kannatav Vesna neid väiteid ei kinnitada ega ümber lükata saanud, kummutasid Tšehhi lennundusspetsialistid selle väite hiljem kui vandenõuteooria.[11] Kui Milošević kukutati, siis oli Vesna üks neist, kes selle puhul kõnet pidas. Hiljem toetas ta Serbia liitumist Euroopa Liiduga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sandomir, Richard. "Vesna Vulovic, Flight Attendant Who Survived Jetliner Blast, Dies at 66". The New York Times. 28.detsember 2016.
  2. Bilefsky, Dan (26. Aprill 2008). "Serbia's Most Famous Survivor Fears That Recent History Will Repeat Itself". The New York Times.
  3. "Vesna Vulovic, stewardess who survived 33,000ft fall, dies". BBC News. 24. detsember 2016.
  4. Connolly, Kate (13. jaanuar 2009). "Woman Who Fell to Earth: Was Air Crash Survivor's Record Just Propaganda?". The Guardian
  5. "Vesna Vulovic: How to survive a bombing at 33,000 feet". Aviation Security Magazine. Aprill 2002.
  6. White, Colin (2010). Projectile Dynamics in Sport: Principles and Applications. London: Routledge. lk. 305. ISBN 978-1-13402-762-0.
  7. "Vesna Vulovic, stewardess who survived 33,000ft fall, dies". BBC News. 24. detsember 2016.
  8. Krajčinović, Dušan (Juuni 1979). "Kako je Vesna Vulović preživela avionsku nesreću nad Čehoslovačkom '72: Čudo nije bila prava reč" Radio Television of Serbia.
  9. Enver Robelli: Fall und Aufstieg der Vesna Vulovic. Süddeutsche Zeitung, 09. mai 2008.
  10. Connolly, Kate. "Woman Who Fell to Earth: Was Air Crash Survivor's Record Just Propaganda?". The Guardian, 13. jaanuar 2009.
  11. "Sestřelení jugoslávského letadla Čechy by se neutajilo, míní pamětník od radaru". Zprávy iDNES. 15. jaanuar 2009.