Haisulukk

Haisulukk ehk vesilukk on torustiku käänik või pudeljas vaheosa, mille sees on vesi, mis tõkestab gaaside pääsemise kanalisatsioonist ruumi.

Toru haisulukk (sinine) näidatud skemaatiliselt

Haisulukkude kasutamine

Haisulukk hoiab ära  kanalisatsioonigaaside sattumise hoonetesse, võimaldades samal ajal reovee äravoolu. Naftarafineerimistehastes kasutatakse vesilukke, et vältida süsivesinike ja muude ohtlike gaaside ning kemikaalide aurude väljavoolu kanalisatsiooni kaudu. Küttesüsteemides kasutatakse haisulukke, et vältida termosifooni teket, mis võimaldaks soojusel pääseda kohtadesse, kus seda ei soovita. Dekoratiivse efekti saavutamiseks võib need maskeerida täielikeks toruaasadeks, luues rohkem kui ühe U, et suurendada tõhusust.

Kirjeldus

Oma U-kujulise käänaku tõttu säilitab haisulukk pärast valamu kasutamst vett. See vesi loob õhutihendi, mis takistab kanalisatsioonigaaside voolamist äravoolutorudest tagasi hoonesse. Kõik sanitaartehnilised seadmed peavad olema varustatud sisemise või välimise haisulukuga, sealhulgas valamud, vannid ja dušikabiinid.

Haisuluku näidis

Kuna tegemist on torustiku lokaalse madalaima punktiga, kipuvad valamu haisulukud kinni püüdma ka väikseid ja raskeid esemeid (nt ehteid või münte), mis on kogemata äravoolu sattunud. Haisulukud kipuvad koguma ka juukseid, liiva, toidujäätmeid ja muud prahti ning piirama ummistudes torustikku sattuvate esemete ja vedelike liikumist. Haisuluku või torustiku ummistumise korral saab enamus haisulukke lahti võtta või kasutada vastavaid kemikaale.

Kui suur kogus vett läbib haisulukku lühikese aja jooksul, võib haisuluku külge kinnitada vertikaalse toru, mida nimetatakse püsttoruks, et vältida vaakumi teket torustikus. Kõige sagedamini kasutatakse majades püsttorusid pesumasinate jaoks, et väljutada kiiresti suurt kogust heitvett, tühjendades pesu- ja loputustsükleid.

Ajalugu

S-kujulist haisulukku tuntakse ka kui S-käänakut. Selle leiutas Alexander Cumming 1775. aastal, kuid sai tuntuks U-kujulise lõksuna pärast seda, kui Thomas Crapper tutvustas 1880. aastal U-kujulist lõksu. Uus U-kujuline kurv ei ummistunud kergelt.

Pärast U-kujulise käänaku leiutamist läks selle kasutusele võtmiseks kaua aega, hoolimata sellest, et see oli lihtne ja suhteliselt usaldusväärne. Suurbritannias kehtestati haisuluku kasutamise nõue pärast “Suurt haisu” Londonis 1858. aasta suvel, kui Thamesi jõe ebameeldiv lõhn, mille põhjustas avatud kanalisatsioon, mõjutas lähedal asuvaid parlamendihooneid. See ajendas seadusandjaid andma loa rajada linna kaasaegne kanalisatsioon, mille oluliseks komponendiks oli S-käänakuga haisulukk. 2017. aasta seisuga on umbes kahel kolmandikul maailma elanikkonnast juurdepääs haisulukkudele, vaatamata tõenditele, et head kanalisatsioonisüsteemid parandavad oluliselt keskkonnas õhu kvaliteeti.

Ventilatsiooni- ja abiseadmed

P-haisulukk

Vee püsimine haisulukus on töötamise seisukohalt ülioluline; haisulukud võivad kuivada ja kanalistasiooni halb õhutus võib haisulukust vee välja imeda. Tavaliselt välditakse seda äravoolutorude õhutamise teel haisulukust allavoolu.

Kui õhutusava ei ole võimalik kasutada, võib selle asemel kasutada õhu sisselaskeventiil. Need seadmed väldivad negatiivset rõhku äravoolutorus, suunates ruumiõhu äravoolutorusse. On veel üks alternatiiv, kui haisulukk paigaldatakse seadmele, mida tavaliselt ei kasutata (nt põranda äravoolutoru), tuleb arvestada vee võimaliku aurustumisega sellest. Sellistel juhtudel võib paigaldada seadmed, mis automaatselt täidab veega haisuluku.