Verbirektsioon

Verbirektsioon on seos, kus tegusõna tähendus määrab, millises vormis peab olema selle laiend – näiteks sihitis või määrus. ^[1]

Üldist

Rektsioon ise on üks alistava seose liike, milles on kaks põhikomponenti. Nendeks on põhisõna ja laiend. Laiendi vorm oleneb põhisõna tähendusest. ^[2] Rektsioonilised laiendid moodustavad verbi argumentstruktuuri ning on vajalikud lause grammatilisuse ja tähenduse jaoks. Verbirektsioon väljendub konkreetsetes küsimustes, mida verb nõuab (nt teadma mida/millest, arvestama mida/millega).^[1]

Verbirektsiooniks peetud juhtumid on eesti keeleteaduses siiani paremini teadvustatud osa. Küll aga on verbirektsioonis palju varieerumist, mida keelekorralduses osa verbide puhul probleemiks peetud on. Nii on mõnede verbide rektsiooni fikseerides eelistatud üht käänet teisele, nt sarnanema (millega?) ja mitte (millele?) ^[2]

Näiteid

Eesti keeles määrab tegusõna sageli selle, millises vormis peavad olema seotud laiendid. Osastava käände rektsiooni puhul nõuavad mitmed tegusõnad osastavat sihitist. ^[3]

Armastama keda/mida? – Mart armastab Triinut.
Arutama mida? – Kas te juba arutasite seda probleemi?
Eitama mida? – Toomas eitas oma süüd.

Alalütleva käände rektsiooni puhul nõuavad mõned verbid alaleütlevat laiendit.

Alluma kellele/millele? – Sekretär allub direktorile.
Lootma millele? – Me loodame headele uudistele.

Seestütleva käände rektsioon väljendab tavaliselt põhjust või lähtumist.

Hoolima kellest/millest? – kas sa hoolid minust?
Loobuma kellest/millest? – Raske oli reisist loobuda.
Juhinduma millest? – Juhindusin ema nõuandest.

Sisseütleva käände rektsioon väljendab suundumist või seisundi muutust.

Armuma kellesse? – Juhan armus Marisse.
Haigestuma millesse? – Haigestusin grippi.

Kaasaütlev kääne väljendab kaaslust või arvestamist.

Arvestama kellega/millega? – Miks te minuga ei arvestanud?
Hooplema millega? – Poiss hooples oma teadmistega. ^[3]

Viited

1 2 Risberg, Lindström, Lydia, Liina (8. august 2022). "Verbirektsioon, keelekorraldus ja tegelik kasutus" (PDF). Tartu Ülikool. Lk 1–8. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
1 2 Risberg, Lydia; Lindström, Liina (1. märts 2023). "Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel". Keel ja Kirjandus (eve). 2023 (3). DOI:10.54013/kk783a3. ISSN 0131-1441.
1 2 Pool, Raili (1996). Eesti keele verbirektsioone (eesti keel). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 11–14, 16, 18, 22, 39, 40. ISBN 9985-56-188-0.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[:0-1] 1 2 Risberg, Lindström, Lydia, Liina (8. august 2022). "Verbirektsioon, keelekorraldus ja tegelik kasutus" (PDF). Tartu Ülikool. Lk 1–8. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.

[:1-2] 1 2 Risberg, Lydia; Lindström, Liina (1. märts 2023). "Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel". Keel ja Kirjandus (eve). 2023 (3). DOI:10.54013/kk783a3. ISSN 0131-1441.

[:2-3] 1 2 Pool, Raili (1996). Eesti keele verbirektsioone (eesti keel). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 11–14, 16, 18, 22, 39, 40. ISBN 9985-56-188-0.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]