Venemaa sissetung Ukrainasse – eellugu

Allikas: Vikipeedia
Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Täiemahuline sõda (2022–)
 See artikkel esitab 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse eelnenud kuude sündmuste ajajoone; pikemalt on sündmusi käsitletud artikli Vene-Ukraina sõda alalõikudes Sõja eellugu ning Sõja algus ja kulg

Artiklis on esitatud 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa sissetungile Ukrainasse eelnenud kuude olulisemad sündmused.

2021[muuda | muuda lähteteksti]

November[muuda | muuda lähteteksti]

  • 10. november – Ameerika Ühendriigid teatasid Venemaa vägede ebatavalisest liikumisest Ukraina piiride lähedal. 28. novembriks oli Ukraina teatel koondunud piiridele 92 000 Vene sõjaväelast.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

2022[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • 17. jaanuar – Vene väed hakkasid saabuma Venemaa liitlasriiki Valgevenesse, väidetavalt "sõjalisteks õppusteks".[1]
  • 19. jaanuar – USA eraldas Ukrainale 200 miljonit dollarit julgeolekuabi.[1]
  • 19. jaanuar – Biden teatas pressikonverentsil: "Venemaa võetakse vastutusele, kui ta tungib sisse. Ja see sõltub sellest, mida ta teeb."[1]
  • 24. jaanuar – NATO viis väed valmisolekusse.[1]
  • 25. jaanuar – Ukraina ja Krimmi lähedal toimusid 6000 sõjaväelase ja 60 lennuki osalusel Venemaa õppused.[1]

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • 10. veebruar – Venemaa ja Valgevene alustasid 10 päeva kestvaid sõjalisi manöövreid.[1]
  • 17. veebruar – Ida-Ukraina separatistlikes piirkondades laienes järk-järgult võitlus.[1]
  • 21. veebruar – Vladimir Putin andis Vene vägedele korralduse siseneda Ukrainasse.[2] Samuti teatas ta, et Venemaa tunnustab kahte venemeelset separatistlikku piirkonda Ida-Ukrainas (Donetski Rahvavabariik ja Luhanski Rahvavabariik).[3] See teade tõi järgmisel päeval kaasa NATO riikide majanduslike sanktsioonide esimese vooru.

Putini "Ukraina sündmusi käsitlevas" 21. veebruari telepöördumises enne sissetungi väljakuulutamist teatas ta oma veendumusest, et Vladimir Lenin oli Ukraina "autor ja arhitekt", ning nimetas Lenini mälestusmärke maha võtnud ukrainlasi "tänamatuteks järeltulijateks", öeldes: "Seda nimetatakse dekommuniseerimiseks." See on see, mida nad nimetavad dekommuniseerimiseks. Kas te tahate dekommuniseerimist? Noh, see sobib meile suurepäraselt. Aga ei ole vaja, nagu öeldakse, poolel teel peatuda. Me oleme valmis näitama teile, mida tõeline dekommuniseerimine tähendab Ukraina jaoks."[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Soldiers, Separatists, Sanctions: A Timeline Of The Russia-Ukraine Crisis". Agence France-Presse. NDTV CONVERGENCE LIMITED. Agence France-Presse. 24. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  2. Roth, Andrew; Borger, Julian (21. veebruar 2022). "Putin orders troops into eastern Ukraine on 'peacekeeping duties'". The Guardian (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2022. Vaadatud 21. veebruaril 2022. If Ukraine was to join NATO it would serve as a direct threat to the security of Russia." ... "Modern Ukraine was entirely created by Russia, more precisely, Bolshevik, communist Russia. This process began immediately after the revolution of 1917... "As a result of Bolshevik policy, Soviet Ukraine arose, which even today can with good reason be called 'Vladimir Ilyich Lenin's Ukraine'. He is its author and architect. ... "Ukraine never had a tradition of genuine statehood.
  3. 3,0 3,1 "Extracts from Putin's speech on Ukraine". Reuters. 21. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2022. Vaadatud 3. märtsil 2022.