Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituut

Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituut (Русский институт стратегических исследований, RISI) on 1992. aastal Venemaa presidendi Boriss Jeltsini loodud Venemaa riiklik analüüsikeskus, mis algul töötas Venemaa Välisluureteenistuse (SVR) alluvuses, aastast 2009 on ta allutatud Venemaa presidendi administratsioonile.

Ajalugu

RISI loodi Venemaa presidendi Boriss Jeltsini dekreediga 29. veebruaril 1992 senise N Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) esimese peavalitsuse luureprobleemide uurimisinstituudi baasil. 2009. aastal korraldati instituut ümber ja määrati presidendi administratsiooni alluvusse.

Vastavalt oma põhikirjale on RISI peamine ülesanne anda teavet Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsioonile, Föderatsiooninõukogule ja Riigiduumale, Julgeolekunõukogule, valitsusele, ministeeriumidele ja osakondadele. RISI pakub eksperthinnanguid, soovitusi, koostab teavet ja analüütilisi materjale ülalnimetatud struktuuride jaoks.

RISI: tegeleb riikliku julgeoleku tagamise küsimustega, uurib Venemaa ja teiste riikide suhteid; analüüsib ja ennustab poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike protsesside suundumusi globaalsel ja piirkondlikul tasandil; uurib võimalikke võimalusi strateegilise stabiilsuse säilitamiseks uutes geopoliitilistes tingimustes ja hindab strateegilisi riskitegureid; kaalub võimalusi globaalset ja piirkondlikku stabiilsust ohustavate kriisiolukordade lahendamiseks ning pöörab suurt tähelepanu ka terrorismivastasele võitlusele; neutraliseerib ajaloo võltsimist postsovetlikus ruumis.

RISI teaduslikku ja analüütilist tööd teostab: teadusuuringute koordineerimise keskus, Sotsiaal – ja majandusuuringute keskus, Lähivälismaa teaduskeskus, Ajaloo- ja kultuuripiirkondade uurimise, säilitamise ja arendamise keskus, Aasia ja Aasia-Vaikse ookeani keskus, Lähis- ja Lähis-Ida keskus, Avalike suhete ja meedia keskus. RISI teadustöötajate ja ekspertide hulgas on 11 teaduste doktorit ja 45 teaduste kandidaati. Instituut korraldab praktikume Venemaa ja välismaa ülikoolide üliõpilastele ja kraadiõppuritele. RISI annab välja sarja raamatuid, monograafiaid, ümarlaudade ja konverentside materjalide kogumikke, “RISI analüütilisi ülevaateid” ja ajakirja “Riikliku strateegia probleemid” ("Проблемы национальной стратегии").

RISI-l on Venemaal regionaalosakonnad Nižni-Novgorodis, Kaliningradis, Petersburis, Doni-äärses Rostovis, Jekaterinburgis, Arhangelskis, Tšeljabinskis ja Vladivostokis.

Juhtkond

Direktorid:

1994–2009 Jevgeni Kožokin

2009–2017 Leonid Rešetnikov

2017– Mihhail Fradkov

Kriitika

"RISI oli enne Fradkovi saabumist ausalt öeldes nõrk struktuur, mille analüütikat keegi veel lugenud pole," ütleb üks presidendi administratsiooni endine anonüümne töötaja usutluses BBC-le. RISI-st pärit valmistoode oli sageli nõrk, kinnitab endine föderaalametnik, nimetades RISI-t kõrgemate luureohvitseride unistuseks "aupensionile" minekul.

Aprillis 2017 teatas uudisteagentuur Reuters, et RISI töötas välja kava USA 2016. aasta presidendivalimiste tulemuse mõjutamiseks ning õõnestamaks usaldust USA valimissüsteemi vastu.Uudisteagentuuri allikateks olid seitse praegust ja endist USA ametnikku.

Ametnikud kirjeldasid kahte salastatud RISI dokumenti, milles esitatakse raamistik ja tegutsemise loogika, mida USA luure peab Venemaa püüdluseks sekkuda 8. novembril toimunud USA presidendivalimistesse, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.

USA luureni jõudsid dokumendid pärast valimisi.

Instituuti juhivad endised Vene välisluure kõrged ametnikud, kelle määrab ametisse president Vladimir Putini kantselei. USA ametnikest viis nimetasid instituuti Kremli välispoliitiliseks mõttekojaks.

RISI esimene dokument on strateegiapaber, mis valmis mullu juunis ning ringles Vene valitsuse kõrgeimal tasemel, kuid mis polnud adresseeritud ühelegi konkreetsele isikule.

Dokumendis soovitatakse Kremlil käivitada propagandakampaania sotsiaalmeedias ja Venemaa toetatud rahvusvahelistes meediakanalites. Kampaania eesmärk oli innustada ühendriiklasi valima presidenti, kes suhtuks Venemaasse leebemalt kui tollase presidendi Barack Obama valitsus, ütlesid seitse Reutersiga vestelnud allikat. Teises dokumendis, mis koostati oktoobris ja mis levis samal viisil, hoiatati, et valimistel osutub ilmselt võitjaks demokraatide kandidaat Hillary Clinton. Dokumendi koostajad soovitasid sellest tulenevalt lõpetada Trumpi soosiv propaganda ja asuda õõnestama usaldust USA valimissüsteemi legitiimsuse vastu, et seekaudu kahjustada Clintoni mainet ja presidendiaega, lisasid allikad. Praegused ja endised USA ametnikest allikad palusid anonüümsust, sest mõlemad dokumendid on salastatud. Nad keeldusid ütlemast kuidas Ühendriigid dokumendid endale said. USA luureametnikud keeldusid samuti dokumente kommenteerimast.

Artiklid

• https://epl.delfi.ee/arvamus/vene-meedia-paevik-vene-kultuuri-varjus-tulevad-spioonid?id=83344495
• https://www.osw.waw.pl/sites/default/files/pw_56_ang_russophobia_net.pdf