Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Asutatud | 20. juuli 1819 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1918 |
| Eesmärk | järelevalve protestantlike koguduste konsistooriumiringkondade tegevuse üle |
| Peakorter | Peterburi, Venemaa keisririik |
| Tegevuspiirkond | Venemaa keisririik |
| Juhtkond | Peakonsistooriumi president |
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20. juulil 1819 Venemaa keisri Nikolai I poolt Peterburis asutatud Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlike konsistooriumite ja koguduste haldus- ja järelevalveorgan, mis teostas vastavalt 28. detsembril 1832 välja antud Uue evangeelse luteri kiriku seaduse alusel järelevalvet luteriusu konsistooriumiringkondade tegevuse üle.
Peakonsistoorium lõpetas tegevuse 1918. aastal ning asendati Nõukogude võimu poolt Kõrgema Kirikunõukoguga 1924. aastal. Peakonsistooriumi ülesanneteks oli:
- luteri usu vaimulikuasjade ajamine,
- kõikide protestantlike konsistooriumite tegevuse juhtimine,
- kirikumääruste ja vaimulikkonna tegevuse jälgimine,
- vaimulik tsensuur.
Peakonsistooriumi juhiks oli president, kellele allus viisepresident ja kolm vaimuliku seisusest konsistooriuminõunikku: piiskop ja ülemkonsistooriuminõunikku.

Autor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov
- Peakonsistooriumi presidendid
- 1833–1845 krahv Paul von Tiesenhausen, Peakonsistooriumi president
- 1832–1840, Johann Friedrich August Volborth (1768–1840), viitsepresident ja Venemaa evangeelse luterliku kiriku piiskop
- 1840–1856, Friedrich Nikolaus von Pauffler, viitsepresident
- 1845–1879 parun Georg von Meyendorff (1794–1879) (Мейендорф, Егор Фёдорович)
- 1856–1868, Karl Christian Ulmann, viitsepresident, piiskop[1].
- 1868–1892, Julius von Richter, viitsepresident
- 1880–1888 parun Theodor Bruun (1821–1888) (Брун, Фёдор Антонович)
- 1888–1891 Theodor Giers (1824–1891) (Гирс, Фёдор Карлович)
- 1891–1896 parun Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband
- 1892–1918, Konrad Freifeldt, viitsepresident
- 1897–1913 Emil Scholtz (1841–1913[2])
- 1914–1918 parun Julius Karl von Üxküll-Güldenband.

18. sajandi alguses Põhjasõja tulemusena liideti Venemaa tsaaririigiga Euroopa territooriumid, kus elasid erinevalt Venemaal valitsevast vene õigeusutunnistusega elanikkonnast ka protestante ja endise Poola territooriume (Ukraina), kus elas roomakatoliku kiriku kogudustesse kuuluvaid kodanikke, Venemaa keisririigis elavate vene õigeusust erinevate usutunnistusega elanike usuasjade halduseks moodustati peakonsistoorium ning selle juhi-presidendi määras keiser isiklikult, pärast keiser Peeter I surma aga asutati haldusorganina Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa asjade justiitskolleegium.
1832. aastal reorganiseeriti justiitskolleegium Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumiks, mis asus Venemaa Keisririigi Siseministeerium haldusalas. Peakonsistoorium jaotus 5 piirkondlikuks konsistooriumiks, mille juhiks oli kindralsuperintendent, konsistooriumid jagunesid praostkondadeks, mille juhiks praost, kes tegeles praostkonna koguduste vaimulike ja majandusküsimustega.
1914. aastal kuulusid peakonsistooriumi koosseisu: president parun Julius Uexküll von Gyldenband, riigisekretär, tõeline salanõunik; asepresident piiskop, Konrad Freifeldt. Ilmikassessor: parun Robert Mirbach, tõeline salanõunik; Gerhard von Reutern, tõeline salanõunik. Vaimulik assessor: Wilhelm Kentmann, vanemkonsistooriuminõunik, Peterburi Püha Peetri kiriku pastor. Prokurör: Julius von Heptner, tõeline salanõunik. Sekretär: Emil Versmann, kolleegiuminõunik. Järelevaataja: Nikolai Behr, tõeline riiginõunik; abi Eugen Spohr, riiginõunik. Eksekuutor, kassapidaja ja arhivaar: Alfred Heinlz, riiginõunik. Tõlk: Aleksei Alphtan, riiginõunik[3].
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumi haldusalasse kuulunud luteri usu kogudused ja kirikud 1863. aastal[4].
Konsistooriumiringkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- VELK Peterburi konsistoriaalringkond
- VELK Moskva konsistooriumiringkond
- VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, VELK Tallinna konsistooriumiringkond
- VELK Saaremaa konsistooriumiringkond
- VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond, VELK Riia konsistooriumiringkond
- VELK Kuramaa konsistooriumiringkond
- Varssavi konsistooriumiringkond[5][6], Poola Kuningriigis
- Gruusia saksa asunike kolooniate kogukonnad[7][8][9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eric Amburger: Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917, lk.180
- ↑ Scholz, Emil* August Karl Ludwig (v.?) (1841-1913) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914., deutsche-kolonisten.de
- ↑ Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863, www.roots-saknes.lv
- ↑ Varssavi piiskopkond, Płocki piiskopkond, Kaliszi piiskopkond, Piotrkówi piiskopkond, Lublini piiskopkond, Lodzi piiskopkond, Volõõnia piiskopkond, Vilno piiskopkond ehk superintendatuur
- ↑ Die Evangelisch-Augsburgische Kirche in Mittelpolen, agoff.de
- ↑ Katharinenfeld (Bolnissi), Elisabethtal (Assureti), Marienfeld (Sartitschala), Annenfeld und Georgsfeld (Schamkir), Helenendorf (Goygol), Alexandersdorf,
- ↑ Deutsche Siedler in Georgien, www.georgia-insight.eu
- ↑ Ev.-Luth. Kolonialgemeinden in Grusien, agoff.de
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eduard Heinrich von Busch, Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der Ev.-Luth. Gemeinden in Rußland. / Ges. u. hrsg. von E. H. Busch. – St. Petersburg: Commissionsverlag von G. Haessel, 1862. – XXVI + 696 S. + 2 Karte. Digitaliseeritult BSB: Link
- Personalstatus der Evangelisch-Lutherischen und der Evangelisch-Reformirten Kirche in Russland. St. Petersburg : Verlag von Eggers & Co, 1903
- Erik Amburger, Die Pastoren der evangelischen Kirchen Russlands vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937: ein biographisches Lexikon. Lüneburg, Erlangen, 1998, ISBN 10: 387513110X, ISBN 13: 9783875131109
- Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Герхард Симон, Евангелическая Церковь в царской России
- Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863, "Rigascher kalender" 1863, via ROOTS = SAKNES
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |