Mine sisu juurde

Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium

Allikas: Vikipeedia
Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium
Asutatud 20. juuli 1819
Tegevuse lõpetanud 1918
Eesmärk järelevalve protestantlike koguduste konsistooriumiringkondade tegevuse üle
Peakorter Peterburi, Venemaa keisririik
Tegevuspiirkond Venemaa keisririik
Juhtkond Peakonsistooriumi president

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20. juulil 1819 Venemaa keisri Nikolai I poolt Peterburis asutatud Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlike konsistooriumite ja koguduste haldus- ja järelevalveorgan, mis teostas vastavalt 28. detsembril 1832 välja antud Uue evangeelse luteri kiriku seaduse alusel järelevalvet luteriusu konsistooriumiringkondade tegevuse üle.

Peakonsistoorium lõpetas tegevuse 1918. aastal ning asendati Nõukogude võimu poolt Kõrgema Kirikunõukoguga 1924. aastal. Peakonsistooriumi ülesanneteks oli:

  • luteri usu vaimulikuasjade ajamine,
  • kõikide protestantlike konsistooriumite tegevuse juhtimine,
  • kirikumääruste ja vaimulikkonna tegevuse jälgimine,
  • vaimulik tsensuur.

Peakonsistooriumi juhiks oli president, kellele allus viisepresident ja kolm vaimuliku seisusest konsistooriuminõunikku: piiskop ja ülemkonsistooriuminõunikku.

Krahv Paul von Tiesenhausen
Autor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov
Peakonsistooriumi presidendid
Luteriusu tunnistusega elanikkond Venemaa keisririigis, 1897

18. sajandi alguses Põhjasõja tulemusena liideti Venemaa tsaaririigiga Euroopa territooriumid, kus elasid erinevalt Venemaal valitsevast vene õigeusutunnistusega elanikkonnast ka protestante ja endise Poola territooriume (Ukraina), kus elas roomakatoliku kiriku kogudustesse kuuluvaid kodanikke, Venemaa keisririigis elavate vene õigeusust erinevate usutunnistusega elanike usuasjade halduseks moodustati peakonsistoorium ning selle juhi-presidendi määras keiser isiklikult, pärast keiser Peeter I surma aga asutati haldusorganina Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa asjade justiitskolleegium.

1832. aastal reorganiseeriti justiitskolleegium Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumiks, mis asus Venemaa Keisririigi Siseministeerium haldusalas. Peakonsistoorium jaotus 5 piirkondlikuks konsistooriumiks, mille juhiks oli kindralsuperintendent, konsistooriumid jagunesid praostkondadeks, mille juhiks praost, kes tegeles praostkonna koguduste vaimulike ja majandusküsimustega.

1914. aastal kuulusid peakonsistooriumi koosseisu: president parun Julius Uexküll von Gyldenband, riigisekretär, tõeline salanõunik; asepresident piiskop, Konrad Freifeldt. Ilmikassessor: parun Robert Mirbach, tõeline salanõunik; Gerhard von Reutern, tõeline salanõunik. Vaimulik assessor: Wilhelm Kentmann, vanemkonsistooriuminõunik, Peterburi Püha Peetri kiriku pastor. Prokurör: Julius von Heptner, tõeline salanõunik. Sekretär: Emil Versmann, kolleegiuminõunik. Järelevaataja: Nikolai Behr, tõeline riiginõunik; abi Eugen Spohr, riiginõunik. Eksekuutor, kassapidaja ja arhivaar: Alfred Heinlz, riiginõunik. Tõlk: Aleksei Alphtan, riiginõunik[3].

Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumi haldusalasse kuulunud luteri usu kogudused ja kirikud 1863. aastal[4].

Konsistooriumiringkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Eric Amburger: Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917, lk.180
  2. Scholz, Emil* August Karl Ludwig (v.?) (1841-1913) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  3. DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914., deutsche-kolonisten.de
  4. Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863, www.roots-saknes.lv
  5. Varssavi piiskopkond, Płocki piiskopkond, Kaliszi piiskopkond, Piotrkówi piiskopkond, Lublini piiskopkond, Lodzi piiskopkond, Volõõnia piiskopkond, Vilno piiskopkond ehk superintendatuur
  6. Die Evangelisch-Augsburgische Kirche in Mittelpolen, agoff.de
  7. Katharinenfeld (Bolnissi), Elisabethtal (Assureti), Marienfeld (Sartitschala), Annenfeld und Georgsfeld (Schamkir), Helenendorf (Goygol), Alexandersdorf,
  8. Deutsche Siedler in Georgien, www.georgia-insight.eu
  9. Ev.-Luth. Kolonialgemeinden in Grusien, agoff.de

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]