Vene veebibrigaad

Allikas: Vikipeedia

Vene veebibrigaad (vene keeles веб-бригады), tuntud ka kui Vene trolliarmee (Армия троллей России), vene robotid (русские боты), Putini robotid (путиноботы), Kremli robotid (кремлеботы)[1], trollitehas (фабрика троллей)[2][3], Lahta trollid (Лахтинские тролли) või trollifarmid (фермы троллей), on Venemaa valitsuse poolt toetatud anonüümsed interneti poliitilised kommentaatorid ja trollid. Selle tegevusega seotud inimesed on jaotunud kommentaatoritena tiimidesse ja gruppidesse, kes postitavad võltskontosid kasutades nii Venemaa kui ka rahvusvahelistes poliitilistes blogides ja internetifoorumites, et jagada orkestreeritud propagandalikke vaateid, toetamaks venemeelsust ning Putini-meelseid sõnumeid.[4][5][6][7] On ka leitud, et MH17 õnnetuse ja 2014 aasta Ukraina konflikti Vikipeedia artikleid on mõjutanud Venemaa propagandaväljaanded.[8][9][10]

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi poolt toetatud võltskontosid (postitusi) kasutavad internetifoorumite manipuleerimiseks veel ka järgnevad riigid: Venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Iisrael, Türgi, Iraan, Vietnam, India ja Ukraina.[11][12][13][14][15][16][17] Esimesed teadaolevad dokumendid väidetavast "veebibrigaadide" olemasolust on kirjutatud 2003. aasta aprillis Vestniku veebiartiklis "Suure Venna virtuaalne silm". Artikli kirjutas prantsuse ajakirjanik Anna Polyanskaya (mõrvatud Venemaa poliitiku Galina Starovoitova endine assistent[18]). Vestniku artikli autorid väidavad, et aastani 1998 kirjutati Venemaa internetifoorumitesse (Runet) postitusi, mis enamasti väärtustasid liberaalseid ja demokraatlikke väärtusi, aga peale 2000. aastat on enamik postitusi kajastatud totalitaarses vaates. Selle järsu muutuse põhjuseks oli venemeelsete kommentaatorite gruppide ilmumine, keda näis juhtivat Venemaa riiklik julgeolekuteenistus. Autorite sõnul olid 1998-1999 aastal umbes 70% internetis postitajatest mõjutatud liberaalsetest vaadetest. Aastast 2000 on hüppeliselt kasvanud antidemokraatlike postituste hulk (umbes 60-80%). See võib olla mõjutatud sellest, et Venemaa elanikkonnas kasvas interneti kättesaadavus. Enne seda oli juurdepääs ainult vähestel ühiskonnaosadel.[19]

2012. aasta jaanuaris avaldas end "Venemaa Anonüümiks" nimetav häktivistlik rühmitus massilise e-kirjade kogumiku, mis väidetavalt kuulus Kremli-meelse noorteorganisatsiooni Naši endistele ja praegustele juhtidele (sealhulgas mitmele riigiametnikule).[20] Lekkinud teavet uurinud ajakirjanikud leidsid, et Kremli-meelne liikumine oli 2011. aasta sügisel tegelenud mitmesuguste tegevustega, sealhulgas maksnud kommentaatoritele sisu postitamiseks ja blogireitingute kaaperdamiseks.[21][22] E-kirjades märgiti, et "brigaadide" liikmetele maksti kommentaari kohta 85 rubla (umbes 3 dollarit) või rohkem, sõltuvalt sellest, kas kommentaar sai vastuseid. Mõnele maksti sadade negatiivsete kommentaaride eest 600 000 rubla (umbes 21 000 dollarit) ja tänutäheks kingiti neile nutiseadmeid. Mitmetele kõrgetasemelistele blogijatele maksti ka Naši ja valitsuse tegevuse edendamise eest. Föderaalse noorteagentuuri juht (ja endine Naši juht) Vassili Jakemenko, kellele lekked olid suunatud, keeldus e-kirjade autentsust kommenteerimast.[20][23]

2013. aastal teatas Freedom House'i raport, et 60-st uuritud riigist 22 palkas veebipõhiste arutelude manipuleerimisel valitsusmeelseid kommentaatoreid. Venemaa on selliste tegevuste esirinnas olnud juba mitmeid aastaid koos Hiina ja Bahreiniga.[24][7]

Vene ajakirjanikud uurisid samal aastal Peterburi Interneti Uuringute Agentuuri, kus töötab vähemalt 400 inimest. Nad leidsid, et agentuur palkas varjatult noori "internetioperaatoritena" Kremli-meelsete postituste ja kommentaaride kirjutamiseks, mustates opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid ning Ameerika Ühendriikide poliitikat ja kultuuri.[25][26]

"Iga kommentaator pidi kirjutama vähemalt 100 kommentaari päevas, samal ajal kui teises toas pidid inimesed kirjutama neli postitust päevas, mis seejärel läks teistele töötajatele, kelle ülesanne oli neid võimalikult laialdaselt sotsiaalvõrgustikesse postitada.[25]"

Mõned Venemaa opositsiooniajakirjanikud väidavad, et selline tegevus tekitab muret vähestele riigis allesjäänud sõltumatutele meediaväljaannetele.[7] Venemaa opositsioonileht Novaja Gazeta ja Kaasaegse Venemaa Instituut viisid aastatel 2014–2015 läbi täiendavaid uurimisi, mis olid inspireeritud Venemaa-meelsete brigaadide aktiivsuse tipptasemest Ukraina konflikti ajal ja Boriss Nemtsovi mõrvast.[27][28][29][30] "Trolliarmee" kasutamine Putini poliitika edendamiseks on väidetavalt mitme miljoni dollarine operatsioon.[6] Briti ajalehe The Guardiani uurimise kohaselt on venemeelsete kommentaaride kasvav osa koordineeritud "informatsiooni-psühholoogilisest sõjaoperatsioonist".[31] Dokumenteeriti, et üks Twitteri robotivõrk kasutab rohkem kui 20 500 võltsitud Twitteri kontot negatiivsete kommentaaride rämpspostitamiseks pärast Boriss Nemtsovi surma ja Ukraina konfliktiga seotud sündmusi.[32]

Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Veebibrigaadide kommentaatorid jätavad päevas mõnikord sadu postitusi, kus kritiseeritakse riigi opositsiooni ja propageerivad Kremli poolt toetatud poliitikakujundajaid.[22][7][25][26][33][28] Kommentaatorid reageerivad samaaegselt tabuteemade aruteludele, sealhulgas Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini, poliitilise opositsiooni, teisitimõtlejate nagu Mihhail Hodorkovski, mõrvatud ajakirjanike ajaloolisele rollile ning rahvusvahelise konflikti või rivaalitsemise juhtumitele (riikidega nagu Eesti, Gruusia ja Ukrainaga, aga ka Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu välispoliitikaga).[22] Silmapaistev ajakirjanik ja Venemaa ekspert Peter Pomerantsev usub, et Venemaa jõupingutused on suunatud pigem publiku segadusse ajamisele kui selle veenmisele. Ta väidab, et nad ei saa teavet tsenseerida, kuid võivad seda "vandenõuteooriate ja kuulujuttude abil reostada".[22] Kahtluste vältimiseks postitavad kasutajad poliitilisi märkusi reisimise, toiduvalmistamise ja lemmikloomi käsitlevate neutraalsete artiklite vahele.[26] Nad muudavad meedia kommentaarilõigud üle mõistliku dialoogi võimatuks muutmiseks.[34][35] Mainitud internetitrollide loodud efekt pole kuigi suur, kuid neil õnnestub muuta teatud foorumid mõttetuks, kuna inimesed lõpetavad artiklites kommenteerimise, samal ajal kui trollid seal tegutsevad ja loovad pidevalt agressiivse, vaenuliku õhkkonna nende suhtes. Trollid reageerivad teatavatele uudistele sopa ja kuritarvitustega. Seetõttu puudub mõistikul inimesel põhjus foorumisse postitada.[25]

Moy Rayoni avaldatud lekitatud dokumentide kollektsioon viitab sellele, et töö "trollipesas" on rangelt juhenditega reguleeritud. Vastavalt lekkinud failidele peab igasugune päevases vahetuses töötajate poolt agentuuris kirjutatud blogipostitus sisaldama "vähemalt 700 tähemärki" ja öises vahetuses "vähemalt 1000 tähemärki". Kujundite ja märksõnade kasutamine postituse sisus ja pealkirjas on samuti kohustuslik. Lisaks üldsuunistele on ette nähtud ajakirjanikele ka "tehnilised ülesanded" – märksõnu ja kõneainet konkreetsetel teemadel, näiteks Ukraina, Venemaa sisemine opositsioon ja suhted läänega.[26] Keskmine tööpäev näeb ette, et päevas peab töötaja postitama 50 uudiseartiklit. Iga blogija peab haldama kuut Facebooki kontot, kus nad avaldavad vähemalt kolm postitust päevas ja arutavad uudiseid gruppides vähemalt kaks korda päevas. Esimese kuu lõpuks on oodatud, et nad on saanud 500 jälgijat ja saavad päevas vähemalt viis postitust iga artikli kohta. Twitteris on ette nähtud, et blogija peab haldama 10 kasutajat, millel on kuni 2000 jälgijat ja 50 vastust päevas.[28] Vene teadlased korreleerisid augustis 2015 konkreetsete fraaside Google'i otsingustatistikat nende geograafilise päritoluga, jälgides konkreetsete poliitiliselt laetud fraaside (nt "Porošenko", "Maidan", "sanktsioonid") kasvu alates 2013. aastast ja mis pärinevad väga väikestest perifeersetest piirkondadest asukohas Venemaal, näiteks Olginos, mis juhtumisi on ka Interneti Uuringute Agentuuri peakorter.[36]

Seotud juhtumid[muuda | muuda lähteteksti]

Interneti Uuringute Agentuur näib olevat ka läänevastase näituse Material Evidence peamine sponsor.[37] Alates 2015. aastast on Soome reporter Jessikka Aro uurinud veebibrigaadide ja Venemaa trollide kohta.[38] 2019. aasta mais selgus George Washingtoni Ülikooli uuringust, et Venemaa Twitteri robotid üritasid Ameerika Ühendriikide vaktsineerimisvastast arutelu sütitada, postitades 2018. aastal mõlemale osapoolele arvamusi.[39] 2019. aasta juunis blokeeriti venekeelses Vikipeedias 12-st toimetajast koosnev rühm, kes tutvustas valitsuse kooskõlastatud ja opositsioonivastaseid eelarvamusi.[40]

Juulis 2019 peeti Liibüas kinni kaks Interneti Uuringute Agentuuri töötajat, kellele esitati süüdistus katses mõjutada kohalikke valimisi.[41] Väidedavalt töötasid nad Aleksander Malkevitši heaks, kes on propagandaveebisaidi USA Really juhataja.[42]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Higgins, A (30. mai 2016). "Effort to Expose Russia's 'Troll Army' Draws Vicious Retaliation".
  2. ↑ Lister, T. Sciutto, J. Ilyushina, M (18. oktoober 2017). "Exclusive: Putin's 'chef,' the man behind the troll factory".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Walker, S (17. oktoober 2017). "Russian troll factory paid US activists to help fund protests during election".
  4. ↑ Walker, S (2. aprill 2015). "The Russian troll factory at the heart of the meddling allegations".
  5. ↑ Gallagher, P (27. märts 2015). "Revealed: Putin's army of pro-Kremlin bloggers".
  6. ↑ 6,0 6,1 Sindelar, D (12. august 2014). "The Kremlin's Troll Army".
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Khazan, O (9. oktoober 2013). "Russia's Online-Comment Propaganda Army".
  8. ↑ Sorokanich, B (18. juuli 2014). "A Tweetbot Caught the Russian Gov't Editing Flight MH17 Wikipedia Info".
  9. ↑ Dewey, C (21. juuli 2014). "Flight MH17's Wikipedia page edited by Russian government".
  10. ↑ Zeveleva, O (6. august 2014). "Knowledge is power: why is the Russian government editing Wikipedia?".
  11. ↑ Ball, J (14. juuli 2014). "GCHQ has tools to manipulate online information, leaked documents show".
  12. ↑ Hall, M (18. juuli 2014). "Israeli propaganda war hits social media".
  13. ↑ Weiwei, A (17. oktoober 2012). "China's Paid Trolls: Meet the 50-Cent Party".
  14. ↑ Shearlaw, M (2. aprill 2015). "From Britain to Beijing: how governments manipulate the internet".
  15. ↑ Benedictus, L (6. november 2016). "Invasion of the troll armies: from Russian Trump supporters to Turkish state stooges".
  16. ↑ Hajizade, A (17. jaanuar 2018). "ANALYSIS: Unveiling Iranian pro-government trolls and cyber-warriors".
  17. ↑ Chaturvedi, S (8. september 2017). "General Narendra Modi and His Troll Army".
  18. ↑ Polyansky, A (11. juuni 2003). "Как снова убивают Галину Старовойтову". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2018.
  19. ↑ Polyanskaya, A. Krivov, A. Lomko, I (30. aprill 2003). "ВИРТУАЛЬНОЕ ОКО СТАРШЕГО БРАТА". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ 20,0 20,1 Elder, M (7. veebruar 2012). "Polishing Putin: hacked emails suggest dirty tricks by Russian youth group".
  21. ↑ Karimova, A (13. veebruar 2012). "Кремлевская блогодельня".
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 "Russia - Country report - Freedom on the Net". 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017.
  23. ↑ Izvestia (9. veebruar 2012). "Гендиректор «Коммерсанта» подал заявление на пресс-секретаря «Наших»".
  24. ↑ Sanja Kelly, S. Truong, M. Earp, M. Reed, L. Shahbaz, A. Greco-Stoner, A (3. oktoober 2013). "FREEDOM ON THE NET 2013 A Global Assessment of Internet and Digital Media" (PDF).{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  25. ↑ 25,0 25,1 25,2 25,3 Nimmo, B. Toler, A (26. märts 2018). "How They Did It: The Real Russian Journalists Who Exposed the Troll Factory in St. Petersburg".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 26,3 Bugorkova, O (19. märts 2015). "Ukraine conflict: Inside Russia's 'Kremlin troll army'".
  27. ↑ Pomenratsev, P. Weiss, M (22. november 2014). "The Menace of Unreality: How the Kremlin Weaponizes Information, Culture and Money".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  28. ↑ 28,0 28,1 28,2 Seddon, M (2. juuni 2014). "Documents Show How Russia's Troll Army Hit America".
  29. ↑ The Interpreter (12. märts 2015). "Russia Update: Questions About Putin's Health After Canceled Meetings & Vague Answers".
  30. ↑ Volchek, D. Sindelar, C (25. märts 2015). "One Professional Russian Troll Tells All".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  31. ↑ Pomerantsev, P (9. aprill 2015). "Inside the Kremlin's hall of mirrors".
  32. ↑ Alexander, L (2. aprill 2015). "Social Network Analysis Reveals Full Scale of Kremlin's Twitter Bot Campaign".
  33. ↑ "Freedom on the Net 2014 - Russia" (PDF). Veebruar 2014.
  34. ↑ Elliott, C (4. mai 2014). "The readers' editor on… pro-Russia trolling below the line on Ukraine stories".
  35. ↑ Charlton, A. Isachenkov, V (1. detsember 2018). "Snubbed by Trump, Putin charms other players at G20".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  36. ↑ Entous, A. Nakashima, E. Jaffe, G (25. detsember 2017). "Kremlin trolls burned across the Internet as Washington debated options".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  37. ↑ Alexander, L (13. juuli 2015). "Open-Source Information Reveals Pro-Kremlin Web Campaign".
  38. ↑ "Google выдал логово кремлевских троллей". 19. august 2015.
  39. ↑ Cush, A (20. august 2015). "Emails Link Kremlin Troll Farm to Bizarre New York Photography Exhibit".
  40. ↑ Miller, N (11. märts 2016). "Finnish journalist Jessikka Aro's inquiry into Russian trolls stirs up a hornet's nest".
  41. ↑ "El presidente de la AMI, Javier Moll, frente a las 'fake news': "estamos siempre con la verdad y el periodismo riguroso"". 14. detsember 2017.
  42. ↑ "Press association backs EL PAÍS journalist targeted by Russian smear campaign". 16. märts 2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vene_veebibrigaad&oldid=6221812"