Vello Kaavere
Vello Kaavere (sünninimi Baumann; 13. juuli 1936 Tõrva – 11. aprill 1994 Tartu) oli eesti teadusajaloolane, genealoog.
1959. aastal lõpetas Kaavere Tartu Riikliku Ülikooli geograafia alal.
Töötas kutselise pedagoogina Tartu Pimedate Koolis ja pikemat aega Tartu 1. Eriinternaatkooli direktori asetäitjana 1975. aastani.
Aastatel 1975–1994 töötas Zooloogia ja Botaanika Instituudis teadurina ja hiljem Baeri muuseumi juhatajana. Ta oli üks Baeri muuseumi rajajaid ja ülesehitajaid.
Kaavere võttis osa Eesti Geograafia Seltsi, Tartu Saksa Kultuuriinstituudi tööst, oli Saksamaal asuva Baltisaksa Genealoogia Seltsi liige, juhtis Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse geograafia ajaloo sektsiooni ja Eesti Looduseuurijate Seltsi loodusteaduse ajaloo komisjoni, ta osales ka Tartu Riikliku Ülikooli õppetöös[viide?].
Alates 1964. aastast avaldas ta teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid 19. sajandi kuulsatest teadlastest ajakirjas Eesti Loodus ja teistes väljaannetes. Karl Ernst von Baeri kohta ilmus tema sulest kirjutisi alates aastast 1967.
Kaavere osales sarja Folia Baeriana toimetamisel ja Eesti teaduse biograafilise leksikoni märksõnastiku koostamisel[1]. Ta toimetas kogumikke Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist ja kirjutas artikleid entsüklopeediale geograafia ajaloo valdkonnast.
Tunnustust[viide?] on leidnud tema raamat K. E. von Baeri suguvõsast (Die Nachkommen von Karl Ernst von Baer, 1990) ja eestikeelne suures osas originaaluurimustel põhinev Baeri elulugu (1992).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. XI kogumik. Geograafia ajaloost Eestist". – Erki Tammiksaar. "Vello Kaavere. In memoriam". Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1995. Lk 8.