Vastseliina rahvamaja

Vastseliina rahvamaja on rahvamaja, mis asub Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina alevikus.

Rahvamajas tegutseb 13 huvialarühma, 2 klubi ja raamatukogu ning näidatakse ka kino.

Arhitektuur

Vastseliina rahvamaja ehitati 1956 ja tollal kandis see nime Vastseliina agro-zoopropaganda maja. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina rahvamaja.

Vastseliina rahvamaja asub keset Vastseliina alevikku. Foto: Rain Traagel

Rahvamaja projekteeris arhitekt Arnold Matteus, kes oli mõjutatud vene 19. sajandi klassikalisest arhitektuurist. Ehituses on näha klassikale standardseid võtteid: hoone keskosa rõhutamine sammaspostitusega, 2 poole sümmeetrilisusega ja ülal kolmnurkse frontooniga. Põhiplaanilt on hoone U-kujuline. Fassaadi ilmestab detailirohke dekoor. Uhke stalinistliku rahvamaja esimesel korrusel on ringi- ja administratiivruumid, teisel korrusel saal koos sinna juurde kuuluvate abiruumidega. Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta ja kohvik 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.

Selliseid Stalini-aegseid sammastega kultuuritempleid võib Eestimaal kohata veel Antslas, Orissaares, Abja-Paluojas, Püssis ja Keilas.

Vastseliina rahvamaja renoveeriti aastatel 2002–2004 väljast ja 2005. aastal seest. Selle tulemusena säilitati maja autentne väljanägemine. Vastseliina raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.

Töökorraldus

Võru Vallavalitsus korraldas 2023. aastast kevadel ümber vallavalitsuse hallatavate kultuuri- ja noorsootööasutuste tegevuse, lõi Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse ning viis valla rahvamajad, kultuurimaja ja noortekeskused keskuse juhtimise alla, teiste seas ka Vastseliina rahvamaja. Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskust juhib Maarika Rosenberg. Ümberkorralduste tulemusel jäid suurematesse kultuuriasutustesse – Orava kultuurimajja ning Vastseliina ja Lasva rahvamajadesse tööle kultuurikorraldajad ja majaperenaised.

Vastseliina rahvamaja direktorid/juhatajad

• 1956 Hillar Uustalu
• 1956–1958 Leonid Erik
• 1958–1964 Aarne Viikmäe
• 1964–1974 Kaarel Lokk
• 1974–1976 Aleksander Rõõmusoks
• 1976–1985 Reet (Niidu) Telk
• 1985–1987 Ruta Veski
• 1987–1991 Reet Jallai
• 1993–2006 Ivar Traagel
• 2006–2011 Arne Leelanss
• 2011–2014 Peeter Laursson
• 2014–2016 Aigi Pall (valla kultuurijuht)
• 2016–2023 Anneli Lõhmus
• 2023– Maarika Rosenberg (Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse direktor)

Kunstilised juhid

• 1956–1957 Johannes Liivak
• 1957–1958 vennad Jansid
• 1958–1959 Linda Aasa
• 1959–1975 Claudius Hirv
• 1975–1984 Helju Müürsepp
• 1984–1994 Ruta Veski (Paur)
• 1994–2007Annela Tohv, Ingrid Välbe (metoodik, kunstiline juht)
• 2007–2008 Anneliis Prants
• 2008–2016 Anneli Lõhmus
• 2016–2018 Kinne-Riin Reest
• 2018–2020 Alice Kirsipuu
• 2020–2021 Merle Kons
• 2021–2022 Tiina Niitvägi-Hellamaa
• 2022–2023 Mari Viiard
• 2023– Anneli Lõhmus (kultuurikorraldaja)

Instruktorid

• 1956–1957 Hilda Trallmann Markna
• 1957–1958 vennad Jansid
• 1958–1960 Kaarel Truu
• 1960–1962 Valju Raudik
• 1962–1965 Kaarel Lokk
• 1965–1967 Asta Luik
• 1967–1975 Avo Koobakene
• 1975–1978 Reet Niidu
• 1978–1987 Viktor Leuška, Ergav Pant
• 1987– Arvo Sikk

Vastseliina rahvamaja teeb koostööd alevikus asuvate Vastseliina gümnaasiumi ja muusikakooli, noortemaja, lasteaia, samas majas asuvate raamatukogu ja MTÜ-ga Vastseliina Käsiööühing ning teiste piirkonna MTÜ-dega.

Rahvatants ja muu huvitegevus

Vastseliinat tuntakse eriti tänu rahvatantsu traditsioonile, mille eestvedajaks oli pikki aastaid tantsupärandi kandja ja hoidja tantsumemm Helju Müürsepp (1926–2016). Ta polnud mitte ainult oma kodukandi, vaid Eesti üks teenekamaid rahvatantsujuhte. Tema auks paigaldati 2014. aastal Vastselina rahvamaja ette mälestuspink.

Vastseliina rahvamaja kollektiivid 2022-2023 hooaja lõpupeol. Foto: Anneli Lõhmus

Helju Müürsepa õpetust ja pärandit kannavad edasi tänased Vastseliina rahvamaja tantsujuhid ja tantsijad. Vastseliina tantsurühmad on esindanud Võrumaad kohalikel, maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel.

Vastseliina Rahvamajas tegutsevad rühmad

• segarahvatantsurühm Kullerid (1948–...)
• 7.–12. klassi neidude rahvatantsurühm Moonid (2016–...)
• eakate klubi Heldela rahvatantsurühm (1993–...)
• eakate klubi Heldela lauluansambel (1993–...)
• segarühma Kullerid vilistlaste segarahvatantsurühm (2023–...)
• naisrühm Naistepuna (2022–...)
• Vastseliina–Misso puhkpilliorkester (2013–...)
• karaktertantsurühm Gruuvikeerajad (2022–...)
• laste ja noorte näitering (2022–...)

Lisaks saab Vastseliina rahvamajas harrastada joogat, jumping'ut, aeroobikat ja kõhutantsu.

Segarahvatantsurühm Kullerid on esindanud eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu ka rahvusvahelistel festivalidel, esinetud on Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Norras, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Palma de Malorcal, Itaalias Sitsiilias ja Taanis. Püsiva kollektiivi kujunemisel on oma osa etendanud traditsioonid: ühised rühmaõhtud ja väljasõidud. 2023. aastal tähistasid Kullerid 75. tegutsemisaastat. Segarahvatantsurühma Kullerid juhendaja on Inga Leelanss.

Eakate klubi Heldela alustas tegevust 1993. aastal. Klubi hing ja eestvedaja oli aastaid Maie Kõrvel. Klubi loomise eesmärgiks oli tuua kodust välja ühiskonnaelust kõrvalejäänud inimesed ja luua neile võimalus aktiivselt aega veeta. Klubis tegeletakse võimlemise, rahvatantsu, laulmise ja käsitööga.

Vastseliina puhkpilliorkester loodi 1929. aasta jaanuaris juhendaja Johannes Saarniidu poolt. Mängiti laulupäevadel, kontsertidel, matustel, sünnipäevadel jne. Aastast 2013 kannab orkester nime Vastseliina-Misso puhkpilliorkester ja seda juhatab Valdur Helm. Üllar Kõlli on orkestris kõige kauem mänginud orkestrant ja ühtlasi orkestri mälupank.

MTÜ Vastseliina Käsitööühing on tegutsenud alates 1993. aastast. Selle aja jooksul on õpitud siidi-, portselani- ja klaasimaali, taime- ja lilleseadeid, õmblemist, kangakudumist, lapitehnikat ja nahkehistööd. Kursusest võtavad osa igas eas huvilised. Korraldatud ja osaletud on ka käsitöönäitustel: Lapivaip 100 (2018), “Lapiline Balti kett“ (2019), „Meenutades Ilmet“ (2020), "Värvide mäng kaleidoskoobis (Vastseliina Käsitööühing 30)" (2023) jt juubelinäitused.

Varem on Vastseliina rahvamajas tegutsenud veel naiskoor, meeskoor, meeskvartett, poistekoor, instrumentaalansambel, segaansambel, instrumentaal-vokaal ansambel, ansambel Armuke (2005), täiskasvanute näitering, tantsuveteranide rühm Tave (1972–2018), Vastseliina kammerkoor (1988–2019), Vastseliina naisteklubi (1995–..?), Vastseliina Teisipäevaklubi (1995–...), tantsu- ja võimlemisklubi Exit (2003–2014) ning lasterühm Mikud-Mannid (2004–2009).

Üritused

Ürituste korraldamisel aitavad kaasa ning panevad õla alla rahvamajas koos käivad huviringid. Suuremad ettevõtmised saavad teoks ühiste arutelude ning mõttetalgute tulemusena koostöös valla haridusasutuste, seltside ning rahvamajas tegutsevate huviringidega.

Traditsioonilised üritused

• Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritused
• pärimuspäev
• kevadpidu
• eakatepäeva väljasõidud
• advendiaja alguse tähistamine,
• jõulupeod eakatele,
• jõululaat,
• üle aastate aastavahetusepidu,
• rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm).
• tantsuõhtud,
• kontserdid,
• külalisetendused,
• rohevahetus,
• üritustesarjas „Viis Võru valla päeva" Vastseliina piirkonna päev
• Eestimaa rahvamajade päev/nädal
• raamatukogude korraldusel kohtumisõhtud kirjandusinimestega
• töötoad (näiteks küünalde ja pärlitest kaelakeede meisterdamine, klaasitööd, fruktodisain jpt)

Ago Ruusi näituse avamine Vastseliina rahvamajas. Foto: Anneli Lõhmus

Näitused

Vastseliina rahvamajas teise korruse fuajees ja peeglisaalis korraldatakse näitusi. Neist kõige huvipakkuvamad ja rahvarohkemad on olnud Võru valla aukodaniku, kohaliku ajaloouurija ja jäädvustaja Ago Ruusi fotonäitused: „Vastseliina alevik 100 „Aleviku algaastate vastseliinlasi”“ (2022 ja 2023), „Laadapildid“ (2021), "Pildid klaasidelt. Jäädvustusi Vastseliina kandi inimestest." (2013). Oma töid on eksponeerinud ka Vastseliina käsitööühing.

Välislingid

• Vastseliina rahvamaja koduleht