Vaseroheline
Vaseroheline ehk verdigris, ka aerugo on sinakasrohelise värvusega anorgaaniline tehislik värvipigment, mis oli maalikunstis pigmendina kasutusel alates keskajast kuni 17. sajandini. Pigmenti valmistati äädikhappes vaselaaste oksüdeerides.[2]
Etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetus verdigris pärineb vanaprantsuse verte grez'ist ehk vert-de-Grèce' ist ('Kreeka roheline').[3]
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Pigment on tagasihoidliku katvusega, sinakasrohelise värvusega, mis oli kuni 19. sajandini olemasolevatest värvipigmentidest (roheline muld, malahhiit, verdigris) saadav säravaim roheline värvitoon. Sageli kasutati seda pigmendi läbipaistvust ära kasutades laseeriva kihina (vaseresinaat) plii-tinakollasel või pliivalgel, või siis segati roheline pigment emma-kummaga. Vaseroheline on keemiliselt väga ebastabiilne, kõige ebapüsivam kõigist vasevärvidest - aja jooksul muutub see tumepruuniks või mustaks. Ühend on väga mürgine - tänapäeval seda seetõttu enam ei kasutata.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Verdigris. - ColourLex
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ 3,0 3,1 "Verdigris. - Pigments through the Ages". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. mai 2022. Vaadatud 5. juulil 2022.