Varude juhtimise süsteem
Varude juhtimise süsteem (inglise keeles vendor-managed inventory; VMI) on tarnija poolt juhitud kauba süsteem.
See logistiline lahendus on kõige levinum Kesk-Euroopas, kuid kasutusel on see üle maailma. Eestis on VMI-d kasutatud juba peaaegu viimased 20 aastat. VMI lahendust pakuvad Eestis vähesed ettevõtted. VMI-ga vähenevad logistilised kulutused ning klient peab vähem muretsema, et tema kaubavarud oleksid õigel ajal õiges kohas.
VMII-süsteem tähendab, et tarnija kontrollib kliendi kaubavarusid. Tavaliselt töötab kaubaost nii, et tellija esitab tellimuse ja tarnija saadab soovitud kauba kohale. VMI puhul jagab ostja infot läbimüügi ja hetke laoseisu kohta ning tarnija saab saata kaupa vastavalt vajadusele juurde. Klient ei pea ise kaubavarude olemasolu üle muretsema. Tarnija teeb selle osa tööst ära ja peab tagama, et kliendil oleks piisavas koguses kaupa kogu aeg olemas. Sellega hoitakse kokku ka logistilisi kulutusi. Selle asemel, et inimesed käiksid kontrollimas kaubavarusid või koostaksid tellimusi, teevad kogu töö ära arvutid ning inimestel jääb üle vaid asju kontrollida ja kinnitada.[1]
Selleks, et VMI töötaks tõhusalt, on vaja tarnijal täielikku ligipääsu vajalikele andmetele. Oluline on teada, millised on kliendi varude suurused, tarneplaan, tuleviku prognoos ning müügi aruanded. Kahel osapoolel tuleb kokku leppida ka vastutuse osa. Algselt on vastutav tarnija, kuid mingil hetkel peab vastutus üle minema kliendile. Selleks, et kõik toimiks kasumit tootes, tuleb vajalikud detailid omavahel kokku leppida.[2]
VMI tööprotsessid[muuda | muuda lähteteksti]
VMI koosneb põhiliselt neljast osast: andmeside, arvutused, aruandlus ning jälgimine. Selleks, et süsteem toimiks, tuleb täita kõiki nimetatud punkte. Algselt on kaup toodud tarnija lattu ning vastavalt tellimustele hakatakse kaupa kliendile toimetama. VMI saab alguse kliendist, kes peab edastama tootetugevuse aruande tarnijale. See sisaldab kõike vajalikku müügi ning inventuuri kohta. VMI tarkvara analüüsib seejärel saadud andmeid ning loob tellimused. Erinevad valemid annavad kokku tellimusnimekirja. Arvutustes kasutatakse prognooside, müügi sageduse ning teiste müügitegurite informatsiooni. Seejärel peab tarnija üle vaatama automaatselt tehtud tellimuse ning vajadusel tegema selles parandusi või saatma kinnituse ning ostuarve kliendile. Kui kinnitus on antud, saab tarnija panna kauba teele.[3]
Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiselt püütakse ettevõtte tegevuses vähendada raiskamist, kulusid ning arendada ettevõtte ja tarnija vahelisi suhteid selliseks, et nii ostjad kui ka tarnijad saavutaksid vastastikku paremaid tulemusi. Selline tegevus võib kaasa tuua märkimisväärset kulusäästu (5-25%). Kokkuhoid annab võimaluse kasutada raha ja aega mõne teise tegevuse jaoks.[2]
Partnerid töötavad koos ühe eesmärgi suunas ning see aitab hoida suhteid tarnijate ning kliendi vahel. Samuti vähenevad inimeste poolt tehtud andmesisestusevead. Sellise lahendusega on kaupa võimalik saata suuremates kogustes ning pikema tarneajaga. Nii saab näiteks lennutranspordi vahetada mõne odavama transpordiliigi vastu. Ajaliselt on tegu pikema perioodiga, kuid rahaliselt on see kasulik. Selline süsteem tagab et, kliendil ei saa kaubavarud laost otsa. [4]
VMI- süsteem on kasulik nii tarnijale kui ka kliendile. VMI annab automaatselt ülevaate kliendi kaubavarude vajadusest ja kogustest. Sellega hoitakse ära pikad tarneajad ja olukord, kus kliendil ei pruugi vaja minevaid tooteid olemas olla. VMI on kasulik mõlemale osapoolele ning toob endaga kaasa säästu nii majanduslikus kui ka ajalises mõttes.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kairi Oja (13.06.2016). "Uus süsteem keerab kauplejate loogika pea peale". Äripäev. Vaadatud 08.06.2018.
- ↑ 2,0 2,1 R.Rüütel. "Väikese väärtusega materjalid ostuprotsessi analüüs ja parendusvõimalused ettevõttes ABB AS Elektrimasinate tehas" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018.
- ↑ "True Commerce Datalliance".[alaline kõdulink]
- ↑ Balti Logistika. "VMI teenus".