Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse

Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse
	Osa külmast sõjast, Hiina-Nõukogude tülist, Albaania-Nõukogude tülist, Jugoslaavia-Nõukogude tülist ja 1968. aasta meeleavaldustest
	Nõukogude Liidu tank Prahas
Toimumisaeg	20.–21. august 1968 ; (2 päeva)
Toimumiskoht	Tšehhoslovakkia
Tulemus	VLO võit KSČ reformide lõpetamine; Moskva protokoll; Alexander Dubček astub KSČ juhi kohalt tagasi; KSČ uueks juhiks saab Gustáv Husák ja algab normaliseerimine; NSVL-i väed jäävad Tšehhoslovakkiasse 1991. aastani; Albaania lahkub VLO-st;
Osalised
Tšehhoslovakkia ; Diplomaatiline toetus: ; Rumeenia ; Jugoslaavia ; Albaania ; Hiina	Varssavi Lepingu Organisatsioon Nõukogude Liit; Bulgaaria; Poola; Ungari; Logistiline toetus: Ida-Saksamaa; Diplomaatiline toetus: ; Kuuba ; Põhja-Korea ; Põhja-Vietnam ; Mongoolia
Väejuhid või liidrid
Alexander Dubček ; Ludvík Svoboda ; Oldřich Černík ; Martin Dzúr ; Diplomaatiline toetus: ; Nicolae Ceaușescu ; Josip Broz Tito ; Enver Hoxha ; Mao Zedong ; Zhou Enlai	Leonid Brežnev ; Nikolai Podgornõi ; Aleksei Kossõgin ; Andrei Gretško ; Ivan Jakubovski ; Todor Živkov ; Dobri Džurov ; Władysław Gomułka ; Wojciech Jaruzelski ; János Kádár ; Lajos Czinege ; Walter Ulbricht ; Diplomaatiline toetus: ; Fidel Castro ; Kim Il-sŏng ; Hồ Chí Minh ; Jumdžaagijn Tsedenbal
Jõudude suurus
235 000 (18 diviisi) ; 2500–3000 tanki ; 100 000+ meeleavaldajat	Algne sissetung: ; 250 000 (20 diviisi) ; 2000 tanki ; 800 lennukit ; Tippajal: ; 500 000 ; 6300 tanki
Kaotused
137 hukkunud tsiviilisikut ; 500 raskelt haavatud tsiviilisikut	96 hukkunut (84 õnnetustes) ; 87 haavatut ; 5 enesetappu ; 10 hukkunut (õnnetustes ja enesetappudes) ; 4 hukkunut (õnnetustes) ; 2 hukkunut
	70 000 inimest põgenes kohe pärast sissetungi Läände, sametrevolutsiooniks oli põgenike arv 300 000

Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse (ametlikult operatsioon Doonau) oli nelja Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) riigi (Nõukogude Liit, Poola, Bulgaaria ja Ungari) vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse ööl vastu 21. augustit 1968.^[1] Tšehhoslovakkiasse tungis ligi pool miljonit sõdurit, VLO riikidest keeldusid osalemast Rumeenia ja Albaania.^[2] Ida-Saksamaalt osales invasioonis vaid paar instruktorit, kuna mõni tund enne sissetungi algust tuli Moskvast käsk Ida-Saksamaalt mitte piiri ületada. Okupatsiooni käigus hukkus 137 Tšehhoslovakkia tsiviilisikut ning 500 sai raskelt haavata.^[3]^[4]

Sissetungiga katkestati Alexander Dubčeki Praha kevade liberaalsed reformid ning anti võim Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (KSČ) autoritaarsele tiivale. Selle ajastu Nõukogude Liidu välispoliitikat tunti Brežnevi doktriini nime all.^[5]

Sissetung oli rahvusvaheliselt vastuoluline ning tekitas väga vastakaid arvamusi. Kuigi enamik Varssavi pakti riikidest oli sissetungi poolt ning seda toetasid ka mõned kommunistlikud riigid mujal maailmas, oli sellel palju vastaseid. Sissetungi mõistsid kommunistlikest režiimidest hukka Albaania, Rumeenia ning Hiina. Paljud kommunistlikud parteid üle maailma kaotasid populaarsust, kritiseerisid Nõukogude Liitu, lõhenesid või lõpetasid tegevuse. Sissetungist sai alguse sündmuste jada, mis päädis Leonid Brežnevi ja USA presidendi Richard Nixoni rahuga pärast viimase visiiti Hiinasse aastal 1972.

Tšehhoslovakkia invasiooni mõjusid on ajaloolased palju analüüsinud ning seda peetakse üheks külma sõja tähtsamaks sündmuseks. Paljude hinnangul algas sissetungist kommunistlike režiimide allakäik kõikjal maailmas, mis lõpuks viis 1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Vaata ka

Viited

↑ globalsecurity.org (27. aprill 2005). "Global Security, Soviet occupation of Czechoslovakia". GlobalSecurity.org. Vaadatud 19. jaanuar 2007.
↑ A Look Back … The Prague Spring & the Soviet Invasion of Czechoslovakia. Central Intelligence Agency. Retrieved on 11 June 2016.
↑ Fraňková, Ruth (18. august 2017). "Historians pin down number of 1968 invasion victims". radio.cz. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2017. Vaadatud 30. august 2018.
↑ "August 1968 – Victims of the Occupation". ustrcr.cz. Ústav pro studium totalitních režimů. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 23. juuni 2011.
↑ Chafetz, Glenn (30. aprill 1993). Gorbachev, Reform, and the Brezhnev Doctrine: Soviet Policy Toward Eastern Europe, 1985–1990. Praeger Publishers. ISBN 978-0-275-94484-1.

Välislingid

"Soviet Invasion of Czechoslovakia": Collection of archival documents on www.DigitalArchive.org
Project 1968–1969, page dedicated to documenting the invasion, created by the Totalitarian Regime Study Institute

[Global-1] security.org (27. aprill 2005). "Global Security, Soviet occupation of Czechoslovakia". GlobalSecurity.org. Vaadatud 19. jaanuar 2007.

[cia-2] A Look Back … The Prague Spring & the Soviet Invasion of Czechoslovakia. Central Intelligence Agency. Retrieved on 11 June 2016.

[victims-3] Fraňková, Ruth (18. august 2017). "Historians pin down number of 1968 invasion victims". radio.cz. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2017. Vaadatud 30. august 2018.

[victims2-4] "August 1968 – Victims of the Occupation". ustrcr.cz. Ústav pro studium totalitních režimů. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 23. juuni 2011.

[5] Chafetz, Glenn (30. aprill 1993). Gorbachev, Reform, and the Brezhnev Doctrine: Soviet Policy Toward Eastern Europe, 1985–1990. Praeger Publishers. ISBN 978-0-275-94484-1.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]