Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse

Allikas: Vikipeedia
"Tšehhoslovakkia invasioon" suunab siia. 1938. aasta sündmuste kohta vaata artiklit Saksa okupatsioon Tšehhoslovakkias.
Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse
Osa külmast sõjast, Hiina-Nõukogude tülist, Albaania-Nõukogude tülist, Jugoslaavia-Nõukogude tülist ja 1968. aasta meeleavaldustest
Toimumisaeg 20.–21. august 1968
(2 päeva)
Toimumiskoht Tšehhoslovakkia
Tulemus

VLO võit

Osalised
 Tšehhoslovakkia
Diplomaatiline toetus:
 Rumeenia
 Jugoslaavia
 Albaania
 Hiina
Varssavi Lepingu Organisatsioon

Logistiline toetus:

Diplomaatiline toetus:
 Kuuba
 Põhja-Korea
Vietnam Põhja-Vietnam
 Mongoolia
Väejuhid või liidrid
Tšehhoslovakkia Alexander Dubček
Tšehhoslovakkia Ludvík Svoboda
Tšehhoslovakkia Oldřich Černík
Tšehhoslovakkia Martin Dzúr
Diplomaatiline toetus:
Rumeenia Nicolae Ceaușescu
Jugoslaavia Josip Broz Tito
Albaania Enver Hoxha
Hiina Mao Zedong
Hiina Zhou Enlai
Nõukogude Liit Leonid Brežnev
Nõukogude Liit Nikolai Podgornõi
Nõukogude Liit Aleksei Kossõgin
Nõukogude Liit Andrei Gretško
Nõukogude Liit Ivan Jakubovski
Bulgaaria Todor Živkov
Bulgaaria Dobri Džurov
Poola Władysław Gomułka
Poola Wojciech Jaruzelski
Ungari János Kádár
Ungari Lajos Czinege
Saksa Demokraatlik Vabariik Walter Ulbricht
Diplomaatiline toetus:
Kuuba Fidel Castro
Põhja-Korea Kim Il-sŏng
Vietnam Hồ Chí Minh
Mongoolia Jumdžaagijn Tsedenbal
Jõudude suurus
235 000 (18 diviisi)
2500–3000 tanki
100 000+ meeleavaldajat
Algne sissetung:
250 000 (20 diviisi)
2000 tanki
800 lennukit
Tippajal:
500 000
6300 tanki
Kaotused
137 hukkunud tsiviilisikut
500 raskelt haavatud tsiviilisikut
Nõukogude Liit 96 hukkunut (84 õnnetustes)
87 haavatut
5 enesetappu
Poola 10 hukkunut (õnnetustes ja enesetappudes)
Ungari 4 hukkunut (õnnetustes)
Bulgaaria 2 hukkunut

70 000 inimest põgenes kohe pärast sissetungi Läände, sametrevolutsiooniks oli põgenike arv 300 000

Varssavi Lepingu Organisatsiooni sissetung Tšehhoslovakkiasse (ametlikult operatsioon Doonau) oli nelja Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) riigi (Nõukogude Liit, Poola, Bulgaaria ja Ungari) vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse ööl vastu 21. augustit 1968.[1] Tšehhoslovakkiasse tungis ligi pool miljonit sõdurit, VLO riikidest keeldusid osalemast Rumeenia ja Albaania.[2] Ida-Saksamaalt osales invasioonis vaid paar instruktorit, kuna mõni tund enne sissetungi algust tuli Moskvast käsk Ida-Saksamaalt mitte piiri ületada. Okupatsiooni käigus hukkus 137 Tšehhoslovakkia tsiviilisikut ning 500 sai raskelt haavata.[3][4]

Sissetungiga katkestati Alexander Dubčeki Praha kevade liberaalsed reformid ning anti võim Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (KSČ) autoritaarsele tiivale. Selle ajastu Nõukogude Liidu välispoliitikat tunti Brežnevi doktriini nime all.[5]

Sissetung oli rahvusvaheliselt vastuoluline ning tekitas väga vastakaid arvamusi. Kuigi enamik Varssavi pakti riikidest oli sissetungi poolt ning seda toetasid ka mõned kommunistlikud riigid mujal maailmas, oli sellel palju vastaseid. Sissetungi mõistsid kommunistlikest režiimidest hukka Albaania, Rumeenia ning Hiina. Paljud kommunistlikud parteid üle maailma kaotasid populaarsust, kritiseerisid Nõukogude Liitu, lõhenesid või lõpetasid tegevuse. Sissetungist sai alguse sündmuste jada, mis päädis Leonid Brežnevi ja USA presidendi Richard Nixoni rahuga pärast viimase visiiti Hiinasse aastal 1972.

Tšehhoslovakkia invasiooni mõjusid on ajaloolased palju analüüsinud ning seda peetakse üheks külma sõja tähtsamaks sündmuseks. Paljude hinnangul algas sissetungist kommunistlike režiimide allakäik kõikjal maailmas, mis lõpuks viis 1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. globalsecurity.org (27. aprill 2005). "Global Security, Soviet occupation of Czechoslovakia". GlobalSecurity.org. Vaadatud 19. jaanuar 2007.
  2. A Look Back … The Prague Spring & the Soviet Invasion of Czechoslovakia. Central Intelligence Agency. Retrieved on 11 June 2016.
  3. Fraňková, Ruth (18. august 2017). "Historians pin down number of 1968 invasion victims". radio.cz. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2017. Vaadatud 30. august 2018.
  4. "August 1968 – Victims of the Occupation". ustrcr.cz. Ústav pro studium totalitních režimů. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 23. juuni 2011.
  5. Chafetz, Glenn (30. aprill 1993). Gorbachev, Reform, and the Brezhnev Doctrine: Soviet Policy Toward Eastern Europe, 1985–1990. Praeger Publishers. ISBN 978-0-275-94484-1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]