Vanik (peaehe)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vanik on setu neidude venepärane peaehe.[1]

Vanik oli umbes 10 cm laiune papist või kasetohust valmistatud poolvõru, mis oli kaetud siid- või villase riide ning kardpaeltega. Vaniku ülemine serv oli ääristatud kitsa punase volditud paelaga (hari). Otstes olevate paelte abil seoti vanik pähe nii, et selle alumine serv jäi harilikult poole lauba kõrgusele. Enamasti kattis vaniku allosa rullikeeratud ja kuklas sõlmitud rippuvate otstega brokaat- või siidrätt, selle puudumisel seoti peol vanikule lihtsalt kuklaosas rippuvaid siidpaelu.[2]

19. sajandi I poolel kanti vanikut neidude poolt veel argipäeviti, sajandi II poolel vaid pidulikul sündmusel - peamiselt pruuttüdrukud pulmas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 230
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 338

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]