Valmiera praostkond
| läti keeles Valmieras prāvesta iecirknis | |
| Asutatud | 1784 |
|---|---|
| Peakorter | Valmiera |
| Valmiera praostkonna praost | ... |
Valmiera praostkond on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku luteri kiriku praostkond Lätis.
Valmiera praostkond kuulub LELK Riia peapiiskopkonda. Läti evangeelne-luterlik kirik jaguneb kolmeks piiskopkonnaks (Riia, Daugavpilsi, Liepāja) ja 15-ks praostkonnaks. Riia peapiiskopkonda kuuluvad ka Läti Cēsise, Ikšķile, Jurmala, Riia, Valmiera piiskopkond. Kokku on Lätis 15 praostkonda: Balvi, Bauska, Cēsise, Daugavpilsi, Grobiņa, Alūksne, Ikšķile, Jelgava, Jūrmala, Kandava, Kuldīga, Piltene, Riia praostkond, Sēlpilsi ja Valmiera praostkond.[1]
Valmiera praostkonna praostid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1637–1657[2], Joachim Caschenius, Valmiera e. Volmari praost ja Valmiera koguduse pastor[3]
- 1654–1668, Christoph Kleinschmidt, Volmari praost ja Ruhja pastor
- Engelhard Mathian, Volmari praost ja Ruhja pastor
- 1689–1711[4], Klaus[5]/Claudius Gustav Nothhelfer (1679–1727), Volmari praost ja Astijärve kiriku pastor
- 1711–1717, David Reinken (Reineken) (1661−1722), Valga Jaani koguduses
- 172.–1741, Michael Klembken (1657–1741), Volmari praost ja Ēvele, Astijärve kiriku pastor
- 1741–1765, Tobias Christian Spreckelsen (1697–1765), Riia kreisi 2. osa praost ja Straupe kiriku pastor
- 1765–1767, Matthias Philip Vorhof, Riia kreisi 2. osa praost ja Astijärve kiriku pastor
- 1768–1771, Adam Weiss, Riia kreisi 2. osa praost ja Lemsalu kiriku pastor
- 1771–1775, Friedrich Gottlieb Hilde (1716–1775[6]), Riia kreisi 2. osa praost ja Valmiera koguduse pastor
- 1775–1779, Joachim Grave (1727–1779[7]), Riia kreisi 2. osa praost ja Lemsalu kiriku pastor
- 1780–1788, Christian Hermann Frobrig (1724–1817[8]), Riia kreisi 2. osa praost ja Volmari praost Volmari kreisis ja Straupe koguduse pastor
- 1788–1806, Martin Gottlieb Agapetus Loder (1739–1806[9]), Volmari praostkonna praost ja Valmiera koguduse pastor
- 1807–1816, Christoph Harder (1747–1818[10]), Volmari praost ja Rubene kiriku pastor
- 1816–1836, Karl Johann von Schroeder (1771−1840[11]), Volmari praost ja Lemsalu kiriku pastor
- 1837–1847, Arnold Gottlieb Wellig (1778–1864[12]), Volmari praost[13] ja Aloja kiriku pastor
- 1847–1862, Woldemar Friedrich Sielmann (1802–1866[14]), Valmiera praostkonna praost ja Straupe koguduse pastor
- 1863– Alexander Gustav Jungmeister (1815–1893[15]), Valmiera praostkonna praost ja Salatsi pastor
- 1890– Karl Leberecht Eduard Schlau (1851–1919[16]), Valmiera praostkonna praost ja Salatsi pastor
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1636. aastal moodustati Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus Rootsi riigikiriku luteriusu kirikute praostkonda: Eesti aladel 3 praostkonda ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia praostkond, Koknese praostkond ja Cēsise praostkond.
1740. aastast jagati Riia kubermangu Riia kreis 2 maakohtu ja praostkonna osaks (saksa k. Theil):
- 1. osa: 1) Volmari; 2) Ādaži koos Carnikavaga; 3) Skulte ja Liepupe; 4) Krimulda; 5) Daugavgrīva; 6) Lēdurga-Turaida; 7) Sigulda; 8) Mālpils; 9) Ropaži ja Allaži-Vangaži; 10) Üksküla-Salaspilsi; 11) Lielvārde ja Lieljumprava 12) Suntaži kihelkond
- 2. osa: 1) Astijärve; 2) Ēvele; 3) Rubene; 4) Straupe; 5) Umurga; 6) Lemsalu ja St Catharina; 7) Salatsi; 8) Väike-Salatsi; 9) Aloja; 10) Dikļi; 11) Matīši ; 12) Ruhja; 13) Härgmäe; 14) Luke kihelkond ja Valga[17].
Volmari ehk Valmiera ja Valga kreisi moodustamise järel 1783. aastal, moodustati ka Valmiera ehk Volmari praostkond (Wolmarsche Präpositur, Sprengel) ja Valga praostkond.
Kirikud ja kogudused
[muuda | muuda lähteteksti]- Straupe kirik ja Augstroze abikirik ja Straupe, Augstroze kogudused (saksa k. Roop ja Hochrosen),
- Liepupe kirik, Liepupe ja Skulte kogudused (saksa Pernigel und St. Matthaei oder Adiamünde),
- Rūjiena/Ruhja kirik, Ruhja kihelkonna Püha Bartolomeuse kogudus (saksa Rujen, Rūjiena),
- Limbaži/Lemsalu kirik, Limbaži Püha Johannese ja Püha Katariina kogudused (saksa Lemsal und St. Catharinen),
- Valmiera/Volmari Püha Siimoni kirik ja Valmiera Püha Siimoni kogudus (saksa Wolmar),
- Dikļi kirik ja Dikļi kogudus (saksa Dikkeln),
- Lielsalaca/Salatsi kirik ja Salatsi kogudus (saksa Salis),
- Rubene kirik ja Rubene kogudus (saksa Papendorf),
- Umurga kirik ja Umurga kogudus (saksa Ubbenorm),
- Mazsalaca/Väike-Salatsi kirik ja Väike-Salatsi Anna kogudus (saksa Salisburg),
- Aloja kirik ja Aloja kogudus (saksa Allendorf),
- Matīši kirik ja Matīši Püha Matteuse kogudus (saksa St. Matthiae),
- Burtnieki/Astijärve kirik ja Astijärve kogudus (saksa Burtneck, Burtneek)
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Piiskopkonna ja praostide ametikohad, www.lelb.lv
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 15
- ↑ August Buchholtz, Die Familie Caschenius: Biographische Materialien, dom.lndb.lv
- ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. II Zweiter Theil, H-P (1851), seite 101
- ↑ Johann Kallmeyer, "Die evangelischen Kirchen und Prediger Kurlands", Riia 1910, seite 555
- ↑ Hilde, Friedrich Gottlieb (1716-1775) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Grave, Joachim (1727-1779) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Christian Hermann Frobrig, Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich
- ↑ Loder, Martin* Gottlieb Agapetus (1739-1806) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Harder, Christoph (1747-1818) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schroeder, Johann Karl v. (1771-1840) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Wellig, Arnold Gottlieb (1778-1864) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 106
- ↑ Sielmann, Woldemar* Friedrich (1802-1866) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Jungmeister, Alexander Gustav (1815-1893) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schlau, Karl Leberecht Eduard (1851-1919) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 12-13
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Dr. Napiersky's Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland fortgesetzt von August Wilhelm von Keussler (Keußler). Riga 1877, seite 13-16
- Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 46-56