Vallasekretär
Valla- või linnasekretär on valla või linna järjepidevust tagav juhtiv ametnik, kes allub vallavanemale või linnapeale. Valla- või linnasekretär ei kuulu valla- või linnavalitsuse koosseisu, kuid tal on valitsuse istungitel sõnaõigus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus nägi ette vallavanemate ja vallavolikogude moodustamise ning vallavanemate abide määramise. Vallakirjutaja amet oli nimetatud seaduses määratud kaudselt, kohustades selleks koguduse õpetajat.[1] 1866. aastal välja antud Baltimaade Vallakogukonna seadus tegi juba kõikidele vallavolikogudele kohuseks alalisi vallakirjutajaid ametisse valida.[1]
Eesti Vabariigis hakati vallasekretäri seisundit õiguslikult reguleerima 4. aprillil 1921 vastu võetud vallanõukogu valimise seaduses[2], milles sätestati, et vallasekretär on vallavalitsuse liige koos vallavanema ja vähemalt ühe tema abiga.[3]
7. detsembril 1926 võttis Riigikogu eelnõu vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadusena vastu[4], mille kohaselt valis vallasekretäri vallavolikogu määramata ajaks vastava hariduse ja ettevalmistusega kodanike hulgast raamatute ja arvete pidamiseks, vallavalitsuse kantselei ja asjaajamise juhtimiseks. Vallavalitsuse koosseisu vallasekretär enam ei kuulunud.[5]
1937. aastal võeti vastu vallaseadus[6], mille kohaselt kuulus vallasekretär kohaliku omavalitsuse nimetatavate teenistujate hulka.[7] Seadus sätestas vallasekretärile kindlad nõuded. Selles sätestatud vallasekretäri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord kehtis Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.[8]
Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis taastati 1990. aastate alguses.[9] 10. novembril 1989 võttis tolleaegne Ülemnõukogu vastu Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seaduse, mille kohaselt kuulus vallasekretär vallavalitsuse koosseisu, olles ühtlasi kantselei eesotsas.[10]
Tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
1993. aastal võeti vastu tänini kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille kohaselt oli vallasekretär KOV juhtide kategooriasse kuuluv ametnik. Seaduse esialgse versiooni kohaselt kuulus vallasekretär ametikoha järgi vallavalitsuse koosseisu ja selline kord kehtis kuni 1999. aasta KOV valimisteni.[11] Tänapäeval ei kuulu vallasekretär enam vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.[12]
Valla- või linnasekretäriks võib saada vähemalt 21-aastane Eesti kodanik, kellel on õigusalane magistrikraad või samal erialal bakalaureusekraad ning kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat. Valla- ja linnasekretärina võib töötada ka isik, kellele on väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.[13]
Valla- ja linnasekretäri pädevuse alus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla- ja linnasekretäri tööülesanded tulenevad:
- kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest;
- teistest seadustest;
- valla või linna põhimäärusest;
- valla- või linnavalitsuse töökorrast;
- valla- või linnakantselei põhimäärusest;
- ametijuhendist.[13]
Valla- ja linnasekretäri tööülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Valla ja linnasekretäri ülesanded on järgmised:
- valla- või linnakantselei juhtimine:
- vallavanemale või linnapeale ettepanekute esitamine valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
- osalemine volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamisel;
- valitsuse määrustele ja korraldustele kaasallkirja andmine;
- valla- või linnavalitsuse ja volikogu õigusalane teenindamine;
- õigusaktide ja lepingute seaduslikkuse tagamine ja notariaaltoimingute korraldamine;
- valla või linna vapipitsati hoidmine;
- vallavalitsuse ja vallavolikogu töö avalikustamise korraldamine[13]
- personalitöö korraldamine;
- valimiste ettevalmistamine ja läbiviimise korraldamine;
- valla või linna kohtus esindamine või selleks teiste isikute volitamine;
- valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel osalemine ja istungite protokollimine;
- valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirjade andmine;
- muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine[14]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Nurk, H. Vallasekretäride kutseõigus ja ametioskus. – Maaomavalitsus, 1927, nr 5, lk 7–8.
- ↑ Vallanõukogude valimise seadus. RT 1921, 26, 18.
- ↑ Vallanõukogude valimise seadus § 83.
- ↑ Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus. RT 1926, 27, 104; 1933, 92, 670; 1934, 25, 188; 85, 704.
- ↑ Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus § 78.
- ↑ Vallaseadus. RT 1937, 32, 310; 1938, 37, 336; 43, 404; 59, 567; 1939, 17, 114; 1940, 49, 447; 89, 873.
- ↑ Olle, V. Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis 1918.a.-1940.a. Tartu, 2001, lk 57.
- ↑ Halop, M. Vallasekretäri institutsioon Eesti Vabariigis. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu, lk 12.
- ↑ Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus . ÜVT 1989, 34, 517; 1990, 14, 236.
- ↑ Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus § 6 lg 9; § 9 lg 3.
- ↑ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus. – RT I 1999, 75, 705.
- ↑ Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 55 lg 3.
- ↑ 13,0 13,1 13,2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I 1993, 37, 558, RT I 1993, 37, 558... RT I, 04.07.2017, 21.
- ↑ Olle, V. Kohaliku omavalitsuse õigus I osa. Tallinn, 2014, lk 112–114
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ajaloolise ülevaate tegemisel on kasutatud M. Halopi bakalaureusetöös (2005) toodud viiteid algallikatele