Valimiste avalikkuse põhimõte
Valimiste avalikkuse põhimõte on täiendav nõue üldiste, vabade, otseste, ühetaoliste ja salajaste valimiste kõrval ja selle sisuks on, et valimiste korralduse ja tulemuse kindlakstegemise olulised sammud peavad olema avalikkuse poolt kontrollitavad, kui seda ei piira kaalutlused mõne teise põhiõiguse tagamiseks.[1]
Sisuliselt tähendab see, et valimiste läbiviimise sammud peavad olema mõistetavad ja jälgitavad erialase ettevalmistuseta, nö keskmise kodaniku jaoks.[1]
Põhimõtet on väljendanud Saksamaa konstitutsioonikohus 2009. aastal, tuletades selle Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklist 38 ("üldised, vabad, otsesed, ühetaolised ja salajased valimised") koostoimes artikli 20 lõigetega 1 ja 2 ("demokraatlik vabariik", kus "riigivõim tuleneb rahvast", kes "teostab seda läbi valimiste").[1][2][3][4]
Saksamaa konstitutsioonikohus seadis oma 2009. aasta otsuses samasugused nõudmised ka elektroonilise hääletuse kasutamisele: "Elektrooniliste hääletusseadmete kasutamisel peavad valimiste läbiviimise ja tulemuste kindlakstegemise olulised sammud olema usaldusväärselt ja eriteadmisteta järele kontrollitavad."[5][6][7]
Eesti avalikkuses on valimiste avalikkuse põhimõtte olulisust e-hääletuse jaoks tutvustanud Märt Põder.[8][4][9][10]
Valimisseaduse muudatuste eelnõu, mis algatati Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt 17. detsembril 2015 ja võeti vastu 13. aprillil 2016, küll nimetab seletuskirjas "valimistoimingute avalikkuse põhimõtet", kuid ei ava selle olemust ega päritolu.[11]
Eesti õiguspraktikas on sarnast põhimõtet väljendanud Riigikohtu esimees Villu Kõve oma konkureerivas arvamuses kohtuasjas 5-23-20: "Nõustun otsuses väljendatud kriitikaga elektroonilist valimist puudutava regulatsiooni kohta ning leian, et olulisuse põhimõttest lähtudes tuleks elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise olulisemad reeglid kehtestada seadusega /---/ ning olema vähemalt üldjoontes arusaadavad ka sügavamaid eriteadmisi omamata /---/."[12]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Grundsatz der Öffentlichkeit". POLYAS (saksa). Vaadatud 11. märtsil 2025.
- ↑ "Art 38 GG - Einzelnorm". www.gesetze-im-internet.de. Vaadatud 11. märtsil 2025.
- ↑ "Art 20 GG - Einzelnorm". www.gesetze-im-internet.de. Vaadatud 11. märtsil 2025.
- 1 2 Märt Põder (16. märts 2023). "E-hääletuse põhiseaduslikkus eksisteerib ainult kuulujuttudes". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. märtsil 2025.
- ↑ "Urteil vom 3. März 2009". Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikohus. 3. märts 2009.
- ↑ "Saksa ülemkohus tunnistas kohaliku e-hääletuse ebaseaduslikuks". Postimees. 3. märts 2009. Vaadatud 29. mail 2025.
- ↑ "FOOKUS ⟩ Rahvusvaheline digiturbe aktivist: e-hääletust usaldatavaks muuta pole võimalik". Arvamus. 20. juuni 2025. Vaadatud 21. juunil 2025.
- ↑ Märt Põder (9. märts 2015). "Kohustus usaldada e-hääletust?". Õhtuleht. Vaadatud 15. märtsil 2025.
- ↑ Põder, Märt (9. mai 2024). "Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "E-valimised – oht demokraatiale" arutelu". Riigikogu.
- ↑ Märt Põder (7. märts 2025). "Topeltpõhjaga valimiskasti saladus". Postimees. Vaadatud 11. märtsil 2025.
- ↑ "Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 160 SE". Riigikogu. 13.04.2016. Vaadatud 28. augustil 2025.
- ↑ "Riigikohtunik Villu Kõve konkureeriv arvamus asjas nr 5-23-20". www.riigikohus.ee. Vaadatud 11. märtsil 2025.