Valgevene vabaõhumuuseum

Allikas: Vikipeedia
Süütamist ootav võinädala lõke

Valgevene riiklik rahvusliku arhitektuuri ja eluviisi muuseum (Беларускі дзяржаўны музей народнай архітэктуры і побыту) on vabaõhumuuseum Valgevenes Minski rajoonis Ščomyślica külanõukogus Aziarco agrolinnakese ja Stročyca küla vahel.

Idee asutada Valgevene vabaõhumuuseum pärineb Ferdynand Ruščycilt ja see esitati esmakordselt aastal 1908. Vabaõhumuuseum asutati 9.detsembril 1976 ja alustas tegevust 1988. aastal.

Muuseumile kinnitati 151 hektari suurune maa-ala Minski lähedal Mienka ja Pciči jõe kallastel. Muuseumi territooriumile jäid arvukad kääpad ja linnamägi, mis rajati enne meie ajaarvamist. Mõnede oletuste kohaselt on see linnamägi Minski linna algne asupaik.

Muuseumi territoorium on planeeritud kuueosalisena, iga osa peaks esindama üht Valgevene ajaloolis-etnograafilistest piirkondadest. Praeguseks on külastajatele avatud kolm piirkonda, Paniamonnie ning Ida- ja Lääne-Polesje pole veel valminud.

Muuseumi territooriumil paikneb kõrts, kus pakutakse traditsioonilisi valgevene roogasid. Rahvalike pühade puhul on muuseumis eriprogrammid.

Kesk-Valgevene[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Valgevene piirkonnas on kajastatud suurem osa Minski oblastist ja Mahiloŭ oblasti lääneosa. Sealsed eksponaadid on õigeusu kirik Klecki rajoonist, XX sajandi alguse koolimaja Vilejka rajoonist, XIX sajandi lõpu magasiait Hłuski rajoonist, XIX sajandi lõpus ehitatud kõrts Niasviži rajoonist, XX sajandi alguse kõrts Maładziečna rajoonist, XIX sajandi lõpus ehitatud tuuleveski Klecki rajoonist ja Vilejka rajoonist pärinev teeäärne kabel aastast 1802. Lisaks on seal rajatud Kesk-Valgevenele tüüpiline mõisakompleks koos kõrvalhoonetega.

Padniaproŭje[muuda | muuda lähteteksti]

Padniaproŭje piirkonnas on kajastatud suurem osa Mahiloŭ oblastist, samuti Viciebski oblasti Orša ja Dubroŭna rajoon ning Homieli oblasti idaosa. Sealsed eksponaadid on õigeusu kirik Barańist (1702, XX sajandi alguses ehitatud tuuleveski Chocimski rajoonist ning talud Dubroŭna ja Čavusy rajoonist.

Paazierje[muuda | muuda lähteteksti]

Paazierje piirkonnas on kajastatud suurem osa Viciebski oblastist, samuti ka Minski oblasti põhjaosa. Sealsed eksponaadid on XX sajandi alguse tuuleveski Miadziełi rajoonist, XX sajandi alguse küün Miory rajoonist, XIX sajandi alguses ehitatud rehi Brasłaŭ rajoonist, XX sajandi alguse kuur Pastavy rajoonist, XVII sajandil ehitatud õigeusu kirik koos kellatorniga Hłybokaje rajoonist, samuti traditsioonilised talud Hłybokaje ja DokŠycy rajoonist.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]