Mine sisu juurde

Valgesaba-kiivitaja

Allikas: Vikipeedia
Valgesaba-kiivitaja

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Tülllased Charadriidae
Perekond Kiivitaja Vanellus
Liik Valgesaba-kiivitaja
Binaarne nimetus
Vanellus leucurus
Lichtenstein, 1823
Sünonüümid

Charadrius leucurus
Chettusia leucura
Vanellochettusia leucura

Valgesaba-kiivitaja (Vanellus leucurus) on tülllaste sugukonda kuuluv lind.

Valgesaba-kiivitaja on 26–29 cm pikk, tiibade siruulatus on 67–70 cm. Kaalub 99–198 g.[2]

Graatsiline ja sale. Jalad on pikad. Nägu ja saba on valged, ülejäänud pea ja selg on pruunid, rind on hall.[2]

Valgesaba-kiivitajad elavad Türgis, Süürias, Aserbaidžaanis, Iraagis, Iraanis ja Pakistanis. Talvitavad Sudaanis, Iraagis, Iraanis, Pakistanis, Indias ja Türkmenistanis.[2]

Eestis on ta eksikülaline.[3]

Elavad järvede ja jõgede ääres.[2]

Toituvad putukatest, eriti mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest ja kärbsevastsetest. Söövad ka usse, limuseid ja koorikloomi.[2]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti pesitsevad kolooniates, kus võib olla sadu linde. Võivad pesitseda koos teiste liikidega näiteks karkjalgade ja tiirlastega.[2] Pesa asub maapinnal vooderdamata lohus.[4]

Emaslinnud munevad aprilli keskpaigast maini.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 39 × 28 mm. Muna kaalub 16,2 g.[4] Haudumisperiood kestab 21–24 päeva. Pojad lahkuvad pesast 30 päeva vanuselt.[2]

  1. ↑ BirdLife International (2020). Vanellus leucurus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2020.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 419. ISBN 84-87334-20-2.
  3. ↑ Sissekanne Eesti eElurikkuse andmebaasis
  4. 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The plovers, sandpipers, and snipes of the world (inglise). University of Nebraska Press. Lk 93-95. ISBN 0-8032-2553-9.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]