Valge Hobu kõrts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Valge Hobu" võõrastemajais Sankt Wolfgangis

"Valge Hobu kõrtsis" (saksa keeles Im weißen Rössl) on Ralph Benatzky operett või muusikaline komöödia kolmes vaatuses Hans Mülleri ja Erik Charelli libreto ning Robert Gilberti laulusõnadele Oskar Blumenthali ja Gustav Kadelburgi samanimelise lustimängu (1897) järgi. Täiendavaid muusikalugusid on juurde kirjutanud Bruno Granichstäder, Robert Gilbert, Robert Stolz ja Hans Frankowski.

Faktoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Max Hansen Leopoldi rollis 1935

Esmaettekanne toimus 8. novembril 1930 Berliini Grosses Schauspielhaus’is. Rollide loojateks olid seal Camilla Spira (Josepha), Max Hansen (Leopold), Paul Hörbiger (Franz Joseph II), Otto Wallburg (Dr. Otto Siedler), Trude Lieske (Ottilie), Siegfried Arno (Sigismund).

Berliini operetikoolkonna üks väljapaistvamaid teoseid. Komponeeritud Berliini teatridirektori ja revüüoperettide lavastaja Erik Charelli initsiatiivil, kes oli koos näitleja Emil Janningsi ja tema abikaasaga lõunatanud Salzburgi lähedal hotelli Weißes Rössl terrassil, kus Jannings vahetas kelneriga vaimukaid repliike näidendist „Valge hobu”, milles Jannings oli esitanud Giesecke rolli. Charellil tärkas seda kuuldes uue opereti idee. Ta tegi Benatzkyle ettepaneku komponeerida tolle näidendi faabulale muusika. Ettevõtliku mehena planeeris ta ka otsekohe ära esietenduse, mis pidi toimuma poole aasta pärast.

Benatzky ei suutnud püsida karmides ajaraamides ja nii tempokalt komponeerida. Ta tellis lepingu päästmiseks lugusid ka teistelt heliloojatelt. Suurima panuse andis Robert Stolz, kellelt on opereti ühed mahlakamad lood „Die ganze Welt ist Himmelblau” ja „Mein Liebeslied muß ein Walser sein”. Stolz on oma memuaarides kirjutanud, et ta ei saanud oma töö eest punast krossigi. Tükk oli omal ajal Berliini teatrite tõmbenumber. Seda esitatakse tänapäeval aeg-ajalt nii saksa keelt kõnelevates riikides kui ka Põhja-Euroopas.

Eestis on teost lavastatud „Valge Hobu võõrastemaja” nime all Estonias 1933, Võru Kandles 1933 ja Pärnu Endlas 1993.

Peamised osad: Josepha Vogelhuber (sopran), Leopold Branmeyer (tenor), Wilhelm Giesecke (kõneroll), Ottilie Giesecke (subrett), dr Erich Siedler (tenor), Sigismund Sülzheimer (buffo bass), professor Dr Hinzelmann (bariton), Klärchen Hinzelmann (subrett), keiser Franz Joseph II (bariton).

Faabula[muuda | muuda lähteteksti]

Opereti ettekanne 2014. aastal Austrias

Tegevus toimub enne Esimest maailmasõda Austrias Wolfgangsee järve ääres Salzkammergutis Valge Hobu nimelise võõrastemaja ümbruses. Varakas ja ligitõmbav leskproua Josepha on selle võõrastemaja omanik. Ta lükkab tagasi peakelner Leopoldi lähenemiskatsed, kuna on ise rohkem huvitatud varakast advokaadist dr Siedlerist. Leopold veenab võõrastemajas viibiva riidetöösturi Wilhelm Giesecke tütart Ottiliet teda aitama väikese manöövri läbiviimisel. Nimelt soovib Leopold, et Ottilie meelitaks oma poole Siedleri, nii et Josepha seda näeks.

Ottilie on aga omakorda sisse võetud Sigismundist, kes on Giesecke konkurent. Josepha mõistab peagi, et Siedleri armuavaldused ei ole siirad. Hotelli külastab keiser Franz Joseph II, mis suuresti aitab kaasa Josepha ja Leopoldi lõplikule lähenemisele. Josepha laseb küll oma peakelneri ametist lahti, kuid teatab, et võtab ta endale meheks.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • ansambel kooriga „Aber meine Herrschaften”
  • dr Siedleri ja Josepha duett kooriga „Im weißen Rössl am Wolfgangsee”
  • Josepha ja Giesecke duett kooriga „Im Salzkammergut”
  • koor „Eine Kuh so wie du”
  • Leopoldi laul kooriga „Wenn es hier mal richtig regnet”
  • Sigismundi ja Klärcheni duett „Was kann der Sigismund dafür” (Robert Gilberti muusika)
  • Keisri monoloog „’s ist einmal im Leben so”
  • Klärcheni ja Sigismundi või duett „Und als der herrgott mai gemacht”
  • Josepha või Leopoldi või duetina ettekandes laul „Mein Liebeslied muss sein Walzer sein” (Robert Stolzi muusika)
  • Leopoldi laul „Zuschaun kann i net” (Bruno Granichstaedteni muusika)
  • Leopoldi, dr Siedleri ja Ottilie tertsett kooriga „Erst wann’saus sein wird”
  • Leopoldi ja Josepha duett „Die ganze Welt ist himmelblau” (Robert Stolzi muusika)
  • finaal „Laßt uns Champus trinken”

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1926 Saksamaa tummfilm. Režii Richard Oswald. Peaosades Liane Haid ja Max Hansen
  • 1935 Austria, režii Willi Forst. Peaosades Christl Mardayn ja Hermann Thimig
  • 1952 Lääne-Saksamaa, režii Willi Forst. Peaosades Johanna Matz ja Walter Müller
  • 1960 Lääne-Saksamaa/Austria, režii Werner Jacobs. Peaosades Waltraut Haas ja Peter Alexander
  • 1964 Sommar i Tyrol, Taani/Austri. Režii Erik Balling. Peaosades Susse Wold ja Dirch Passer
  • 1967 Lääne-Saksamaa, režii Hans-Dieter Schwarze. Peaosades Johanna Matz ja Peter Weck
  • 1994 Bar jeder Vernuft, Saksamaa, režii Ursli Pfister. Peaosades Toni Pfister, preili Schneider
  • 2013 Im weißen Rössl - Wehe du singst!, Saksamaa/Austria. Režii Christian Theede. Peaosades Edita Malovcic ja Fritz Karl