Mine sisu juurde

Valge-irvnokk

Allikas: Vikipeedia
Valge-irvnokk

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond Toonekurglased Ciconiidae
Perekond Irvnokk Anastomus
Liik Valge-irvnokk
Binaarne nimetus
Anastomus oscitans
(Boddaert, 1783)

Sünonüümid

Ardea oscitans

Valge-irvnokk (Anastomus oscitans) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Valge-irvnokk on 81 cm pikk. Tiiva pikkus on 392–408 mm, saba 183–217 mm.[2]

Nokk on 160 mm pikk. Lind ei saa nokka täielikult sulgeda, sest noka alumine pool on kaarjas. Kahe nokapoole vahele jääb 5,9 mm ruumi. Paljudel isenditel on alumise nokapoole ots veidi paremale kõver. Arvatavasti aitab see neil tigusid kodadest kätte saada.[3]

Sulestik on peamiselt valge. Pesitsusaja alguses lumivalge, veidi peale munemist muutuvad valged suled hallikaks.[4] Selg, tiivad ja saba on mustad. Silmad on valged, hallid või helepruunid. Silma ümbrus ja valjasriba on mustad.[2] Jalad on roosad.[4] Sarnaneb välimuselt valge-toonekurega, kuid ära tuntav noka kuju järgi.[2]

Elavad Indias, Sri Lankal, Tais ja Indohiinas.[5]

Elavad jõgede ja järvede ääres, padurates ning riisipõldudel. Võivad pesitseda inimasustuse lähedal.[5]

Toituvad tigudest, konnadest, krabidest ja suurtest putukatest.[5]

Otsivad toitu 10–50 cm kõrguses vees.[3]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pesitsevad kolooniates, vahel koos teiste liikidega. Ühe puu otsas võib olla 30 pesa. Pesa on ehitatud okstest ja vooderdatud lehtedega.[2]

Põhja-Indias pesitsevad juulist septembrini, Lõuna-Indias novembrist märtsini, Sri Lankal detsembrist aprillini. Kurnas on 2–4 muna mõõtmetega 57,9 × 41,2 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad[2] 27–30 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 35–36 päeva vanuselt.[5]

Valge-irvnokk võib elada 7-aastaseks.[5]

Looduslikud vaenlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Valge-irvnoka mune ja poegi söövad varaanid, varesed ja röövlinnud.[5]

  1. BirdLife International (2016). Anastomus_oscitans. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. 1 2 3 4 5 Ali, S.; Ripley, S. D. (1968). Handbook of the Birds of India and Pakistan (inglise). Kd 1. Oxford University Press. Lk 95–98.
  3. 1 2 Kahl, M. P. (1971). "Food and feeding behavior of Openbill Storks". Journal of Ornithology. 112: 21–35. DOI:10.1007/BF01644077.
  4. 1 2 Kahl, M. P. (1972). "Comparative ethology of the Ciconiidae. Part 5. The Openbill Storks (genus Anastomus)". Journal of Ornithology. 113: 121–137. DOI:10.1007/BF01640497.
  5. 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 458. ISBN 978-84-87334-10-8.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]