Valga praostkond (Liivimaa)
| saksa keeles Walksche Präpositur, Walksche Sprengel | |
| Peakorter | resideeriva praosti kogudusekirik |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Valga kreis |
| Valga praostkonna praost | ... |
| Peaorgan | Liivimaa konsistoorium |
Valga praostkond (saksa Walksche Präpositur, Sprengel oli luteri kiriku praostkond Liivimaa kubermangus, Valga kreisis.
_(1904).jpg)
Valga praostkonna praostid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1780–1786, Georg Bernhard Pritzbuer (1715–1786), Võnnu kreisi 2. osa ja Valga praostkonna praost ning Aluliina Maarja kiriku pastor[1]
- 1786–1805, Ernst Gottfried Hassenstein (1741–1805), Valga praostkonna praost ja Smiltene Maarja kiriku pastor
- 1805–1819, Joseph Immanuel Sahmen (1750−1819), Valga praostkonna praost ja Apekalnsi kiriku pastor
- 1819–1835, Otto Friedrich Paul von Rühl (1764−1835), Valga praostkonna praost ja Aluliina kiriku pastor[2]
- 1835–1847, Otto Christoph Heinrich Girgensohn, Valga praostkonna praost (Propst des Walksches Sprengels) ja Alūksne ja Zeltiņi koguduse pastor
- 1849–1855, Georg Gustav Schilling (1800–1880[3]), Valga praostkonna praost ja Gulbene-Ādaži pastor
- 1856–1894, Heinrich Christian Gustav Kupffer (1814–1898), Valga praostkonna praost ja Valga Jaani koguduse pastor
- 1895–1917, Carl Schilling (1845–1927[4]), Valga praostkonna praost ja Trikāta koguduse pastor
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Läti alade Rootsi riigikiriku luterlik Riia praostkond moodustati 1636. aastal, kui loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia praostkond, Koknese praostkond ja Võnnu praostkond.
Valga kuulus esialgu Tartu praostkonda. 1693. aastal eraldati Tartu praostkonnast Valga (Valka) Jaani kogudus ning liideti Riia maapraostkonnaga.[5]
Valga kreisi moodustamise järel 1783. aastal, moodustati ka Riia kreisist kolmest ja Võnnu kreisist kaheksast kihelkonnast, eraldi Valga praostkond.
Kirikud ja kogudused
[muuda | muuda lähteteksti]- Alūksne/Aluliina kirik kirik (Alūksnes luterāņu baznīca) ja Aluliina kogudus (saksa Marienburg und Seltinghof, (läti Alūksne an Zeltiņi)
- Ēvele kirik (Ēveles baznīca) ja Ēvele kogudus (saksa Wohlfahrt, Wollfahrt),
- Koivaliina kirik ja Koivaliina kogudus (saksa Adsel, Gaujiena),
- Palsmane Anna kirik ja Aumeisteri kogudused (saksa Palzmar und Serbigal, Palsmane an Cirgaïi),
- Valga Jaani kirik, Valga Jaani kogudus ja Valga Peetri-Luke kogudus, (saksa Walk),
- Trikāta kirik (Trikātas luterāņu baznīca) ja Trikāta kogudus (saksa Trikaten),
- Tirza kirik (Tirzas luterāņu baznīca) Tirza ja Velēna kogudused (saksa Tirsen und Wellan),
- Gulbene kirik, Gulbene ja Alamõisa kogudused (saksa Schwaneburg ja Aahof, Gulbene an Lejasciems, eesti Kulna),
- Härgmäe kirik ja Härgmäe kogudus (saksa Ermes, Ērģeme),
- Oppekaln/Apekalnsi kirik ja Apekalnsi kogudus (saksa Oppekaln, Apekalnsi),
- Valka Püha Katariina kirik, Luke/Lugaži kogudus (saksa Luhde)
- Smiltene Maarja kirik ja Smiltene kogudus (saksa Smilten)
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Smiltene kirik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 16-17
- ↑ Rühl, Otto Friedrich Paul (v.) (1764-1835) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Georg Gustav (1800-1880) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Carl* Friedrich Rudolf (1845-1927) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Valga kogudus, e-kirik.eelk.ee, 6. aprill 2021
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Dr. Napiersky's Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland fortgesetzt von August Wilhelm von Keussler (Keußler). Riga 1877, seite 22-24
- Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 69