Valeri Maksimov

Valeri Maksimov (2. oktooberil 1949 Käina, Hiiu maakond – 30. märts 2022 Tallinn) oli eesti spordiajakirjanik, sporditegelane ja spordiajaloolane.

Lõpetas 1969. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1980. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo eriala.

Töötas spordiajakirjanikuna: 1978–1990 Spordilehes (ka osakonnajuhatajana), 1990–1992 Rahva Hääles ja 1992–1998 Postimehe Tallinna toimetuses. Oli 1998–1999 Spordilehe peatoimetaja ja 2002–1905 Eesti Spordilehe tegevtoimetaja. Töötas 2005–2009 Eesti Spordiseltsi Kalev avalike suhete juhina, hiljem oli veebilehekülje www.volley.ee toimetaja.

Sporditegelasena

Oli 1984–1994 Võrkpalliföderatsiooni juhatuse liige ja asepresident. Kuulus 1996–1998 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ning valdkondadevahelisse nõukokku.

Looming

Koostas ja toimetas ajakirja Vollekiri (3 numbrit, 1988–1989) ja võrkpalliteatmikke.

Tegi kaastööd Itaalia, Rootsi, Soome ja Venemaa ajakirjandusväljaannetele.

Dokumentaalfilmi "Geim Vanjale" (1991, võrkpallitreener Ivan Dratšovist) stsenarist.

Raamatud

• Barcelona ’92. XXV olümpiamängud. (1995, autoreid)
• Kes on kes? Eesti 2000. (2000, autoreid)
• Mis on Eesti?. (2000, autoreid)
• Võrkpalli lugemik. Eesti võrkpall 1919–2008. (2009)
• Rein Aun. Kuuekümnendate kuningas. (2015)
• Hiiumehe ränd. (2020)

Liikmesus

• Eesti Ajakirjanike Liit
• 1990 Rahvusvaheline Spordiajakirjanike Liit (AIPS)
• 1991–1999 Eesti Spordiajakirjanike Föderatsiooni/ Ühenduse esimees
• 2006 Eesti Spordiajaloo Selts
  • 2007–2015 juhatuse liige

Tunnustus

• 1993–1998 Eesti parim spordiajakirjanik
• 2016 Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige
• 2021 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

Välislingid

• Biograafia ESBL-is