Valdek Mikkal
Valdek Mikkal (29. oktoober 1929 Viljandi – 16. detsember 2016)[1] oli eesti keemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor.
Ta lõpetas aastal 1948 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal. Ta oli aastatel 1959–1962 Tallinna Polütehnilise Instituudi aspirant ja kaitses aastal 1965 tehnikakandidaadi väitekirja. Ta oli aastast 1970 dotsent ja aastast 1988 professor.
Ta töötas aastatel 1952–1953 Tallinna Tselluloosi- ja Paberitööstuse Kombinaadis. Aastatel 1953–1956 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli anorgaanilise keemia kateedri assistent, seejärel töötas ta lühikest aega Maardu Keemiakombinaadis, aastatel 1956–1959 töötas ta Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudis nooremteadurina.
Aastatel 1958–1960 töötas ta tunnitasu alusel Tallinna Polütehnilise Instituudi keemilise tehnoloogia kateedri õppejõuna, aastatel 1962–1963 oli ta orgaanilise keemia kateedri assistent, aastatel 1963–1965 oli ta anorgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri assistent, aastatel 1965–1966 oli ta samas vanemõpetaja, aastatel 1966–1970 oli ta samas dotsendi kohusetäitja. Aastatel 1970–1988 oli ta keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri dotsent, aastatel 1988–1991 oli ta samas kateedris professor. Lisaks oli ta aastatel 1966–1972 keemiateaduskonna prodekaan ja aastatel 1972–1978 keemiateaduskonna dekaan. Aastatel 1992–1997 oli ta keemiatehnika instituudi professor ja direktor. Aastast 1997 oli ta keemiatehnika instituudi keemiatehnika õppetooli emeriitprofessor.
Tema teadustöö põhisuundadeks olid keemiatehnika ja massivahetusprotsessid.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1980 NSV Liidu Olümpiakomitee aukiri
- 1989 Eesti NSV Spordikomitee mälestusmedal
- 1989 Paul Kogermani nimeline mälestusmedal
- 1989 Eesti NSV teeneline haridustöötaja
- 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli aastatel 1958–2014 abielus keemik Maret-Elo Mikkaliga (1931–2014; neiuna Palgi, Daniel Palgi tütar), neil on kaks tütart. Tema tädid olid kirjanikud Salme Ekbaum ja Minni Nurme[2].