Vaikne laupäev

Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev ning hingamispäev enne Kristuse surnuist ülestõusmist. Sel päeval viibis Kristus surmavallas, tema jüngrid olid aga purunenud lootuste tõttu segaduses.

Jeesus suri evangeeliumite andmeil reede keskpäeva paiku. Sõbrad matsid ta kiiruga enne päikese loojangut lähedal asuvasse kaljuhauda. Järgneva öö, laupäevase päeva ja öö oli Jeesus surnuna hauas.

Kiriklikud tavad

Katoliku kirikus vaiksel laupäeval missat ei peeta ja altar jääb täiesti tühjaks. Sakramentide pühitsemine on piiratud: armulauda antakse ainult kui surijatele; samas kui patukahetsus, võidmine ja ristimine võib toimuda. Püha armulauda jagatakse eelnevatel päevadel pühitsetust. Varakristlik traditsioon, mis keskajal ülestõusmispühade läheduse tõttu oma leinapaastulise tähenduse minetas, taastati 1950. aastatel. Ka võib ülestõusmispühade jumalateenistuse vaikse laupäeva õhtule üle kanda.

Protestantide kogudused (luterlus, anglikaani kirik, metodism jt.) järgivad suures osas samu kombeid, mis katoliku kirik, kuid nende altarid võivad olla kaetud mustaga, mitte ei ole tühjad.

Katoliiklikes, luterlikes, anglikaanide ja metodistide traditsioonides kestab vaikne laupäev kuni videvikuni, mille järel tähistatakse ülestõusmispühade ametlikku algust.

Eesti rahvakalender

Rahvakalendri järgi tehti just vaiksel laupäeval suurem osa pühade ettevalmistustest. Kraamiti ja koristati tube, vaasi toodi urbadega pajuoksi, käidi saunas, küpsetati pühadetoite, et pärast pikka paastuaega oleks kohe liha võtta. Valmis tuli keeta munad, mida kombestiku järgi värvitakse vaiksel laupäeval, aga valmistati ka munavõid ja munaputru. Pühadeõlu pidi samuti valmis olema laupäeval.

Sel päeval ei tohtinud ei rahvakalendri ega kiriku tavade järgi tööd teha ega ka reisida, sest see oli hingamispäev. Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Samuti ei tohtinud midagi majast välja anda.