Vahvel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2025) |
Vahvel on küpsetis, mis valmistatakse pärmitaignast või -taignast, küpsetades seda kahe mustriga plaadi vahel, et anda sellele iseloomulik suurus, kuju ja pindmuster. Vahvleid süüakse üle kogu maailma, eriti aga Belgias, kus on üle tosina piirkondliku sordi. Vahvleid võib valmistada värskelt või lihtsalt soojendada pärast nende kaubanduslikku küpsetamist ja külmutamist.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vahvleid on valmistatud ja tarbitud Euroopas juba keskajal. 13. sajandi lõpus on esimesed kirjalikud tõendid vahvlite kohta, kui neid küpsetati avatud tule kohal rauast vormides. 16. sajandi lõpus on vahvlite valmistamine levinud, nagu on näha Joachim de Beuckelaeri ja Pieter Bruegeli maalidel, kus kujutatakse inimesi vahvleid küpsetamas.[viide?]
? sajandi alguses muutusid vahvlid Euroopas vähem populaarseks, kuid 20. sajandi alguses kogusid nad taas populaarsust, eriti Ameerikas. 1962. aastal tutvustas belglane Walter Cleyman vahvleid Ameerikas Seattle'i Century 21 Exposition'il, pakkudes neid vahukoore ja maasikatega. 1964. aasta New Yorgi maailmavälinäitusel populariseeris belglane Maurice Vermersch vahvleid, teenides neid vahukoore ja maasikatega ning nimetades need "Bel-Gem Waffle'iks", et vältida segadust Brüsseli nimega.[viide?]
Piirkondlikud variatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Brüsseli vahvel: Õhuke ja krõbe, tavaliselt nurgakujuline, serveeritakse sageli vahukoore, puuviljade või šokolaadiga.
- Liège vahvel: Magusam ja tihedam, valmistatud pärmitaignast, sisaldab karamelliseeritud suhkrut ja on sageli ümmargune.
- Stroopwafel: Hollandi päritolu vahvel, mis koosneb kahest õhukesest vahvlist, mille vahel on karamellikaste.
- Skandinaavia vahvel: Õhuke, südamekujuline ja sageli serveeritud koos moosi või koorega.
Tootmisprotsess ja koostisosad
[muuda | muuda lähteteksti]Vahvlite valmistamiseks kasutatakse tainast või taigent, mis küpsetatakse kuumade plaatide vahel, andes sellele iseloomuliku mustri. Koostisosad võivad sisaldada jahu, mune, suhkrut, piima, võid ja pärmi. Mõned retseptid sisaldavad ka vürtside või puuviljade lisamist.
Kultuuriline tähendus
[muuda | muuda lähteteksti]Vahvlitel on erinevates kultuurides erinev tähendus. Näiteks Rootsis tähistatakse 25. märtsil "Våffeldagenit" ehk vahvlipäeva, mis on seotud Neitsi Maarja kuulutamise päevaga. Samuti on vahvlid osa paljusid rahvuspühade traditsioonidest.
Tervisemõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Vahvlid on kõrge kalorsusega toidud, mis sisaldavad sageli suures koguses suhkrut ja rasva. Seetõttu tuleks neid tarbida mõõdukalt. Samuti on saadaval tervislikumaid versioone, mis sisaldavad vähem suhkrut või on gluteenivabad.