Vahtbetoon
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2026) |
Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse tsemendi ja vee segust, millele lisatakse eelvormitud vaht. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega struktuur, mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja heliisolatsiooniomadusi võrreldes tavalise betooniga. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina ning kergkonstruktsioonides. [1]
Koostis ja tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]Vahtbetooni põhikomponendid on tsement, vesi ja vahustusaine abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. [2] [3]
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Vahtbetooni tihedus jääb tavaliselt vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad soojusisolatsiooniks ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada suurema survetugevuse (kuni ligikaudu 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali soojusjuhtivus on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on mittesüttiv ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks.[2] [3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud betoon seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. [4][5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Järve, Jaanus (juuli 2009). "Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses" (PDF). Keskkonnatehnika. Vaadatud 3. märts 2026.
- 1 2 Agboola, Shamsudeen, ;Sani, Adamu (veebruar 2026). "Properties of foam concrete: a review". ResearchGate. Vaadatud 3. märts 2026.
- 1 2 THT International (3. aprill 2023). "How is foam concerete used in construction". THT International. Vaadatud 3. märts 2026. Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt; nime "THT International" on määratud mitu korda erineva sisuga. - ↑ Grainge, Ian (15. detsember 2024). "Foam concrete: when and why to use it for your projects". Barrowmix. Vaadatud 3. märts 2026.
- ↑ Easymix (n.d.). "When to use foam concrete". Easymix. Vaadatud 3. märts 2026.