Vabriku 3

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Elamu Tartus Vabriku 3
Facade corner Vabriku3 2015.jpg Vabriku 3 kortermaja
Üldinfo
Asukoht Tartu, Eesti
Stiil juugendstiil
Liigitus elamu
Ehituse algus 1910
Ehituse lõpp 1912
Aadress Vabriku 3, Tartu
Koordinaadid 58° 22′ 37″ N, 26° 42′ 16″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 21,3 m
Ehitusmaterjal tellis, puit
Projekt ja ehitus
Arhitekt Georg Hellat

Vabriku 3 on elamu Tartus aadressil Vabriku 3, mis asub Toometaguse miljööväärtusega hoonestusala lääneküljel. Juugendstiilis viiekorruselise kortermaja projekteeris 1910. aastal eesti ehitusinsener ja üks esimesi eesti arhitekte Georg Hellat. Hoone valmis 1912. aastal. 16. septembril 1997 võeti kortermaja kultuurimälestiste riiklikus registris arvele kinnismälestisena nr 7017.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kortermaja lasi ehitada endistele Tähtvere mõisa maadele selleaegse Tartu üks jõukamaid ettevõtjaid Jaan Jüri poeg Maim.[2][3] Jaan Maim oli Suure Söögiturul asuva kaubamaja omanik ja peaaktsionär ning kes veidi hiljem asutas Näituse tänavale oma keemiatööstuse A/S Jaan Maim, mis tegutses natsionaliseerituna veel 1950. aastatel. Hoone ehitamiseks 18. mail 1910 valminud ehitusplaanid on säilinud "Vabriku tn 3, kinnistu nr 953, omanikud Jaan Maim, Nikolai ja Georg Maim" kinnistutoimikus.[4] Projekti autoriks on Georg Hellat. Ehituplaanil oleva allkirjaga kinnitab Hellat, et vastutab ehitusjärelevalve eest. Tõenäoliselt teostati elamu fassaadi viimistlustööd 1911. aastal, millele viitab ka külgfassaadi kangialuse kohal olev aastaarv "1911" ja koos siseviimistlustöödega valmis hoone täielikult 1912. aasta suveks.

Kortermaja on viiekorruseline kivihoone, mis koosneb kõrgest soklikorrusest ja neljast elukorrusest. Oma mahult väljendas kortermaja omaniku suurt ambitsiooni. Kortermaja oli selle aja kõrgeim elamu Tartus[5] koos peaaegu kõigi sel ajal võimalike mugavuste – kohaliku keskkütte ja sisseehitatud vesiklosettidega (vannitoad olid siiski vaid kolmel esinduskorteril). 1917. aastal koostatud hoone kirjeldus koos korruste plaanidega ning hinnanguga hoone seisukorrale selgub, et hoonel oli pappkatus, seest ja väljast krohvitud, seinad tapetseeritud ja põrandalauad värvitud.[6] Soklikorrusel oli lokaalne keskkütte katlaruum, hoovikülje trepikodade all olid pesuköögid. Edelanurga ruumides oli pood ja leivategemise ruum. Enamus ruume olid kasutusel eluruumidena. I, II ja III korrusel oli üksikud toad välja üüritud. Kortermaja omanik Jaan Maim elas perega II korrusel 6 toalises korteris. 1926. aastal asus Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetus aadressil Tartu, Vabriku 3, korter 8.[7]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektuurilt esindab hoone 1910. aastate juugendi asjalikku suunda, rõhutud on lahenduste funktsionaalsusele, dekoor praktiliselt puudub, detailid on äärmiselt lihtsa vormiga.[8] Juugendile iseloomulikku mitmekesisust ja monumentaalsust on lisatud omapärase arhitektuurse vormi (lamedad rõduerkerid, lodža katuseääre all), mitmekesise krohvifaktuuri ja fassaadi värvikontrastide abil. Omapärase funktsionaalse lahendusega on keerdtrepid, samuti trepikodade valgustus, mis on lahendatud ülalt suurte laternakujuliste katuseakendega. Võib öelda, et tegu on Tartu juugendarhitektuuri ühe tippteosega Tartus.[9] Seda võib julgesti kõrvutada sama perioodi Karl Burmani juugendüürimajadega Tallinnas ja Eugen Laube omadega Riias. Kuna enamik Tartule iseloomulikke juugendstiilis üürimaju on hävinud või hilisemate ümberehitustega rikutud (Ülikooli 3 ja 8, Näituse 20), siis Vabriku 3 kortermaja on selle hoonetüübi säilinud esindajana muutunud Tartus unikaalseks.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Vabriku 3 kortermajas on aegade jooksul elanud aktiivseid inimesi eri eluvaldkondadest, kes on panustanud nii Tartu linna kogukonna kui ka kogu Eesti ühiskonna arengusse. Viimastel aastatel on maja elanikud korraldanud näiteks järgmisi kogukonnaalgatusi:

Maja elanikud on loonud oma Facebooki lehe. [13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kultuurimälestiste riiklik register".
  2. Taivo Kirm. "JOKK 90 aastat tagasi ehk kuidas Tartu ärimees kohtus Haaslava valla seljatas ja maksu maksmisest pääses". Maaleht, 26.04.2016.
  3. Vilja Kohler. "Suure haardega tallipoiss ehitas oma aja uhkeima üürimaja". Tartu Postimees, 15.04.2016.
  4. EAA.2110.1.3988
  5. Tartu juht. Tartu, 1931 (lk 143) annab hoone kõrguseks 21,3 m (plaani järgi 10 sülda) Ligikaudu sama kõrge oli nn Erakliiniku hoone Riia tänaval (A.Eichorn 1911–1912)
  6. EAA.2110.1.3987
  7. "Eesti Keel ; 3–5 1926".
  8. Marksi Maja OÜ "Muinsuskaitse eritingimused elamu Tartus, Vabriku 3, 1911 hoone restaureerimiseks ja remondiks", 2016.
  9. Mart Siilivask, Tõnis Kimmel (2009). Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune - raamat on läbi müüdud. Arhitektuurikirjastus Solness. 
  10. "Voronja avab Vaksali kandi korterites Kiwa mikrorajooni". 15.03.2017.
  11. "Vabriku Pingipidu".
  12. "Vabriku 3 kodukontsertide sari".
  13. "Vabriku 3 kogukonna leht".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]