Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit

Allikas: Vikipeedia

Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit oli Avdy Andressoni poolt 1970. aastail luua üritatud Eesti sõjaväeline organisatsioon eksiilis. Selle ülesanne oli valmistumine Eesti vabastamiseks Kolmanda maailmasõja puhul.

Andresson kirjutas: "Missuguseks ka maailma poliitiline olukord ei kujuneks, kuid seni ei ole ajaloos ükski rahvas oma vabadust ja iseseisvust saanud ilma sõjata – verevalamiseta lahinguväljal. Selleks peame ka meie kõigiti ettevalmistatud olema. Rahvuslik kaitseliitlane ja sõdur relvaga käes, on need, kes kord lahinguväljal taastavad Eesti Vabariigi."

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi Presidendi dekreet “Ideelise Kaitseliidu kui riigi truude kodanike kasvatusorganisatsiooni rakendamiseks”[muuda | muuda lähteteksti]

Alus: E. V. Ps. §§ 130 ja 131

1.

Ülemaailmne Eesti Kaitseliit on Eesti riiklikke funktsioonide rakendamiseks, vabatahtlik seltskondlik organisatsioon isamaalikke eestlaste koondamiseks rahvuslikkeks võitlusgruppideks, milliste ülesandeks taotleda, Eesti rahvalt vägivallaga, vastu kokkuleppeid ja rahvusvahelist õigust, sõjaväejõuga hävitatud Eesti rahva iseseisvuse ja Eesti demokraatliku Vabariigi taastamist. Vaba ja suveräänne Eesti rahvas oma kodumaal on meie taotluste siht.

2.

Ü. E. Kaitseliidu organisatsioon allub E. V. sõjaministrile ja eestlaste kasvatamine Eesti isamaalikkeks kodanikeks toimub iga asukoha maa seaduste ja määruste piires.

3.

Ü. E. Kaitseliidu kaadri ja kasvatajate instruktorite koosseisu kujundatakse vabatahtlikud end. Eesti sõjamehed ja seltskondliku kasvatuse alal tegutsenud kogenud isamaalikud isikud sõjaministri ja tema nõuandjate valikul. Igal isamaalikul eestlasel on õigus Ü. E. Kaitseliidust osa võtta.

4.

Ü. E. Kaitseliidu ülesandeks on:

1. Eestlaste kasvatamine isamaalikkeks eestlasteks, iseteadlikeks rahvuslikeks tegelasteks.

Ü. E. Kaitseliidu liikmetele korraldatakse kaitse ja sõjateaduslikke õppusi, õpetatakse distsipliini vajadust nii vaimset kui ka kehalist kasvatust.

2. Oma liikmetele demokraatlikke vabaduste, koduarmastuse ja Eesti ajalootundmise sisendamist, kasvatades neid sportlikult – kehaliselt ja vaimselt tublideks riigitruudeks kodanikeks. Eesti pojad ja tütred, kes Kaitseliidu kasvatuse kursused läbiteinud peavad kujunema Eesti rahva uhkuseks ja eeskujuks oma kaaskodanikkele, ning ümbrusele.

5.

Ü. E. Kaitseliidu organisatsioon on sõjaministri juures ja koosneb: 1. Ü. E, Kaitseliidu Vanemate kogu, kuhu põhiliselt kuuluvad, sõjaminister ja tema abi ning iga maa Maleva esindaja ja teisi vastavalt sõja ministri määramisel.

2. Ü. E, Kaitseliidu peastaap, naiskodukaitse ja vajaduse korral eri osakondade esindajad töötavad sõjaministeeriumi juures. Vastavalt vajadustele moodustatakse üksikutes maades ja eripaikades Kaitseliidu Malevad. Esialgselt luuakse USA Malev. Maleva juhiks on, sõjaministri ettepanekul

. . . . . . .

Kanada Malev. Maleva juhiks on sõjaministri ettepanekul . . . . . .

Euroopa Malev. Maleva ülemaks on sõjaministri ettepanekul . . . . . . .

Austraalia Malev. Maleva juhiks on vastavalt ettepanekule kinnitatud . . . . . . .

Malevate juhid-päälikud esitavad Peastaabi ülemale kinnitamiseks asukoha maa Maleva põhikorra ja töökava, vastavalt selle maa seadustele ja kommetele. Malevate põhikorrad kinnitab sõjaminister.

6.

Ü. E. Kaitseliidu tegevusseastumisel kinnitab Vabariigi President asjaosaliste Kaitseliidu teenistujate auastmed, vastavalt nende teenistus ajale ja teenetele.

Kõik Ü. E. Kaitseliidu teenistujad kuuluvad teenistusalal edutamisele vastavalt väljateenitud ajale ja teenetele. Teenistusaja järele edutamiseks auastmes on vajalik vähemalt 3. a. vaheaeg. Auastmetes edutamise ettepanekut esitakse sõjaministri poolt Vabariigi Presidendile kinnitamiseks.

7.

Ü. E. Kaitseliidu majandus korraldatakse iga Maleva piires omaalgatuslikul ettevõttel ja korras, vabatahtlike maksudega, kusjuures Malevate eelarvetes ette nähtud tuludest 15% eraldatakse Peastaabi ja keskasutuse kuludeks.

8.

Iga Malev valib endale 3-liikmelise revisjoni komisjoni ühe asemikuga.

Kopenhagenis, 1. mail 1974 a.

Peaminister Presidendi ülesandeis.

Peaministri asetäitja.

Sõjaminister.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuidas "Eesti Kaitseliitu" luuakse. Vaba Eesti Sõna, 8. veebruar 1979, nr. 6, lk. 2.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]