Mine sisu juurde

Vabaduse väljak (Harkiv)

Allikas: Vikipeedia
Vabaduse väljak
Майдан Свободи
Vabaduse väljak 2020. aastal
Üldandmed
Asukoht Harkiv
Koordinaadid 50° 0′ 16″ N, 36° 14′ 3″ E

Vabaduse väljak (ukraina keeles Майдан Свободи) on Ukraina linna Harkivi keskväljak.

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt Veterinaaria väljaku nime kandnud väljak nimetati 1926. aastal Feliks Dzeržinski järgi Dzeržinski väljakuks (ukraina keeles майдан Дзержинського).

Lühikese Saksa okupatsiooni ajal muutus väljaku nimi kaks korda: 1942. aastal nimetati väljak Wehrmachti väljakuks (Platz der Wehrmacht) ja 1943. aastal Leibstandarte SS väljakuks (Platz der Leibstandarte SS)[1]. Pärast Ukraina iseseisvumist nimetati see ümber Vabaduse väljakuks.[2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigii ajal asus praeguse Vabaduse väljaku keskmes väike sillutatud Veterinaaria väljak, mis sai nime lähedal asunud veterinaariainstituudi hoone järgi. Tegelikult oli see Harkivi äärelinnas asuv tühermaa, sest Ševtšenkivskõi linnaosa polnud veel ehitatud. Lisaks instituudile asusid Veterinaaria väljaku lähedal Harkivi ülikooli kirurgiaosakonna hooned.

1924. aastal, võttes arvesse Harkivi kui tolleaegse Ukraina NSV pealinna kasvu, töötas arhitekt V. K. Trotsenko välja Harkivi uue rajooni, mida hiljem nimetati Zaderžpromjaks, esialgse skeemi. 1925. aastal otsustati Feliks Dzeržinski algatusel ehitada "Esimene Nõukogude pilvelõhkuja" Riigitööstushoone Deržprom. Hoone valmis 1928. aastal. Vladimir Lenini monument avati 5. novembril 1963 ning eemaldati 2014. aastal.

12. septembril 2008 esines väljakul 350 000 pealtvaatajale rokkansambel Queen + Paul Rodgers[3]. Aastatel 2010–2013 toimus seal iga-aastane võidupüha sõjaväeparaadi, kus osalesid Harkivi garnisoni väed, Harkivis asuvad sõjaväeakadeemiad ja Vene armee[4].

1. märtsil 2022 tabas Vene armee väljakul asuvat Harkivi oblastivalitsuse hoonet kahe Kalibr-raketiga[5][6][7]. Rünnakus sai surma 29 inimest ja vigastada vähemalt 35 inimest[8][9]. Ukraina valitsus otsustas sama aasta juunis, et hoone ei kuulu taastamisele[10].

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Harkivi Vabaduse väljak on enda 119 000 ruutmeetrise pindalaga üks suurimaid linnaväljakuid kogu maailmas. Väljaku tähelepanuväärseim maamärk on Deržpromi hoone, mis on konstruktivistliku arhitektuuri üks tuntumaid näiteid. Deržpromi kõrval paiknevad Projektide maja ja Koostöö maja, olid algselt konstruktivistlikud, kuid pärast Teist maailmasõda stalinistlikus stiilis ümber ehitatud. Projektide maja on Harkivi ülikooli peahoone ning ka Koostöö maja kuulub ülikoolile. Väljaku vastasotsas asub Harkivi oblastivalitsuse hoone[11].

1963. aastal püstitati väljaku keskele Lenini kuju. Euromaidani meeleavalduste ajal oli Lenini kuju Harkivis maidanipooldajate ja -vastaste vahelise konflikti keskmes. 28. septembril 2014 hävitati kuju Euromaidani toetajate poolt ning 2016. aasta augustis lammutas linnavalitsus ka kuju aluse.[12][13]

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Kharkiv through the eyes of Lyudmila Gurchenko". andersval.nl. 31. märts 2011. Vaadatud 31. märtsil 2011.
  2. ↑ "Архівована копія". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.08.2016. Vaadatud 01.05.2026.
  3. ↑ Zeidler, Thomas (27. august 2008). "The 12-SEP-08 Kharkov Concert will be televised live in the Ukraine and recorded for a DVD". Blog for queentour2005.wegotit.at.
  4. ↑ "В Харькове уже прошел парад Победы – не для всех | Вечерний Харьков".
  5. ↑ "Унаслідок обстрілу Харкова загинули щонайменше 10 людей, третина будівлі ОДА обвалилася" (ukraina). Лівий берег. 1. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2022. Vaadatud 1. märtsil 2022.
  6. ↑ "По площі Свободи в Харкові вдарили російським Калібром — Христо Грозєв" (ukraina). НВ. 2. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2022. Vaadatud 2. märtsil 2022.
  7. ↑ "Таких ракет в Україні немає: видання Bellingcat про обстріл Майдану Свободи у Харкові" (ukraina). Факти (ICTV). 2. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2022. Vaadatud 2. märtsil 2022.
  8. ↑ "Rocket attack on the Kharkiv Regional State Administration: the number of dead became known" (ukraina). Slovo i Dilo. 1. aprill 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2022. Vaadatud 1. aprillil 2022.
  9. ↑ "Кількість загиблих від удару по Харківській обладміністрації збільшилась до 29" [The death toll from the attack on the Kharkiv regional administration increased to 29] (ukraina). НВ. 2. aprill 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2022. Vaadatud 2. aprillil 2022.
  10. ↑ Вікторія Гірко (4. juuni 2022). "Висновок експертів: будівлю Харківської ОДА після обстрілів відновити неможливо" (ukraina). Факти (ICTV). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2022. Vaadatud 12. juunil 2022.
  11. ↑ Kharkiv an island of calm in Ukraine's turbulent east, The Irish Times (8 May 2014)
  12. ↑ "Ukrainians just pulled down a massive Lenin statue. What does that signal for Russia?". Washington Post. 29. september 2014. Vaadatud 5. oktoobril 2014.
  13. ↑ The reconstruction of the square in the square (photo), SQ (10 August 2016)
    Liberty Square returned to original form, SQ (8 August 2016)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vabaduse_väljak_(Harkiv)&oldid=7143807"