Mine sisu juurde

Vaba Hansalinn Bremen

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Saksamaa liidumaast. Linna jaoks vaata Bremen. Teiste tähenduste jaoks vaata Bremen (täpsustus)

Vaba Hansalinn Bremen

saksa Freie Hansestadt Bremen


Pindala: 419 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 676 463 (2021)[1]
Rahvastikutihedus: 1613 in/km²
Keskus: Bremen

Vaba Hansalinn Bremen (lühendatult Bremen) on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.[2][1]

Bremen asub Kirde-Saksamaal ja piirneb Alam-Saksi liidumaaga. Bremerhaven piirneb Põhjamerega ja seal asub üks Saksamaa suuremaid sadamaid.[1] Liidumaa pealinn on Bremen, mis asub sisemaal, Weseri jõe kaldal.[3]

2004. aastast on Bremeni raekoda ja Rolandi kuju kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.[3]

Liidumaa võimujaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

1947. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim Bremeni parlamendile (Bremische Bürgerschaft). Parlamendis on 84 liiget, kellest 69 on pärit Bremeni linnast ja 15 Bremerhavenist. Parlament valitakse neljaks aastaks.[4]

Parlament valib täidesaatvat võimu teostava Senati. Kaks senaatorit valitakse linnapeadeks, kellest üks valitakse Senati presidendiks.[4]

 Pikemalt artiklis Bremeni ajalugu

Bremeni linna on esmamainitud 782. aastal. Linn kuulus kõigepealt Frangi riigi, hiljem sellest välja arenenud Püha Rooma riigi koosseisu. 1303. aastal sai Bremeni linn linnaõiguse, 1358. aastal liitus linn Hansa liiduga ja 1433. aastal sai linn oma esimese põhiseaduse. Püha Rooma killustudes Bremeni vabadus suurenes ja 1649. aastal sai Bremen vabaks riigilinnaks. Püha Rooma riigi lõpetamise järel 1806. aastal sai Bremen täiesti iseseisvaks vabariigiks.[5]

Bremeni laienemise 1800. aastast alates

Bremerhaveniks kujunevat Weddewardenit on esmamainitud 1091. aastal. Piirkond kuulus Bremeni peapiiskopkonda, kuni see koos piiskopkonnaga läks 1648. aastal kõigepealt Rootsi, 1719. aastal Hannoveri koosseisu. Kuna 1820. aastatest oli Bremeni sadam ülekoormatud, tegi Bremen Hannoveriga leppe, mille järgi võis luua sadama endise Rootsi asula Carlsburgi juurde. 1827. aastal asutati Bremerhaven, mis oli Bremeni ja Hannoveri ühishalduses.[5]

1815. aastal liitus Bremeni linnriik Saksa Liiduga, 1871. aastal Saksa keisririigiga. 1920. aastal sai linnriik uue demokraatliku põhiseaduse, millega loodi rahva valitav parlament. Pärast Hitleri võimulesaamist saadeti parlament laiali ja 1939. aastal liideti Bremerhaven Preisimaale kuuluva Wesermünde koosseisu.[5]

Pärast teist maailmasõda oli Bremen Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoonis. 1947. aastal nimetati Wesermünde ümber Bremerhaveniks ja loodi Bremenist ning Bremerhavenist koosnev liidumaa. Samal aastal kinnitati rahvahääletusel uus liidumaa põhiseadus. 1949. aastast kuulub Bremen liidumaana Saksamaa Liitvabariigi koosseisu.[5]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Bremen". Britannica. Vaadatud 12. juunil 2025.
  2. "Bremen (liidumaa)". Eesti entsüklopeedia. 2006.
  3. 3,0 3,1 Müller, Frederike (13. oktoober 2021). "Germany's 16 states: Bremen". Deutsche Welle.
  4. 4,0 4,1 "Bremen (Freie Hansestadt, HB)". Bundeszentrale für politische Bildung. Vaadatud 12. juunil 2025.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Die Geschichte Bremens". Bremeni liidumaa. Vaadatud 12. juunil 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]