VY Canis Majoris
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2019) |
VY Canis Majoris (VY CMa) on hapnikurikas täht Suure Peni tähtkujus, punane hiid. See on suurimaid teadaolevaid tähti[1] ning selle läbimõõt on hinnanguliselt 1420 Päikese läbimõõtu[2] (990 000 000 km; 6,6 aü), olles Päikesest 17 ± 8 korda massiivsem.
Selle kaugus Maast on 3900 valgusaastat (1200 parsekit), ning kuigi see on üks Linnutee heledamaid tähti, ei ole see siiski piisavalt ere, et seda palja silmaga vaadelda. Astronoomide hinnangul on täht jõudnud oma arengu lõppjärku ning see peaks muutuma supernoovaks järgmise 100 000 aasta jooksul[3].
Canis Majoriselt eraldub palju infrapunakiirgust, mistõttu on ta üks heledamaid tähti lainepikkustel vahemikus 5 kuni 20 mikronit (μm). Tähte ümbritseb ka kompleksne asümmeetriline ümbrik (CSE), mis on põhjustatud tähtede enda kadumisest. See toodab tugevat molekulmassi emissiooni ja oli üks esimesi avastatud raadiosaatjaid. VY CMa on integreeritud suure molekulaarse pilvega Sharpless 310 (Sh2-310), mis on üks suuremaid tähti moodustavaid H II piirkondi, läbimõõduga 681 valgusaastat.
VY CMa raadius on umbes 1420 korda suurem päikese omast, mis on Hayashi piiri lähedal ja on mahult umbes 3 miljardit korda suurem kui Päike. Hüpoteetiline objekt, mis liigub valguse kiirusel, teeks tiiru umbes Canis Majorise 6 tunniga ja ümber Päikese 14,5 sekundiga. Kui VY CMa paigutada Päikesesüsteemi keskele, ulatuks VY CMa pind Jupiteri orbiidist kaugemale. Tähe raadiuse hinnangutes on endiselt märkimisväärseid erinevusi ning mõnede hinnangute kohaselt ulatuks Canis Majoris Saturni orbiidist kaugemale.
Vaatlusajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
VY Canis Majori esimene teadaolev vaatlus on prantsuse astronoom Jérôme Lalande tähekataloogis 7. märtsil 1801, mis loetleb selle 7. suurusjärgu tähena. Edasised 19. ja 20. sajandi uuringud näitasid, et täht oli alates 1850. aastast tuhmunud.
Alates 1847. aastast on VY Canis Majorist kirjeldatud kui punast tähte. 19. sajandi vaatlused tekitasid hüpoteesi, et VY Canis Majoris on tähesüsteem, kuid 1957. aastal tehtud vaatlused ja kõrge eraldusvõimega pildistamine 1998. aastal tõestasid, et see ei ole kaksiktäht.
VY CMa heleduse variatsiooni kirjeldati esmakordselt 1931. aastal, kui see loetleti (saksa keeles) pika perioodi muutujana, mille fotomeetriline ulatus oli 9,5 kuni 11,5. Sellele anti 1939. aastal muutuva tähe tähistus VY Canis Majoris, Suure Peni tähtkuju 43. muutuv täht.