Võru kalmistu mälestusmiiting

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Võru kalmistu mälestusmiiting oli Võru noorte korraldatud massimeeleavaldus 21. oktoobril 1987 Vabadussõjas langenute mälestuseks Võru kalmistul.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

9. oktoobril 1987 hakkasid kolm Võru töölisnoort, 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar Võru kalmistul Vabadussõjas langenute kalme korrastama. Päev-päevalt liitus nendega uusi noori, keda lõpuks oli üle 30.[1]

21. oktoobriks 1987 kavandasid nad Võru kalmistul mälestusmiitingu Vabadussõjas langenute kalmudel. Võimud keelasid miitingu ettekäändel, et tegemist on valgekaartlaste, klassivaenlaste ja kodanlike timukate mälestamisega ning asusid tegema koolides ja töökollektiivides keelitustööd.[1][2]

21. oktoobri varahommikul viis Võru Rajooni Sõjakomissariaat mälestusmiitingu korraldajad Tallinna. Vaatamata sellele kogunes õhtul kell 18.30 erinevatel hinnangutel 3000–5000 inimest Võru kalmistu esisele platsile. Kalmistu olid ümber piiranud umbes 400 miilitsat, rahvamalevlast ja julgeolekutöötajat. Tekkis vastasseis, milles rahvas haaras initsiatiivi. Kalmistut piiravast ahelikust murti läbi ja suunduti Vabadussõjas langenute kalmudele, mille noored varem korda olid teinud.[3][4][5][1]

Kuuldustest, et juhid on ära viidud, vallandus pahameeletorm. Vihane rahvamass, mis oli kahanenud 500–600 inimeseni, suundus kalmistult Võru kesklinna Punaste Küttide väljakule. Tagasihoidlikust mälestusmiitingust kasvas välja Nõukogude-vastane meeleavaldus. Õhtul kell 21 liikus rahvas sõjakomissariaadi juurde ja viskas sisse 2 akent.[3]

Karistuseks saavutas KGB meeleavalduse juhtide lahtilaskmise töölt. Nii miilitsa kui ka KGB töötajad kuulasid neid korduvalt üle, kuid kellegi vastu ei esitatud kriminaalsüüdistust. Üks neist viidi psühhoneuroloogiahaiglasse. Ühe osalenu vend vabastati töölt ainuüksi selle tõttu, et tal on "selline vend". Töölt vabastati ka miilitsatöötaja Aare Urm, kes oli keeldunud andmast käsku rahvast tulistada.[1]

Noorte aktsioonist sündis poliitiline ühendus: 20. detsembril 1987 asutati Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

21. oktoobril 1987 Võru kalmistul Vabadussõjas langenute auks korraldatud miitingu mälestuseks on kehtestatud Võrulaste tahteväljenduspäev (võru keeles Võrokõisi julgusõ päiv), mida peetakse iga aasta 21. oktoobril Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1 eestvedamisel koostöös Võru Linnavalitsuse, Võrumaa muuseumi ja kultuurimajaga Kannel.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Maris S. Kaasik. 20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog Lõunaleht, 18. oktoober 2007. (Vaadatud 11.09.2015)
  2. 2,0 2,1 17. oktoobril võrulaste Tahteväljenduspäev Võrumaa24.ee 6.10.2009 (Vaadatud 10.10.2015)
  3. 3,0 3,1 Merle Ermel: ”Sinimustvalge taassünd” Maaleht, 18. oktoober 2001
  4. Aare Urm: ”Võru 1987-1988” Noorte Hääl, 23. juuli 1988.
  5. Aavo Savitsch. Võru fenomen

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]