Võnnu uus loss
Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.
Võnnu uus loss kerkis Võnnu komtuuride isiklikest maavaldustest välja kasvanud mõisa juurde. Pärast komtuuriameti kaotamist kuulusid need valdused algul ordumeistritele, seejärel oli tegemist aga riigimõisaga. 1747. aastal anti mõis krahv Aleksei Bestužev-Rjuminile, 1755. aastast oli selle omanik Gottlieb Johann von Wolff. 1777. aastal omandas linnuse koos seda ümbritseva alaga krahv Karl Eberhard von Sievers ning Sieversite omandusse jäi see kuni 1920. aasta maareformini.
Sieversid alustasid uue lossi rajamist 1783. aastal. Alguses korrastasid nad Võnnu ordulinnuse Lademacheri torni kaks korrust ja ehitasid selle juurde tellistest kahekorruselise hoone. Esimesel korrusel olid majandusruumid ja teenijate toad, teisel korrusel aga härraste eluruumid.
Carl Gustav von Sievers lasi hoone aastail 1820–1830 ümber ehitada, rajades klassitsistliku lossi. Fassaadi hakkasid ehtima rõdud ja sambad, aia poole avanev hoone külg oli aga biidermeierlike elementidega. Torni keldrikorrus ja esimene korrus ehitati laoruumideks, teisele korrusele rajati aga salong.
Aastail 1840–1850 ümberehitustööd jätkusid. Torn ehitati kõrgemaks ja lisati uusgooti stiilile omaseid elemente – kitsaid võlvitud kaari ja orvasid. Algselt oli torni kolmandal korrusel elutuba, hiljem aga rajati sinna raamatukogu, torni neljandale korrusele rajati aga galerii. Krahv Emmanuel von Sievers lisas lossile kaks verandat.
Pärast võõrandamist kuulus loss algul sõjaväele (nii Läti Vabariigi kui ka Natsi-Saksamaa vägedele). Nõukogude ajal rajati sinna algul 40 korteriga elamu, seejärel anti loss aga Cēsise muuseumile, mille valduses hoone on ka tänapäeval. Muuseum haldab ka lossi ümber asuvaid ordulinnuse varemeid.
Lossikompleksist on peale peahoone säilinud veel mitu kõrvalhoonet. Aidas on bowling'u-saal, tallis-tõllakuuris on Võnnu näitusehall. Kutsarimajas asub Vidzeme turismiassotsiatsioon.
1812. aastal rajati romantilises stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja veekogudega, milles peegelduvad lossivaremed. Tiikide pindala on 1,2 hektarit. Aastal 1845 rajati pargi juurde õigeusu kirik, osa pargist muudeti surnuaiaks.
Lossiga on seotud ka linna õllevabrik. Cēsises asub Läti vanim õlletehas Cēsu alus darītava, mis ehitati 1878. aastal krahv Sieversi residentsi juurde.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võnnu uus loss |