Võnnu praostkond

Võnnu praostkond

saksa keeles Wendensche Präpositur, Wendensche Sprengel
Asutatud	1636
Tegevuspiirkond	Võnnu kreis
Võnnu praostkonna praost	...
Peaorgan	Liivimaa konsistoorium

Võnnu praostkond (läti k. Cēsis), saksa Wendensche Präpositur, Sprengel oli luteri kiriku praostkond Lätis, Võnnu kreisis.

Cēsise (Võnnu) Jaani kirik, Cēsise vanalinnas

Võnnu praostkonna praostid

• Jacob(us) Gray, (1603–1686) (Jakob Grajus), praost ja Bērzaune pastor
• 1637, Bartolomäus Meyer (surn. 1656), Võnnu praost ja Võnnu Jaani kiriku Võnnu koguduse pastor
• 1662, 1665–1676, Johann Ruhendorf(f) (1625–1686), Võnnu praost ja Trikāta pastor
• 1687–1693, Johann Neuhausen (1645–1694), Võnnu praost ja Võnnu pastorja Valmiera koguduse pastor
• 1693–1700, Georg Thomas von Dietz (1641–1700), Võnnu praost ja Rauna pastor
• –1702, Johann Nikolaus von Hardung (1636–1702), Võnnu praostkonna praost ja Valmiera koguduse pastor;
• 1703–1721, Johann Christoph Wisner (Wiesener) (1648/1650–1721), Võnnu praost ja Trikāta pastor
• 1721–1735, Johann Heinrich Hinckeldey (1663–1735), Võnnu praostkonna praost ja Rauna pastor
• 1735–1739, Paul Mey, Võnnu praostkonna praost ja Võnnu Jaani koguduse pastor
• 1740–1748, Johann Eberhard Hinckeldey (1697–1748), Võnnu kreisi 1. osa praostja Rauna pastor
• 1748–1771, Gotthard Johann von Dietz (1713–1780), Võnnu kreisi 1. osa praost (Propst des Wendensches Sprengels), Trikāta pastor
• 1771–1790, Heinrich Baumann (1716–1790), Võnnu kreisi 1. osa praost, Võnnu praost ja Võnnu Jaani koguduse pastor
• 1791–1800, Johann Gottlieb von Linde, Võnnu praostkonna praost ja Vecpiebalga pastor
• 1800–1814, Christian Reinhold Girgensohn (1752–1814), Võnnu praostkonna praost ja Jaunpiebalga pastor
• 1814–1816, Gerhard Johann Pleske (1754–1816), Võnnu praostkonna praost ja Võnnu Jaani koguduse pastor
• 1816–1833, Christian Gustav Schöpf, Võnnu praostkonna praost ja Ļaudona pastor, Liivimaa konsistooriumiringkonnas
• 1834–1859, Friedrich Wilhelm Weyrich (1788–1874), Võnnu praostkonna praost ja Ērgļi-Ogre pastor
• 1859–1869, Christian August Döbner (1800–1873), Võnnu praostkonna praost ja Kalsnava-Vietalva pastor
• 1867– Karl Ludwig Kählbrandt (1803–1888), Võnnu praostkonna praost ja kogudusepastor
• 1902–1905, Kārlis Irbe (1861–1934), Võnnu praostkonna praost ja Dzērbene-Drusti pastor

Ajalugu

Läti alade Rootsi riigikiriku luterlik Võnnu praostkond moodustati 1636. aastal, kui loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia praostkond, Koknese praostkond ja Cēsise praostkond. Võnnu praostkonda kuulusid Valmiera, Võnnu, Trikata, Astijärve, Ropaži kihelkond, Mujani linnuselään

1740. aastast jagati Riia kubermangu Võnnu kreis 2 maakohtu ja praostkonna osaks (saksa k. Theil):

• 1. osa: 1) Rauna; 2) Võnnu; 3) Trikāta; 4) Āraiši; 5) Smiltene; 6) Dzērbene koos Drustiga; 7) Vecpiebalga; 8) Palsmane-Aumeistri; 9) Nītaure; 10) Jaunpilsi; 11) Madliena; 12) Ērgļi-Ogre; 13) Skujene koos Lode mõisaga; 14) Jaunpiebalga; 15) Liepmuiža kihelkond
• 2. osa: 1) Cesvaine; 2) Aizkraukle; 3) Koknese; 4) Vestiena; 5) Kalsnava ja Vietalva; 6) Bērzaune; 7) Ļaudona ja Lubāna; 8) Lazdona; 9) Liezēre; 10) Tirza ja Lizumsi mõis; 11) Alūksne ja Zeltiņi; 12) Gulbene ja Alamõisa; 13) Apekalnsi; 14) Koivaliina kihelkond.

Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Läti aladel, 1832. aasta Uue evangeelse luteri kiriku seadusega jaotati Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti alade luteriusu kogudused Liivimaa konsistooriumiringkonda. Võnnu praostkonda kuulusid Võnnu kreisis, kirikud ja kogudused:

• Härgmäe kirik ja Ogre kirik, Härgmäe ja Ogre kogudused (saksa Erlaa ja Ogershof, läti Ērgļu ja Ogre)
• Bērzaune kirik ja Bērzaune kogudus (saksa Bersohn),
• Lazdona kirik ja Lazdona kogudus (saksa Lasdohn),
• Kalsnava kirik ja Kalsnava kogudus, Vietalva kirik ja Vietalva kogudused (saksa Kalzenau und Fehteln),
• Võnnu e. Cēsise Jaani kirik ja Võnnu linnakogudus (saksa Wenden),
• Võnnu e. Cēsise Katariina kirik ja Võnnu kihelkonna maakogudus (saksa Wenden)
• Liezēre kirik ja Liezēre kogudus (saksa Lösern),
• Jaunpiebalga kirik ja Jaunpiebalga kogudus (saksa Neu-Pebalg),
• Dzērbene kirik ja Dzērbene kogudus, Drusti kirik ja Drusti kogudus (saksa Serben und Drostenhof),
• Cesvaine kirik ja Cesvaine kogudus (saksa Seßwegen),
• Skujene kirik ja Skujene ja Lode kogudused (saksa Schujen und Lohdenhof),
• Lubāna kirik ja Lubāna kogudus (saksa Lubahn),
• Vecpiebalga kirik ja Vecpiebalga kogudus (saksa Alt-Pebalg),
• Ļaudona kirik ja Ļaudona kogudus (saksa Laudohn),
• Rauna kirik ja Rauna kogudus (saksa Ronneburg),
• Liepkalne kirik ja Liepmuiža kogudus, Vestiena kirik ja Vestiena kogudused (saksa Linden und Festen),
• Āraiši kirik ja Āraiši kogudus (saksa Arrasch).
• Ruhja kirik ja Põhja-Ruhja kihelkonnakogudus, Lõuna-Ruhja kihelkonnakogudus

Galerii

• 
  Āraiši kirik
• 
  Dzērbene kirik
• 
  Rauna kirik
• 
  Vecpiebalga kirik

Kirjandus

• Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 56
• Dr. Napiersky's Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland fortgesetzt von August Wilhelm von Keussler (Keußler). Riga 1877, seite 16-22