Väljendverb
Väljendverb on tegusõna, mis koosneb käändsõna(de)st ja tegusõna(de)st.
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
Väljendverbi sisuliseks tuumaks on käändsõna[1], näiteks jalga laskma.
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, näiteks ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama.
Tähendus[muuda | muuda lähteteksti]
Ühendverbil on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, väljendverbil on määrav ülekantud tähendus. See tähendab, et suppi kokku keetma ei ole seotud mitte söögitegemisega, vaid probleemide tekitamisega.
Õigekiri[muuda | muuda lähteteksti]
Väljendverbi võib pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse selle osad teineteisest lahku, aga mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada, näiteks silmahakkav areng – erinevus hakkas silma. Kokkukirjutatuna muutub ühend omadussõnaliseks, lahkujäetuna väljendab tegevust.
Tegusõna osade järjekord lauses võib muutuda, näiteks lasen leiva luusse - lähen leiba luusse laskma.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele käsiraamat