Väljasurnud keel

Allikas: Vikipeedia

Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.[1]

Keelte elujõulisust hindava skaala EGIDS järgi on keel välja surnud kui see kuulub EGIDSi kümnendasse ehk hääbunud keele kategooriasse. Kategooriatesse 6b kuni 9 kuuluvaid keeli peetakse ohustatud keelteks.[2]

Keelekogukonnad on sellest probleemist teadlikud ja väljasurnud keelte kohta teadlikkuse tõstmiseks on avaldatud raamatuid.[3] Arvatakse, et aastaks 2100 on enamik maailma keeltest välja surnud, suurem osa nendest on põlisrahvaste keeled.[4] [5] [6]

Keele surm ja selle põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Keele surm on keele arengu viimane etapp, mis saab alguse kõnelejate arvu kahanemisest ja viib keele kasutuse vähenemiseni eri valdkondades või keeleoskuse kadumiseni.[5] [7] Surnud keelt on siiski võimalik uurida säilinud mälestiste või kirjutiste kaudu.[8]

Tihti tunnistatakse keel väljasurnuks juba enne seda kui selle viimane emakeelena kõneleja on surnud.[9] Kui keelel on alles jäänud vaid üksikud kõnelejad, kes ei kasuta seda keelt enam suhtluses, siis peetakse sellisesse etappi jõudnud keelt peaaegu surnuks.[9] Kui mõni kogukond seostab oma identiteeti selle keelega, kuid seda kasutatakse vaid sümboolsetel eesmärkidel võib selle keele liigitada EGIDSi 9. kategooria järgi uinunud keeleks. [2]

Tihtipeale ei ole vaja oodata keele viimase kõneleja surma, et keel väljasurnuks tunnistada. Piisab ka sellest, kui kõneleja ei oska keelt piisavalt soravalt või ei räägi seda sageli.[10]

Keele surma taga on mitmeid põhjuseid: keele vastu ei tunta enam huvi, rohkem räägitakse teistes keeltes. Ka looduslikud katastroofid, majanduslikud põhjused ja globaliseerumine mõjutavad keele välja suremist. [1]

Kõige levinum viis kuidas keeled surevad, on keele järkjärguline surm. Üldiselt juhtub see siis kui mingit keelt kõnelevad inimesed suhtlevad kõrgema prestiižiga keele kõnelejatega. See rühm inimesi muutub esmalt kakskeelseks ning uute põlvkondadega keeleoskuse tase väheneb kuni lõpuks pole enam emakeelena kõnelejaid.[11] Kui keelt ei kasutata enam emakeelena, ehk lastele ei õpetata seda keelt enam esimese keelena, on keele edasiandmine lõppenud ning see ei kandu enam edasi järgnevatele põlvkondadele.[9]

Suurt rolli mängib ka maade koloniseerimine ja lääne majanduskasv. Samas ei arvestata sellega, milline mõju ja võim on majanduskasvul ja ka poliitikal väikeste keelte üle. [3]

Sõjad ja genotsiid on samuti keelte välja suremise põhjuseks. Näiteks 1932. aastal lõpetas El Salvadoris rahvas oma emakeele kõnelemise, sest nad kartsid kättemaksu, mis võis kaasneda, kui nad oma keelt rääkisid.[12]

Keele välja suremist mõjutab ka noorem generatsioon, eriti põlisrahvaste oma. Nooremad eelistavad uusi keeli oma emakeelele ning vaatavad sellele halva pilguga, rääkides seda ainult väga vähestes olukordades. Selle tõttu hakatakse inimesi, kes ohustatud keelt veel räägivad, teistmoodi kohtlema ning nad hoiavad sotsiaalsest suhtlusest eemale.[12] Keeled võitlevad omavahel domineerimise pärast. Nii juhtub see mõnedes kogukondades ning keel, mis jääb teisele alla, sureb välja.[13]

See, kuidas oma emakeelde suhtutakse on väga oluline. Kui oma keelde suhtutakse nii, et see on tähtis ja kasulik, siis on väiksem võimalus, et see keel asendatakse mõne muu keelega. Samas paljud vähemusrahvused suhtuvad oma keelde nagu see oleks märk sellest, et nad on vähem arenenud kui teised keeled. Siis on ka suurem tõenäosus, et hakatakse rääkima mõnda muud keelt ning oma emakeel unustatakse täielikult.[14]

Väljasurnud keelte näiteid maailmast[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuim surnud keel on ladina keel. Kuigi maailmas on veel umbes 100 inimest, kes räägivad ladina keelt, peetakse seda siiski surnud keeleks.[15] Ladinakeelsed terminid on tänapäeval kasutuses näiteks meditsiinis ja bioloogias.

Teadaolevalt on maailma vanim väljasurnud keel sumeri keel. Vanimad sumerikeelsed tekstid pärinevad ajast umbes 3500 eKr. Sumeri keel asendus järk-järgult akadi keelega, kuid seda kasutati edasi kirjandusliku, tseremoniaalse, teadusliku ja sakraalkeelena kuni 1. sajandini.[16]

Liivi keel[muuda | muuda lähteteksti]

Liivi keel on liivlaste emakeel, mis kuulub läänemeresoome keelterühma. Liivlased elavad tänapäevase Läti Vabariigi aladel. Teadlased on arvanud, et liivi rahvas oli üks esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. [17]

Liivlased said kõvasti kannatada I ja II maailmasõjas. Paljud lahkusid oma kodudest ning noor Läti Vabariik ja nõukogude võim ei soodustanud rahvuse edasikestmist.[17]

Viimane liivi keelt emakeelena kõnelenud inimene Grizelda Kristiņ suri 2. juunil 2013. Tänapäeval oskab liivi keelt vaid mõnikümmend inimest, kuid see pole nende emakeel.[17]

Tänapäeval räägitakse liivlaste asualadel liivi murret, mis on läti keele dialekt.[18]

Keele taaselustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Keele taaselustamine kaasab erinevaid programme, mis aitavad keelt tagasi ellu tuua nendes keelekogukondades, kus seda enam ei kasutata ega räägita.[19]

Keele taaselustamine on keeruline ja raske protsess, kuid see on peaaegu alati võimalik. Väiksem kogukond ei suuda nii palju teha kui suuremad kogukonnad. Tihti puuduvad kogukondades ressursid, et keelt tagasi ellu tuua. Sel juhul seatakse väiksemad eesmärgid, näiteks luuakse keeleõppe programme, mille eesmärk ei ole keele täielik valdamine või keele kasutamine peamise suhtluskeelena.[19]

Kõige tavalisemateks programmideks on õhtused kursused, millest saavad osa võtta just täiskasvanud. Koolides õpitakse väljasurnud keelt lisakeelena. Tunniajased kursused või klassid ei ole piisav, et keel täielikult selgeks saada, aga see aitab inimestel keele vastu rohkem huvi tunda ja seda väärtustada.[19]

Erinevad organisatsioonid, sihtasutused ja valitsusorganid toetavad keele taaselustamise programme.[20] Üheks selliseks on SIRL (Supporting Indigenous Language Revitalization), kes toetab põlisrahvaid, et nende keeled välja ei sureks.[21]

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keel on riigikeel. 2021. aasta seisuga elab Eestis 895 200 inimest, kes räägivad eesti keelt emakeelena.[22] Seega on eesti keel EGIDSi skaala järgi elujõuline. [2]

Eesti keel ei näita märke väljasuremisest, kuid keele arendamine vajab ikkagi tähelepanu. Keele tuleviku tagab see, kui keelt antakse edasi järeltulevatele põlvedele.[23]

Eesti keele säilitamisega tegelevad Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Kaitse Ühing.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Hameed, Ansa (2022). "Mother, Mother Tounge, and Language Endangerment Process: An Exploratory Study".
  2. 2,0 2,1 2,2 Eberhard, David (2022). "Ethnologue: Languages of the World".
  3. 3,0 3,1 King, Kendall (2008). "Sustaining Linguistic Diversity. Endangered and Minority Languages and Language Varieties".
  4. United Nations. "The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues" (PDF).
  5. 5,0 5,1 Küün, Elvira (2010). Vähemuskeelte elujõulisus ja arengusuundumused Eesti venekeelsetes keelekeskkondades. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat. Lk 135–155.
  6. Krauss, Michael (1992). "The World's languages in crisis". Language (68): 4–10.
  7. Baker, Colin (2006). "Foundations of Bilingual Education and Bilingualism". Multilingual Matters (4): 75.
  8. Coulmas, Florian (2013). "Writing and Society: An Introduction". Cambridge University Press: 42.
  9. 9,0 9,1 9,2 Crystal, David (2000). "Language Death". Cambridge University Press (11): 191.
  10. Isa, Baba Zanna (2014). "Language Death and Endangered Languages" (PDF). Journal Of Humanities And Social Science. 19 (10): 46–48.
  11. Dorian, Nancy Currier (1989). "Investigating Obsolescence: studies in language contraction and death". Cambridge University Press.
  12. 12,0 12,1 Almurashi, Wael Abdulrahman (2017). "Why We Should Care About Language Death" (PDF). International Journal of English Language and Linguistics Research.
  13. Atifnigar, Hamza (2021). "Exploring the Causes of Language Death. A Review Paper" (PDF). International Journal of Arts and Social Science. 4 (4): 180.
  14. Diermen Van, Lukas (2015). "Saving Wapishana. Evaluating the chances for revitalizatiom of an endangered language".
  15. Banerji, Robin (2013). "Pope resignation: Who speaks Latin these days?".
  16. Lăpușneanu, Diana (2020). "What Are the Oldest Languages in the World Still Widely Spoken Today?".
  17. 17,0 17,1 17,2 Fenno-Ugria. "Liivlased".
  18. Katarina (2022). "Liivi keel: hääbunud, ent mitte unustatud". Toimetaja.
  19. 19,0 19,1 19,2 Hinton, Leanne (2001). "The Green Book of Language Revitalization in Practice".
  20. Pine, Aidan (2017). "Language Revitalization".
  21. Supporting Indigenous Language Revitalization. "Supporting Indigenous Language Revitalization".
  22. Statistikaamet. "Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt?".
  23. Kõnesalvestuste brauser, Keelesaade. "Väljasurnud keeled".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]