Mine sisu juurde

Hippias (lühem)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Väiksem Hippias)

"Hippias (lühem)" (ka Väiksem Hippias) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, üks kahest dialoogist, mille peategelaseks on sofist Hippias.

Dialoogi autoriks peetakse üldiselt Platonit, kuid see puudub Aristotelese Platoni dialoogide loendis. Aristoteles on kasutanud lõike sellest dialoogist, toomata ära Platoni autorlust. Platoni dialoogiks on seda nimetanud üksnes Aleksander Aphrodisiasest, nii on oletatud, et selle autoriks võis olla ka Antisthenes.[1]

Dialoogi teemaks on valed ja see, millist valetajat tuleks paremaks pidada; kas sellist, kes valetab teadlikult, või sellist, kes juhtub kogemata valetama.

Dialoogi käivitab Sokratese ja Hippiase mõttevahetus teemal, kas suurem sangar on Achilleus või Odysseus. Hippias peab selleks Achilleust, kuna Homeros on tema meelest Iliases kujutanud Odysseust kavaldajana ja Achilleust ausa ning avameelse isikuna. Sokrates protesteerib selle vastu, tuues ära mitmed kohad Iliases, kus Achilleuse sõnad on tema tegudega vastuolus. Ta toob näite, kus Achilleus väidab algselt üht ja veidi hiljem Ajaxile teist.[2] Sokrates sunnib Hippiase nõustuma väitega, et asjatundja suudab samal teemal efektiivsemalt valetada kui see, kes teemat ei tunne. Seejärel väidab Hippias, et Achilleus eksis teadmatusest omaenda tulevikuplaanide suhtes.

Hippias nendib, et seadused karistavad sihilikke valetajaid karmimalt. Sokrates asub nüüd tooma näiteid teistelt elualadelt. Nii jooksja kui maadleja, kel õnnestub sihilikult eksida, on selles vallas parem, kui see, kes kogemata vea teeb. Ta jätkab võrdlustega ja järeldab, et see, kes teadlikult eksib, on alati parem sellest, kes eksib võimetusest toimida õigesti. Seega tuleb järeldada, et see, kel on võim ja teadmised eksida, on parem valetaja kui see, kel need puuduvad. Lõpuks lisab Sokrates nördinud Hippiase rahustamiseks, et ka tema ei ole rahul sellega, kuhu ta loogika tema viinud on.

Sokratese näiv ebamoraalsus on tekitanud mitmes autoris (sealhulgas Victor Cousin ja Eduard Zeller) kahtlusi teose autorluses. Samas ei võrdu võimekus valetada tahtega valetada, mida Hippias aga tähele ei pane.

Nagu Platoni varasematele dialoogidele üldiselt omane, nii jääb ka selles dialoogis lahendus leidmata ja valetamisoskus lõpuni määratlemata.

  1. Andreas Patzer: Antisthenes der Sokratiker, Heidelberg 1970, lk. 174–176
  2. Ilias, IX, 357-363