Väike-kiitsaksikk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Väike-kiitsaksikk
Emane väike-kiitsaksikk
Emane väike-kiitsaksikk
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Mardikalised Coleoptera
Sugukond Siklased Cerambycidae
Perekond Stenurella
Liik Väike-kiitsaksikk
Ladinakeelne nimetus
Stenurella melanura
(Linnaeus, 1758)[1]
Sünonüümid
  • Leptura melanura
    Linnaeus, 1758
  • Strangalia melanura (Linnaeus) Mulsant, 1863
  • Leptura sutura nigra DeGeer, 1775
  • Leptura similis Herbst, 1784
  • Leptura (Stenurella) melanura (Linnaeus) Sama, 1988
  • Leptura diversiventris Dufour, 1843
  • Leptura semicrassa Pic 1901
  • Strangalia melanura melanurella Reitter, 1901

Väike-kiitsaksikk (Stenurella melanura) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliste liik.[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-kiitsaksikk on 6–10 mm pikkune. Isased on emastest sihvakamad, nende kattetiivad on kollakaspruunid ja tuhmuvad otstest mustaks, emastel on kattetiibade keskel must triip, mis otstes laieneb. Värvus võib varieeruda, emased võivad olla peaaegu üleni mustad. Jalad, pea ja rindmik on musta värvi. Selgmised karvakesed on mustad, kõhtmised tuhmhallid. Silmad on kumerad, külje pealt vaadeldes ovaalsed ja ülemises osas laia sisselõikega, et mahutada üle pea tõstetud tundlaid.[3]

Levik ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-kiitsaksikk on levinud pea kogu Euroopas, Venemaal, Kaukasuses, Türgis ja Iraanis.[4][5] Elupaigana eelistavad metsaseid alasid, parke ja niitusid. Täiskasvanud isendeid võib näha maist septembrini erinevate taimede õisi külastamas.[4]

Elutsükkel ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Mardika elutsükkel kestab kaks aastat.[3] Vastsed (tõugud) toituvad heitlehiste ja okaspuude lagunevas puidus. Toidutaimedena on kirjeldatud näiteks tamme, pööki, kuuske, nulgu ja mändi.[3] Nad uuristavad pikisuunalisi või lainelisi käike peenikeste okste ja puutüve maltspuitu või lagunevatesse kändudesse.[6] Nukud arenevad maltspuidu välimises osas.[3] Täiskasvanud toituvad õietolmust.[7] Toidutaimedena on dokumenteeritud näiteks murakas, karuputk, viirpuu, kuslapuu, kibuvits, ohakas, härjasilm, aeduba, lodjapuu ja raudrohi.[3]

Isane väike-kiitsaksikk hariliku äiatari õiel

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stenurella melanura www.faunaeur.org Kasutatud 19.03.2017 (inglise)
  2. Väike-kiitsaksikk elurikkus.ut.ee
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Stenurella melanura (Linnaeus, 1758) www.thewcg.org.uk
  4. 4,0 4,1 Stenurella melanura (Linnaeus, 1758) www.cerambyx.uochb.cz
  5. Black-striped Longhorn Beetle eol.org
  6. Stenurella melanura www.naturespot.org.uk
  7. Kleiner Schmalbock www.insektenbox.de