Uus külm sõda

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Uueks külmaks sõjaks[1], Teiseks külmaks sõjaks[2], Külm sõda 2.0-ks[3], Väikseks külmaks sõjaks[4] ja Külmemaks sõjaks[5] nimetatakse tõusvaid poliitilisi ja sõjalisi pingeid juhtivate geopoliitiliste ühenduste vahel, millest üks on tavaliselt juhitud Venemaa ja/või Hiina[6] poolt ning teine Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja NATO poolt. See sarnaneb olemuselt Külma sõja ajal globaalselt konkureerinud Ameerika Ühendriikide poolt juhitud lääneblokile ja Nõukogude Liidu poolt juhitud idablokile. Ameerika poliitteadlane Robert Legvold on öelnud, et uus külm sõda algas Ukraina kriisiga.[7]

2005. aastal iseloomustas Venemaa president (“riigilaeva kapten”) Vladimir Putin (pildil sõjalaeval Peeter Suur) NSVL kokkuvarisemist kui 20. sajandi “suurimat geopoliitlist katastroofi”, mis jättis kümneid miljoneid venelasi väljapoole Venemaa piire.[8]

2008. aastal hoiatas Edward Lucas, et Lääs on kaotamas uut külma sõda, ilma et ta oleks isegi märganud, et see on üldse alanud[9]. Endine Nõukogude teisitimõtleja Vladimir Bukovski on toimuvat iseloomustanud lausega: “… KGB režiim püüab taastada Nõukogude impeeriumi.” Kolm neljandikku Venemaa tippametikohtadest täitsid 2000 aastate alguseks siloviki (endised ja praegused luure- ja julgeolekuteenistuse töötajad).[10]  2014. aastal hoiatas ka NSV Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov, lähtudes Ukraina kriisist (2013–), et maailm on kas uue külma sõja lävel või on see juba alanud[11].

Mõned leiavad, et mõiste ei peegelda täpselt Venemaa ja Lääne vaheliste suhete tegelikku sisu[12]. Edward Lucas toob välja ka suured ja olemuslikud erinevused vana ja uue külmale sõja vahel[13]. (Venemaa on suurenenud oma piirialade arvelt „maade kogumise” käigus alates 1683. aastast 1914. aastani keskmiselt 142 ruutkilomeetrit päevas. 20. sajandil toimunut valguses võib öelda, et Venemaa jätkab lihtsalt talle senini omaseks olnud traditsioonilist autoritaarse militaar-bürokraatliku riigi poliitikat. Seekord kapitalistlikul moel.) Uue sõjapidamise kohta kasutatakse ka hübriidsõja mõistet.

Uuenenud Venemaa on uutes ja kasvanud majanduslikes suhetes välismaailmaga, mis võivad potentsiaalselt piirata Venemaa poolseid aktsioone[14] ent samas ka kindlustada ta uute mõjujõu avaldamise moodustega[15].

Ümber minemaks Lääne sanktsioonidest on Venemaa ja Hiina sõlminud 400 miljardi (billion) dollari suuruse leppe Hiina varustamise kohta üle järgneva 30 aasta maagaasiga. Pääsemaks mööda Ameerika sanktsioonidest allkirjastasid Peking ja Moskva 2014. aastal 150 miljardi yuanise keskpanga likviidsuse konverteerimise (central bank liquidity swap) täitmise kokkuleppe[16].  Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) raames on aastatel 2003., 2005. (Rahu Missioon 2005), 2007. 2009. ja 2015. toimunud rida Hiina ja Vene vägede suuri sõjalisi ühisõppusi (war games).  2010. õppustel (Rahu Missioon 2010) osalesid juba ka Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan. 4. juunil 2014 tekkis Dušanbes idee ühendada omavahel SCO ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon.  Asi on veel arutamise järgus.

13. aprillil 2018 kinnitas ÜRO peasekretär António Guterres, et külm sõda on tagasi.[17]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Simon Tisdall. The new cold war: are we going back to the bad old days?. Guardian News and Media Limited, 19. november 2014
  2. Dmitri Trenin. Welcome to Cold War II. Foreign Policy, 4. märts 2014
  3. Eve Conant. Is the Cold War Back?. National Geographic Society, 12. september 2014
  4. A Little Cold War: Russia, Europe and the United States
  5. John Mauldin"The Colder War Has Begun". Forbes, 29. oktoober 2014
  6. Bill Powell. "A New Cold War, Yes. But It’s With China, Not Russia". Newsweek, 20. mai 2015. Kasutatud 13. aprill 2018. Inglise keeles.
  7. Samuel Ramani. "Robert Legvold on the New Cold War, Interview with Columbia University Professor and Leading Russia Scholar". Huffington Post. Kasutatud 13. aprill 2018. Inglise keeles.
  8. "Putin calls Soviet collapse a 'geopolitical catastrophe'" . [1] San Diego Union Tribune. 25 April 2005.
  9. lk 28; lk 16-18  Edward Lucas Uus külm sõda Varrak 2008. ISBN 9789985316276
  10. Olga Kryshtanovskaya, Stephen White. Putin´s Militocraty. – Post-Soviet Affairs 2003, kd 19, nr 4, lk 289-306 
  11. Bridget Kendall"Rhetoric hardens as fears mount of new Cold War". BBC News, 12. november 2014
  12. Bremmer, Ian (29 May 2014). "This Isn’t A Cold War. And That’s Not Necessarily Good". Time. Retrieved 19 December 2014.
  13. Edward Lucas (2008). Uus külm sõda. Varrak. ISBN 9789985316276
  14. Stewart, James (7. märts 2014). "Why Russia Can’t Afford Another Cold War". New York Times.
  15. Owen Matthews. "Putin's 'Last and Best Weapon' Against Europe: Gas". Newsweek, 24. september 2014. Kasutatud 13. aprill 2018. Inglise keeles.
  16. Smolchenko, Anna (13 October 2014). "China, Russia seek 'international justice', agree currency swap line". news.yahoo.com (AFP News). Retrieved 13 October 2014.
  17. "Syria crisis: UN chief says Cold War is back" (inglise keeles). BBC News. 2018-04-13. Vaadatud 2018-04-13. "The UN's secretary general has said the Cold War is "back with a vengeance""