Usuline terrorism

Usuline terrorism ehk religioosne terrorism on äärmuslik vägivaldsus, mis põhineb usulistel eelarvamustel, motiividel ja eesmärkidel. Usuline terrorism on mistahes aate (jumalik õigus), maailmavaate või organisatsiooni eesmärkide ellu viimine terroristlike vahenditega ning õigustamine anarhismi, nihilismi või revolutsioonilise poliitikaga.

Usulise terrorismi mõistel on kaks tähendusvälja:

a) terror mida teevad usklikud,

b) terror mida õigustatakse usuga.

Müncheni ülikooli teoloogia emeriitprofessor Wilhelm Graf ei pea ühtegi usundit rahumeelseks. Kuigi kõik usundid lubavad rahu, võitlevad nende esindajad oma tõenormi eest. Just islam on eriti silma paistnud vägivaldsuse ja agressiivsuse poolest.

Kuna uskumine ja religioon ei põhine tõsiasjadel (faktidel) vaid emotsioonidel ja ühtsustundel (kokkukuuluvuse tundel) on kerge inimesi religiooniga mõjutada. Näiteks ristisõjad, inkvisitsioon, nõiajahid, kirikumaksud jne. Kui inimene järgib mingit usundit liiga süvitsi siis ta kaotab maailmataju ja tõlgendab enda ümber toimuvat ebaadekvaatselt. Tekkivad probleemid teiste ühiskonna liikmetega ja ühiskonnas toimimine saab häiritud. Sellises olus on võimalik vägivalda õhutada ja õigustada. Islami puhul on olemas vägivaldsuse probleem.

Alates 1980-est on suurenenud terrorismi õigustamine usuliselt ja religioosselt. Kuigi viimasel ajal on üldsuse tähelepanu keskpunktis (ilmselt õigustatult) islami äärmuslik fundamentalism, siis kontseptuaalselt ei erine see nähtus teistes religioonides ja kultuurides toimuvatest samalaadsetest äärmustesse kaldumistest (radikaliseerumisprotsessidest).

Tasandamaks teed kristlikule, juudi, sikhide või moslemite ideaalühiskonnale, kasutatakse vägivalda ja rõhumist teisitimõtlejate vastu, sealhulgas valitsuste vastu. Mainitud liikumiste või gruppide eesmärk oli taastada idealiseeritud harmooniline "ürgaegne" ühiskond - moslemite puhul umma, usklike algupärane ühendus, ameeriklaste puhul aga esiisadest usurändurite sektantlik ühendus, mida nähti tõelise rikkumata ameerika kultuuri algrakuna. Juutide jaoks on see ainuõigus nende põlisele pealinnale ja õigustatud sõda palestiinlaste vastu, kristlaste puhul püüdlus panna algus 1000-aastasele jumalariigile, et kiirendada Jeesuse uut tulekut maale. Seejuures nähakse religiooni kõike lahendava vahendina kõige kurja, kõigi isiklike, ühiskondlike ja riiklike probleemide vastu.

Vaata ka

Islami terrorism