Usukultusasjade Nõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Usukultusasjade Nõukogu (täieliku nimega NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usukultusasjade Nõukogu, vene keeles Совет по делам религиозных культов при Совете Министров СССР) oli Nõukogude Liidus aastatel 19441965 eksisteerinud riiklik ametkond, mis tegeles religioonipoliitika elluviimisega ja jälgis usuühingute tegevust puudutavate õigusaktide täitmist.

Usukultusasjade Nõukogu alluvusalasse kuulusid kõik NSV Liidus tegutsevad usuühingud peale Vene Õigeusu Kiriku, mille jaoks oli 1943. aastal loodud eraldi Vene Õigeusu Kiriku Asjade Nõukogu.

Usukultusasjade Nõukogu eksisteeris maist 1944 kuni detsembrini 1965, mil see ühendati Vene Õigeusu Kiriku Nõukoguga ja sai uueks nimeks Usuasjade Nõukogu. Nõukogu kompetentsi kuulus usuühingute ja koguduste registreerimine, nende registrist kustutamine, lubade väljastamine palvemajade ja kirikute avamiseks ning sulgemiseks, vaimulike registri pidamine, suhete korraldamine riigivõimu ja usuühingute vahel.

Reaalselt oli Usukultusasjade Nõukogu oli oma tegevuses sõltuv NLKP Keskkomitee ja julgeolekuorganite instruktsioonidest. Aktiivse religioonivastase võitluse perioodil 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli Usukultusasjade Nõukogu üheks oluliseks instantsiks riigipoolse repressiivpoliitika elluviimisel (näiteks koguduste ja kirikute sunniviisiline sulgemine, vaimulike registreerimisest keeldumine jne).

Usukultusasjade Nõukogu tegevust juhtis esimees. Selle eksistentsi kestel olid esimehe ametis järgmised isikud:

Kohtadel esindasid Usukultusasjade Nõukogu volinikud, keda on lühidalt nimetatud ka usuasjade volinikeks või usuvolinikeks. Eesti NSV-s olid Usukultusasjade Nõukogu volinikeks järgmised isikud:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]