Unkaauk
Unkaauk (ka: ungas, ung, ungaauk, karuperse, karupeks, karupersis, karuauk, ulviauk[1][2]) on nelja pinnaga kelpkatuse otstesse jäetud õhuava. Unkaauku ääristasid unkalauad.
Unkaaugu praktiline otstarve oli hoonest suitsu välja juhtimine, kui korstnaid veel ei kasutatud (neid hakati ehitama alles 19. sajandil). Samuti pääsesid sealtkadu hoonesse värske õhk ja valgus.
Unkaauk mütoloogias[muuda | muuda lähteteksti]
Unkaauk on tihedalt seotud mütoloogiaga. Arvati, et unkaaugu kaudu pääsevad majja välismaailma vaenulikud jõud nagu pahad vaimud, kratid jms. Risti asetsevad unkalauad pidid selle kurja sissepääsemist takistama. Unkalaudadesse ja unkaaugu kattelaudadesse lõigati erinevaid maagilisi kaitsemärke, kuna kõrgel katusel asetsedes pidid nad kaitsma kogu maja. Unkaaugu kattelaudadesse lõigati õhu- ja valgusavadeks risti, ketta, kolmnurga, südame jm üldtuntud sümbolite kujutisi.[3] Unkalaudade otsad vooliti linnu- või hobusepea või sarve kujuliseks. Vahel pandi sinna juurde veel igaks juhuks hobuse pealuu.[4] eestlased uskusid, et need sümbolid hoiavad majast eemale haigused, õnnetused, vargused ja toovad majale õnne.
Unkaaugu läheduses viibimine pidi andma maagilisi võimeid. Sealtkaudu võis näha muidu nähtamatut. Jaaniööl läbi unkaaugu vaadates pidi nägema kuidas vanapagan tulevalgel raha kuivatab ja pärast võivat inimene ise sealt võtta. Samuti saavat perenaine jaaniööl unkaaugu kaudu kogu ümbruskonna piimaõnne oma majja kutsuda (Põlva).
Hingedeaja lõppedes koiduajal läbi unkaaugu vaadates, võib näha, kuidas hinged tagasi surnuaiale lähevad, "keik valges riides, tee täielt kiriku poole" (Suure-Jaani). Unkaauku pandi hingedeajal toitu spetsiaalsele lauale. Unkaauk oli ava teispoolsusesse.
Sarnaseid unkaauke ja -laudu esines muinasajal peaaegu kogu Euroopas.[3]
Tõnis Vint on leidnud üllatavaid ühtelangevusi jaapani iidsete templiehitustavade ja eesti külaarhitektuuri vahel. Unknaaugu karu- liitelised paralleelnimed võivad viidata Karu Jumalale. Eesti majade unkaauk oli suunatud Suure Karu (Suur Vanker) tähtkujule.[5]
Unkaauk kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Debora Vaarandil on luuletus "Tont unkaaugus".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=3&f2=2&m=28327&id=28327
- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=katus
- ↑ 3,0 3,1 Rehemaja inventeerimise juhend. Eesti vabaõhumuuseum. 2008.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2013. Vaadatud 1. aprillil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.ohtuleht.ee/10769