Mine sisu juurde

Ungari krooni maad

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel käsitleb Ungari kuningriigi territooriume Austria-Ungari koosseisus, vt Püha Istváni krooni maad.

"Ungari krooni maad"[1][2][3] oli nimetuse väljend, mis kajastas Ungari pretensioone erinevatele territooriumidele, mida Ungari kuningas valitses kas nominaalselt või täielikult.

Need erinevad Püha Istváni krooni maadest, mis viitasid Austria-Ungari koosseisu kuuluvale territooriumi osale pärast 1867. aasta Austria-Ungari kompromissi kuni impeeriumi lagunemiseni 1918. aastal Esimese maailmasõja lõpus.

Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris. Kasutades keskaegset terminoloogiat on seda riikide süsteemi mõnikord nimetatud Archiregnum Hungaricum ("Ungari ülemkuningriik"). 1868. aasta Horvaadi-Ungari kompromissiga on see territoorium ametlikult defineeritud (art. 1) kui "Ungari kuningriigi ning Horvaatia, Slavoonia ja Dalmaatsia kolmikkuningriigi riikide liit". István Püha krooni maad lagunesid Austria-Ungari lagunemisel.

  1. Laszlo Péter, Hungary's Long Nineteenth Century: Constitutional and Democratic Traditions in a European Perspective, BRILL, 2012, pp. 51–56
  2. David F. Good, The Economic Rise of the Habsburg Empire, 1750–1914, University of California Press, 1984, p. 3
  3. Alan Sked, Radetzky: Imperial Victor and Military Genius, I.B.Tauris, 2011, p. 3