Ulrich (Pilkuse)

See artikkel on Brandenburgist pärit aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Ulrich (suguvõsa).

---

Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja XIX sajandil.

Ajalugu

Ulrichite perekonna kolm venda, kes olid Baltimaade suguvõsa alusepanijad:

• Johann Ulrich (1572–1642) oli Kuramaa hertsog Wilhelmi sekretär aastatel 1600–1607, Riia bürgermeister (1622) ja Riia linna saadik Stockholmi riigipäeval, 1624. aastal sai ta Rootsi kuningalt Gustav II Adolfilt kingituseks Ruila mõisa, Lohu mõisa ja aadlitiitli. 1632. aastal omandas ta ka Reola mõisa Liivimaal.
• Peter Ulrich (surnud 1652) oli Kuldiga linna kodanik, ning teda on esmamainitud 1607. aastal, 1617. aastaks oli ta tõusnud Kuldiga linna raehärraks ja aastatel oli aastatel 1636–1652 Kuldiga bürgermeistriks;
• Kolmas vend Thomas Ulrich oli samuti Kuldiga kodanik.

Ulrichid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa oli immatrikuleeritud Eestimaa (Nr.129) ja Liivimaa (Nr.285) rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeid

• Georg Ulrich, Brandenburgi toomhärra
• Laurentz Ulrich, Brandenburgi bürgermeister
• Johann von Ulrich (1572−1642), Kuramaa hertsogi sekretär, Riia sündik ja bürgermeister, linnusekrahv, mõisaomanik
• Peter von Ulrich (suri 1652), Kuldīga raehärra ja bürgermeister
• Wilhelm von Ulrich (1605−1661), Tartu õuekohtu assessor ja viitsepresident, Tallinna asehaldur, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Ewert Gustav von Ulrich (suri 1707), meeskohtunik, Eestimaa maanõunik
• Karl Gustav von Ulrich (1677−1730), kommodoor, kindraladjutant, mõisaomanik
• Jakob Heinrich von Ulrich (maeti 1743), lipnik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Adam Gustav von Ulrich (1710−1767), Eestimaa maanõunik, Ruila ja Haiba mõisaomanik
• Gustav Reinhold von Ulrich (u 1716−1790), Eestimaa rüütelkonna sekretär ja rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Eestimaa ülemmaakohtu president, mõisaomanik
• Friedrich Johann von Ulrich (1717−1770), Eestimaa rüütelkonna sekretär ja rüütelkonna peamees, mõisaomanik
• Gottlieb Wilhelm von Ulrich (1776−pärast 1821), Venemaa keisririigi ohvitser (kindralmajor, brigaadikomandör)
• Gustav Eduard von Ulrich (1798−1848), Venemaa keisririigi ohvitser (polkovnik, polgukomandör), mõisaomanik

Sugupuu

Johann Ulrichil olid pojad Wilhelm ja Johann, kes panid aluse suguvõsa Lohu ja Ruila harule.

Lohu liin

• A Wilhelm von Ulrich (1605−1661), Eestimaa maanõunik, Tallinna asehaldur, Tallinna linnusekohtu assessor ja president. Harjumaal Ruila, Lohu ja Tuhala, Tartumaal Reola ja Toykala mõisa pärushärra, ning Laitse ja Ohukotsu härra.
  • B1 Johann Wilhelm von Ulrich (surn. 1709), Vt. Pilkuse liin, Pilkuse mõisast Liivimaal
  • B2 Jobst Friedrich von Ulrich (surn. ~ 1707), sõjaväelane (leitnant), Tuhala, Tammiku, Ohukotsu, Polli mõisnik
    • C1 Johann/Jobst Friedrich von Ulrich (1674 − surn. ~ 1706), Rootsi sõjaväelane (kapten), Ohukotsu mõisnik
    • C2 Wolter Weinrich von Ulrich (1678 − surn. ~ 1718), Rootsi sõjaväelane (kapten), suri Saranskis Vene sõjavangis
    • C3 Wilhelm Berend von Ulrich (1684 − ), Rootsi sõjaväelane (leitnant)
    • C4 Otto Gustav von Ulrich (surn. 1735), sõjaväelane (ooberst)
  • B3 Ewert Gustav von Ulrich (surnud 1707), meeskohtunik, Laitse, Munalaskme ja Lohu mõisnik
    • C1 Karl Gustav von Ulrich (1677–1730), Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant) ja laevastiku kaptenkomandör
    • C2 Jakob Heinrich von Ulrich (maetud 1743), Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik ja Eestimaa konsistooriumi president.
      • D1 Gustav Reinhold von Ulrich (u. 1716–1790), Eestimaa rüütelkonna peamees, maanõunik ja Eestimaa ülemmaakohtu president.
      • D2 Friedrich Johann von Ulrich (1717–1770), Eestimaa rüütelkonna sekretär ja Eestimaa rüütelkonna peamees.

Ruila suguvõsaliin

Johann von Ulrich (maeti 1653), Ruila mõisnik; abiellus NN-iga. Ruila suguvõsaliin

A1 Johann Jürgen von Ulrich (suri enne 1705), Ruila ja Haiba mõisnik, Nurme rendivaldaja, rittmeister, assessor; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga

B1 Otto Reinhold von Ulrich (1666−pärast 1706), kapten

B2 Hermann Ewert von Ulrich (suri 1710), Ruila ja Nurme rendivaldaja, leitnant, assessor; abiellus 1684 Brigitta Elisabeth von Vietinghoffiga (suri pärast 1750)

C1 Hedwig Katharina (1686−1773), Nurme, Hatu, Risti, Tammiku, Leebiku ja Nõva mõisaomanik; abiellus 1705 Risti mõisniku Berend Johann von Mohrenschildtiga (suri pärast 1726)

B3 Gustav von Ulrich (suri 1710), Ruila ja Haiba rendivaldaja, leitnant; abiellus Brita Christina von Vietinghoffiga (1681−1723)

C1 Adam Gustav von Ulrich (1710−1767), Ruila ja Haiba mõisnik, Eestimaa maanõunik; abiellus 1731 Christina Elisabeth von Ulrichiga (1715−1787)

D1 Friedrich Johann von Ulrich (1744−1801), Ruila, Haiba, Munalaskme ja Laitse mõisnik, major, Eestimaa ülemmaakohtu assessor; abiellus 1780 Christina Johanna von Mohrenschildtiga (1756−1813)

E1 Christina Helene (Karoline) (1781−1821), Laitse mõisaomanik; abiellus 1) 1800 (lahutati 1803) Parila mõisniku Magnus Heinrich von Kurselliga (1779−pärast 1832), 2) 1805 Pahkla mõisniku Berend Wilhelm von Mohrenschildtiga (1783−1831)

E2 Eleonora Gustava Dorothea (1785−1855), Haiba mõisaomanik; abiellus Alexander Ferdinand von Staaliga (1781−1850)

E3 Katharina Friederike (1786−1815), Ruila mõisaomanik; abiellus 1807 Kapu mõisniku Magnus Adolf Theodor von Bremeniga (1784−1843)

A2 Ewert Gustav von Ulrich (suri pärast 1696), Nurme ja Kernu mõisnik, leitnant; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga, Tuudi mõisast

A3 Katharina (suri pärast 1700), Harmi mõisaomanik; abiellus Gert (Gerhard) von Lodega (suri enne 1690)

Pilkuse liin

• Johann Wilhelm von Ulrich (suri 1709), Reola mõisnik.
  • Gustav Friedrich von Ulrich, Kurpfalzi ooberst, Reola mõisnik
    • Jacob Reinhold von Ulrich, leitnant, Pilkuse (Bremenhof) mõisnik Otepää kihelkonnas
      • Carl Gustav von Ulrich, major, kreisi peamees (kreishauptmann), Pilkuse mõisnik
        • Gustav von Ulrich, ooberst, Pilkuse mõisnik

Ruila mõis oli Ulrichite omanduses ligi kaks sajandit (1622−1814)

Ulrichi suguvõsa mõisavaldused

Lohu mõis

• Eestimaa:
  • Haiba (Haiba) (XVII sajand−1814), Kernu (Kirna) (1671−1680), Laitse (Laitz) (1622−1814), Lohu (Loal) (1622−1778), Munalaskme (Munnalas) (1622−1797), Ohukotsu (Odenwald, tollal Odenkot) (1676−1684), Oru (Orrenhof) (1663−1738), Põlli (Poll) (1676−1684), Ruila (Ruil) (1622−1814), Röa (Röal) (1660ndad, pandivaldus), Röa (Röal) (kuni 1778), Tammiku (Tammik) (kuni 1676), Tuhala (Toal) (1640ndad−1676), Varangu (Warrang) (XVIII sajandi algus)
• Kuramaa:
  • Kūrmale (Kurmahlen) (1600−1613)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Pilkuse (Bremenhof) (1783−1853), Reola (Rewold) (1632−1774)

Vaata ka

• Ulrich a. d. H. Wahenorm
• Ulrichen
• Vassili Ulrich (1899–1951), Nõukogude riigitegelane, NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi esimees (1926–1948).

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 203. Ulrich (Pilkuse).
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 465−466, 467 (tabel).
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 259−265 .
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Parandused ja täiendused. Lk 49 .
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 121−122.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 314 .

Välislingid

• Ulrich veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
• Ulrichi suguvõsa aadlivapp Ajalooarhiivi Aadlivappide registris